Loomine ● Selts asutati Jaan Eilarti eestvedamisel ● 1966 ● Praegune esimees Vootele Hansen Miks loodi? ● Ühendada inimesi, kelle väärtusteks on loodus ja kultuur ● Ühendada inimesi, kes soovivad panustada sellesse, et ka kaasmaalased hoiaksid meid ümbritsevat Teemad ● Edendada elanikkonna teadlikkust loodus- ja kultuurivarade kaitse, säästliku kasutamise, taastamise ja maastikukultuuri alal Liikmed ● Seltsil on tegevliikmed, noorliikmed, toetajaliikmed, auliikmed ja välisliikmed ● Noorliikmed- alla 16- aastased, vanemate nõusolekul, ühe tegevliikme soovitusel ● Tegevliikmed- iga füüsiline isik alates 16-ndast eluaastast ● Toetajaliikmed- juriidilised isikud ● Auliikmed- valitakse, erilised teened looduskaitsealases töös ● Välisliikmed- seltsi tegevuste edendamine välisriikides Sihtrühm ● Inimesed, kes väärtustavad seda, mis on meie ümber- loodust ja kultuuri. Info jagamine 1. www.elks.ee Teated ja artiklid
MM-ja EM- üheksa väikest medalit Eesti parim sportlane Eesti meister mitmevõistluses Oscar Mathieseni auhind Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Antson 2. http://www.omkuld.ee/antson.htm 3. http://www.eok.ee/organisatsioon/auliikmed 4.http://www.eok.ee/est/sportlased/olympiavoitjad_ja_ medalistid/olympiavoitjad_ja_medalistid 5. http://www.westholm.tln.edu.ee/?id=10405 6. http://www.filmi.arhiiv.ee/index.php?is_inc=galerii& 7. raamat: ( Eesti Olümpia Medalid) 8. raamat: ( Eesti Sport Läbi Aegade)
üle. 9-aastaselt valmis esimese sümfoonia, järgmisel aastal esimene ooper. Ooper kujunes Mozarti lemmikanriks. Mozart pidas end ooperiheliloojaks. 13-aastaselt oli tal töökoht Salzburgi piiskopi õukonna juures. Mozart oskas kirjutada ja mõningal määral arvutada. 14-aastaselt läks edukale konsertreisile Itaaliasse. Itaalia alistamine muusikalises mõttes tähendas palju. Itaalias sai mitu tähtsat tunnustust. Paavst andis talle Kuldkannuse ordeni. Valiti Bologna ülikooli auliikmeks. Auliikmed pidid olema väljapaistvad ja täiskasvanud. Mozartile tehti erand. Kirjutas pärast ühekordset kuulamist Palestrina konsertteose. ´´La Scalas`` Milanos esitati kaks laps-Mozarti ooperit. Vaatamata suurele melule, pidid ta tagasi pöörduma Salzburgi õukonnamuusikuks. Salzburgis töötas 1782. aastani. Mozarti jaoks oli alandav ja väljakannatamatu periood. Tekkis vastuolu piiskopi ja Mozarti vahel. Aeg-ajalt õnnestus Mozartil kirjutada tellimusteoseid väljaspoole piiskopi õukonda
.. ja läksid vastu ookeaniavarustele. Kaks noort Eesti poissi Atlandi ookeani vallutama. Ajalehed ei kirjutanud sellest veel midagi. Vennad purjetasid Läänemerest Põhjamerele ja sealt Inglismaale. Londonis tervitasid Ahtot ja Kõud suure hallooga inglise ajakirjanikud. Mööda Inglismaa lõunarannikut seilates jõudsid nad Torquaysse, kus poiste noorus ja Ahto sarm võlusid kohalikku purjetajaskonda nii, et nendest said Torquay Kuningliku jahtklubi auliikmed. Uuesti teele asudes jõudsid nad 22 päevaga Funchali Madeirasse; sealt edasi Las Palmassesse, kus nad toiduvarusid kogudes valmistusid Atlandi ookeani ületamiseks. 15. juulil 1912 sündis Heinastes Ahto Walter 1926 lõpetab Tallinna 9.Algkooli kuuenda klassi. 1927 laevapoiss neljamastilisel purjelaeval "Tormilind". 1928 õpingud Käsmu merekoolis. 7. august 1930 Ahto ja vend Kõu alustavad purjekaga reisi üle Atlandi ookeani. 18.detsember 1930 jõudmine Miamisse. 4
levitamine koolituse ja täiendkoolituse korraldamine, veondushariduse arendamisele kaasaaitamine veondusalase kirjastustegevuse ja reklaamiga tegelemine riigi või kohaliku omavalitsuse volitusel avaliku halduse ülesannete täitmine Eesti Autospordi Liit Eesmärk: ühendab Eestis autospordiga ja autondusega tegelevaid juriidilisi ja füüsilisi isikuid nende töö edendamiseks ning koordineerimiseks. Liikmed: EAL Juhatusliikmed + auliikmed ning Erinevad autospordiga tegelevad firmad, klubid, seltsid, tiimid ja MTü EAL liikmed (reg nr, liikmekssaamise aasta) OK Tehnikaspordiklubi 80042113 2002 AAM Service OÜ 12421468 2013 OKY Service OÜ 12407793 2013 A2 Racing 80235378 2009 Optitrans Tehnikasport 80193480 2002 Baltic Hot Rod Association 80191221 2006 Oti Ralliklubi 80203208 2011 Eesti Mootorispordi Ajalugu 80164543 2005 Prorehv Ralliklubi 80337883 2013
j) asutab allüksusi vastavalt § 14le. § 4. Emakeele Selts on eraõiguslik juriidiline isik koos kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. § 5. Seltsi majandusaasta kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini. § 6. Emakeele Selts juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast. § 7. Emakeele Seltsil on pitsat ja nurgatempel. Seltsil võib olla lipp ja embleem. II. LIIKMED § 8. Emakeele Seltsil on tegev ja auliikmed. Seltsi tegevliikmeks võivad olla isikud, kes tegutsevad filoloogidena eesti keele ja selle sugulaskeelte alal, samuti isikud, kel on teeneid nende keelte ainestiku kogumisel või kes seltsi eesmärkide taotlemisele muul viisil kaasa aitavad. Seltsi auliikmeks võib valida esileküündivaid filolooge, samuti muid isikuid, kellel on erilisi teeneid seltsi eesmärkide taotlemisel. § 9
tuluüritusi. Oma eemärkide taotlemiseks peab Emakeele Selts ka raamatukogu, mille komplekteerimisel on algusest peale silmas peetud Tartu Ülikooli eesti ja sugulaskeelte õppejõududest ning üliõpilastest seltsi liikmete vajadusi õppe- ja teadustöös. Erialaraamatukoguna sisaldab see peamiselt eesti ning lähemate sugulaskeelte alast keeleteaduslikku kirjandust, valikuliselt ka väljaandeid rahvaluule ja etnograafia vallast. 2.2 Emakeele Seltsi liikmed Emakeele Seltsil on tegev- ja auliikmed. Seltsi tegevliikmeks võivad olla isikud, kes tegutsevad filoloogidena eesti keele ja selle sugulaskeelte alal. Lisaks isikud, kel on teeneid nende keelte ainestiku kogumisel või kes seltsi eesmärkide taotlemisele muul viisil kaasa aitavad. Seltsi auliikmeks võib valida esileküündivaid filolooge, samuti muid isikuid, kellel on erilisi teeneid seltsi eesmärkide taotlemisel. Emakeele Seltsi liikmel on õigus võtta osa seltsi tegemistest, kasutada seltsi kogusid ning uurimisvahendeid.
laskmata end mõjustada poliitilistest, ärilistest, rassilistest või religioossetest kaalutlustest." ROK lahendab olümpialiikumise küsimusi oma istungjäkudel. Need toimuvad vähemalt kord aastas. Olümpiamängude aastal peetakse kaks istungjärku: esimene tali-, teine suveolümpiamängude ajal. ROK-i esimeseks istungjärguks peetakse Pariisis 1894. aastal toimunud rahvusvahelist kongressi, millel ROK asutati. Kõik istungjärgud on kinnised, neist võtavad osa ainult ROK-i liikmed ja auliikmed. 5 Istungjärk kinnitab ROK-i tegevuskava ja ROK-i Täitevkomitee otsused, arutab ja otsustab olümpiareeglite muutmist, valib olümpiamänge korraldava linna, kinnitab olümpiamängude kava, annab amatööristatuudist lähtudes sportlastele olümpiamängudel võistlemise loa, kuulab olümpiamängude organiseerimise komitee aruandeid mängude ettevalmistuse kohta, lahendab rahvusvaheliste spordiföderatsioonide
mänguga eesti kirikute ja raekoja tornist. Kaarli kirikus mängis Vara orkester Tartumaalt, Jaani kirikus Iisaku ja raekoja tornis Väägvere orkester. Pillimäng tornides mõjunud rahvale väga liigutavalt. Kell üheksa kogunesid koorid ,,Lootuse" juurde, kust algas rongkäik Kaarli kiriku lähistele. Rongi eesotsas sammus ,,rongitalitaja", talle järgnesid lipukandjad Vene riigi, Eestimaa kubermangu ja Tallinna lippudega. Edasi tulid auliikmed, kõnepidajad, peotoimkond ja kaks orkestrit (Väägvere ja Iisaku). Järgnesid laulukoorid ja orkestrid. Kuna oli ette näha, et rahvahulk ei mahu Kaarli kirikusse, siis peeti jumalateenistus kiriku kõrval lageda taeva all, lõunapoolse külgukse juures. Sinna kogunes umbes 15 000 inimest. Jumalateenistus algas kell 10 ja seal pidas avakõne Rapla pastor C. Malm, kes oli tuntud eesti kirjamehena. See oli avalöök kirikumeeste poolt eesti rahvuslikule liikumisele, mille
keelekasutust. • Emakeele Selts ja keelehoole - organiseerinud murdekogumist, korraldanud ettekandekoosolekuid ja keelepäevi, publitseerinud 1955. aastast alates Emakeele Seltsi aastaraamatut, hiljem ka toimetisi ning populaarset jätkväljaannet Kodumurre ja ajakirja Oma Keel (alates 2000. a-st)). Andis mitme keeleprobleemi kohta lahendussoovitusi. Rein Kulli juhitud keeletoimkonna tähelepanuväärsemaid tegusid oli 1972. a sõnavõistlus. • Auliikmed: Mati Hint, Mati Erelt, Reet Kasik, Huni Rätsep, Tiit-Rein Viitso. Keeletoimkonna juht Krista Kerge. • Keelekorralduse keskuseks on Eesti Keele Instituut. Tähtsamaid keeleküsimusi arutatakse tänapäeval Emakeele Seltsi keeletoimkonnas, varem tehti seda vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis (VÕK). Traditsioonilised keelekorraldusharud on üldkeelekorraldus ja oskuskeelekorraldus, viimastel aastatel on hakatud hoogsalt tegelema ka
Peaproov pidi näitama ,,kuidas üksikud healed ja üksikud koorid kokku sünniksid ja kas kõik keermed annaksid kokku punuda ilusaks paelaks ja selgeks mõnusaks lauluks." Esimene pidupäev Juurdunud traditsiooni kohaselt algas esimene pidupäev pasunakooride mänguga eesti kirikute ja raekoja tornist. Rongis asuti loositud järjekorras: eesotsas sammus rongitalitaja ,talle järgnesid lipukandjad Vene riigi, Eestimaa kubermangu ja Tallinna lippudega. Siis tulid auliikmed, kõnepidajad, pidutoimkond ja kaks orkestrit. Linna majad olid pidulikult dekoreeritud ja lippudega ehitud, paljudes kohtades olid suured auväravad üles seatud ja vastavate pealkirjadega varustatud. Jumalateenistus algas kell 10 ja seal pidas avakõne Rapla pastor C.Malm, kes oli tuntud eesti kirjamehena. Umbes kell 12 hakkas rongkäik uuesti liikuma. Edasi siirduti Toompeale kubernerilossi ette
19. saj I poolel baltisakslased hakkasid asutama laulu- ja muusikaseltse. Rajati laulukoore. Baltisakslastel tekkis huvi põlisrahvaste kultuuri vastu ehk taheti uurida ajalugu, rajati teadusseltse. Esimene teadusselts eestlaste alal oli 1817. aastal eesti keele uurimiseks ja edendamiseks loodud Kuressaare Eesti Selts /Johann Wilhelm Ludwig von Luce). Eesti Õpetatud Selts Tartus. Teadusseltside tegevus hakkas sarnanema teaduste akadeemia tegevustega: tegev, korrespondentja auliikmed, uurimistöö toimus eri sektsioonides, moodustati õigusajaloo, pedagoogika, keeleteaduse, kirjanduse, poeesia ja kunsti, matemaatika ning loodusteaduse ja tervishoiu sektsioonid. Kodanikuavalikkus: 1860. aastaist hakkas olukord eestlaste sotsiaalse liikuvuse kasvu, eesti haritlaste aktiivsuse ja eestikeelse trükisõna mõjuvälja laienemise tõttu kiiresti muutuma. Eesti kodanikuavalikkuse kujunemise esimeseks märgiks oli
annaabi.ee 
