Vastavalt rakkude kujule: Lame-, kuup- ja silinderepiteel Vastavalt ülesandele: katte-, näärme- ja tundeepiteel LAMEEPITEEL -difusioon (alveoolides) -filtratsioon (neerudes) KUUPEPITEEL -sekretioon -absorbtsioon (neerudes) SILINDEREPITEEL -ülemistes hingamisteedes (ripsmed) -seedekulgla (mikrovill) Intratsellulaarsed liidused TIHELIIDUS ANKURLIIDUS AUKLIIDUS SK -Koosneb rakkudest ja ekstratsellulaarsest maatriksist -Hea verevarustus (va kõõlused ja kõhred) - Närviinnervatsioon (va kõõlused ja kõhred) Funktsiooniks: Erinevate kudede ühendamine ja toestamine Transport Kaitse Vigastustest paranemine TROOFILINE (toite funktsiooniga) Veri Lümf Retikulaar sidekude Rasvkude Kohev sidekude Toe fun sk -Tihe sidekude - Kõhrkude -Luukude
on kontaktis valendikuga) o Epiteeli rakud on ühendatud liiduste abil: Tiheliidus ühendab rakkude membraanid, et ained ei pääseks rakkude vahele Ankurliidus õhendab rakkude tsütoskeletid ja seob rakud tugevalt kokku Adrehentsliidus Desmosoomid Aukliidus vahetatakse signaalmolekule (südame- ja silelihasrakkudes) Ülesanded o Moodustada barjäär organi ja teda ümbritseva keskkonna vahel (epideelidel naha pinnal, põies) o Absorptsioon (seedkulgas) o Sekretsioon (süljenäärme rakud, hormoonide eritamine, lima eritamine) 4. Epiteelide jaotus ja tüübid Katteepiteel- katavad pindu nii organismi välispinnal kui ka siseõõnsustes Näärmeepiteel- kõikide näärmete nõret tootev koda 5
peab sulgema ainete läbipääsu rakkude vahelt. Ankurliidus seostab raku tsütoskeleti kompnente, rakud on mehhaaniliselt tugevalt seotud. · Desmosoomid rakumembraanid ei liitu, vaid kinnistuvad (intermediaarsed filamendid) · Adherentsid kleepkontakt, puudub intermediaarne tihe joon. · Hemidesmosoom pool desmosoomis osaleva epiteeliraku poolt, teine pool on basaalmembraan. Aukliidus needilaadne, kahe raku vahel valgukanalid (südamelihas, silelihas), sarnased sünapsidega. Raku valendikupoolne pind · Mikrohatud · Liikumatud ripsmed e. stereotsiiliad · Liikuvad ripsmed e. kinotsiiliad Mikrohatud suurendavad imendumispinda, esinevad sooleepiteeli ja nefroni proksimaalsete tuubulite valendikupoolsel pinnal Stereotsiiliad eriti pikad hatud, liikumatud, neid leidub munandimanuse juha epiteelirakkudel
Granulotsüütidest moodustavad enamuse fagotsütoosivõimelised neutrofiilid. Agranulotsüüdid jagunevad lümfotsüütideks ja monotsüütideks. Lümfotsüütidest moodustavad suurema osa T-lümfotsüüdid. Lümfotsüüdid ringlevad nii vere- kui ka lümfisoontes." „Tõene“. 46.Kuidas nimetatakse väikestest tihedalt koondunud pooridest koosnevat liidust, mis tagab epiteelirakkude vahelise suhtluse, võimaldades näiteks ainete difusiooni nende vahel? Aukliidus 47.Millist tüüpi verelibled sekreteerivad immunoglobuliine, tagades nii humoraalse immuunsuse? B-lümfotsüüdid 48.Millist tüüpi leukotsüüdid diferentseeruvad põletiku kohal makrofaagideks, mis fagotsüteerivad baktereid, teisi rakke ja koejääke? Monotsüüdid 49.Millist tüüpi epiteele on allpool kirjeldatud? a) Marrasknaha sarvestunud epiteel → Mitmekihiline lameepiteel, b) Hingamisteede limaskesta
(näit. südamelihas, naha epiteel). Sõltuvalt sellest, milliseid tsütoskeleti elemente vastavad ankurühendused seovad, eristatakse: aktiinifilamentide ühenduskohad, intermediaarsete filamentide ühenduskohad. Aukliidused võimaldavad väikestel molekulidel minna otse ühest rakust teise. On kõige levinum ühenduse vorm, leidub hulgaliselt enamikus kudedes. Elektronmikroskoobis paistab ta piirkonnana, kus kaks membraani on lähestikku, kuid nende vahele jääb kitsas vahe (3 nm). Aukliidus võimaldab anorgaanilistel ioonidel ja muudel väikestel vees lahustunud molekulidel minna ühest rakust teise, nad ühendavad rakke nii elektriliselt kui metaboolselt. 21. Rakutsükkel, selle faasid ja kestus. Rakutsükkel jaguneb M-faasiks (mitoos e karüokinees + tsütokinees) ja interfaasiks (ajaliselt u 90% või rohkem rakutsükli kestusest). Interfaas jaguneb: G1-, S- ja G2- faasiks. S-faasis toimub DNA täpne replitseerumine, samuti toimub seal
südamelihas, naha epiteel). Sõltuvalt sellest, milliseid tsütoskeleti elemente vastavad ankurühendused seovad, eristatakse: aktiinifilamentide ühenduskohad, intermediaarsete filamentide ühenduskohad. Aukliidused võimaldavad väikestel molekulidel minna otse ühest rakust teise. On kõige levinum ühenduse vorm, leidub hulgaliselt enamikus kudedes. Elektronmikroskoobis paistab ta piirkonnana, kus kaks membraani on lähestikku, kuid nende vahele jääb kitsas vahe (3 nm). Aukliidus võimaldab anorgaanilistel ioonidel ja muudel väikestel vees lahustunud molekulidel minna ühest rakust teise, nad ühendavad rakke nii elektriliselt kui metaboolselt. 21. Rakutsükkel, selle faasid ja kestus. Rakutsükkel jaguneb M-faasiks (mitoos e karüokinees + tsütokinees) ja interfaasiks (ajaliselt u 90% või rohkem rakutsükli kestusest). Interfaas jaguneb: G1-, S- ja G2- faasiks. S-faasis toimub DNA täpne replitseerumine, samuti toimub seal histoonide süntees, et tagada
retseptorile (mõjutab üle signaaliülekande raja rakkude talitlust ja eristumist) 2) Retseptorkontakt - rakud seonduvad omavahel otse tänu rakupinna transmembraansetele retseptoritele, interaktsioon kahe või mitme raku membraanis paikneva retseptori ja teiste rakkude membraani ligandide vahel, selline mõju on lokaalne ja piirdub peamiselt ühe või mõne raku mõjuga naaberrakkudele; 3) Aukliidus – kiire ja efektiivne signaalmolekulide liikumine läbi aukliiduste ühest rakust teise, kuna otsetee kahe raku vahel on avatud 78. Rakkude kasvu regulatsioon. Elundi või organismi suurust määravad muutujad (4).???? Kasvu reguleeritakse rakkude proliferatsiooni (rakkude kiire paljunemine ehk vohamine mitootiliste jagunemiste kaudu, rakkude arv suureneb) ja apoptoosiga – samuti võivad rakud organismi kasvamise
Integriinid on peamised molekulid, mis võimaldavad rakkude seostumist ekstratsellulaarse maatriksiga. Sõltuvalt sellest, milliseid tsütoskeleti elemente vastavad ankurühendused seovad, eristatakse: adherents-liidused - aktiinifilamentide ühenduskohad desmosoomid, hemidesmosoomid - intermediaarsete filamentide ühenduskohad. 3. Aukliidused võimaldavad väikestel molekulidel minna otse ühest rakust teise. On kõige levinum ühenduse vorm. Aukliidus võimaldab anorgaanilistel ioonidel ja muudel väikestel vees lahustunud molekulidel minna ühest rakust teise. Aukliidused lasevad läbi väikese molekulmassiga molekule (alla 1500 Da). Aukliidused on moodustunud teatud transmembraansetest valkudest, nn. konneksoonidest. Ekstratsellulaarne maatriks koosneb polüsahhariididest ja valkudest. Kõige rohkem sidekoes. Maatriksit moodustavad valgud sekreteeritakse lokaalselt rakkude poolt. Enamikus sidekudedes on maatriksi valgud suures osas
annaabi.ee 
