mis on suunatud organisatsiooni eesmärkide saavutamisele kasutades süsteemset ja 13 organiseeritud lähenemist hindamaks ja täiustamaks riskide juhtimise kontrolli ja juhtimise kultuuri tõhusust. Siseaudit on jaotatud vastavalt valdkondadele neljaks erinevaks: finants-, tulemus-, tegevus-, vastavusauditiks. Samuti peab auditi planeerimisel arvesse võtma mitmeid erinevaid tegureid, millel igalühel on konkreetne mõju auditile. VIIDATUD KIRJANDUS 1. Eesti Siseaudiitorite Ühing ,,SISEAUDIT: arvestus- ja aruandlusprotsessis" Raamatupidaja.Ee 2002 2. Steven M. Bragg ,,UUS finantsjuhtimise käsiraamat". OÜ Fontese Kirastus, 2005 14 3. Toomas Johanson, Juhtimiskontrolli loengu materjal 4. www.theiia.org 15
5) Juhi vajadused kui juhid tunnevad huvi mingi objekti või protsessi osas, tuleb see lülitada vajadusel auditi plaani. 6) Eelmiste auditite tulemused kui see eelnev hinnang on positiivne - see võib muutuda 7) Siseaudiitori isiklik kogemus mida staazikam, seda suuremate kogemustega audiitor. Audiitor võib auditeerimisel tugineda varasematele kogemustele, mille ta on saanud sarnaste objektide auditeerimisel varasemalt. 8) Juhi toetus juhi avatud ja aktiivne toetus auditile vähendab nii materiaalseid kui moraalseid kulutusi, sest töötajatele ei ole vaja mahukalt selgitada auditi vajaduse eesmärke, sest juhtide toetav suhtumine tähendab veel seda, et töötajate hulgas on eelnevalt siseauditi funktsiooni selgitatud. 9) Tõendusmaterjalide kättesaadavus kui organisatsioon tegutseb erinevates piirkondades, siis materjali kättesaamine võib võtta aega või ei olegi üldse kättesaadav
DS7 kasutajate harimine ja treening DS8 klientide nõustamine DS9 konfiguratsiooni juhtimine DS10 probleemide ja intsidentide juhtimine DS11 andmete juhtimine DS12 hoonete ja rajatiste juhtimine DS13 halduse juhtimine Monitooring M1 protsesside monitooring M2 sisemise kontrolli adekvaatsuse hindamine M3 sõltumatu kindlustuse saavutamine M4 sõltumatule auditile pakkumine 36 Guido Leibur e-TOM Business Process Framework For The Information and Communication Services Industry (e- Telecommunication Operation Map) TeleManagement Forum üks töörühm, mis tegeleb äriprotsesside kirjeldamisega peamiselt telekommunikatsiooni firmadele. e-TOM on 1998 a TOM mudeli järeltulija. 2001 a-st e-TOM.
Audiitori valib ettevõttele selle kõrgeim juhtorgan, näiteks aktsiaseltsi puhul aktsionäride üldkoosolek. Selleks, et audiitori positsioon oleks korrektselt fikseeritud ja üheselt mõistetav, tuleks tema valimine alati kajastada üldkoosoleku protokollis. Kui audiitor tuleb valida koosolekute välisel ajal võib seda teha mõni volitatud organ (aktsionäride nõukogu, juhatus). Kui audiitor valitakse muu organi poolt, peaks selle kinnitama järgnev üldkoosolek. Lisaks korralisele auditile võib audiitor täita ka auditi väliseid funktsioone, siis tuleks kindlasti need tegevused omavahel selgelt eristada. Kui potentsiaalne klient pöördub audiitori poole koostööettepanekuga, tuleb audiitoril esmalt analüüsida kliendi tausta, tema pöördumise ajendeid, tuleb tutvuda raamatupidamise seisundiga ning muude asjaoludega, mis võivad kuidagi auditeerimist mõjutada. Tööde mahu määramiseks tuleb välja selgitada tegevusala, tegevuse maht, dokumentide hulgad
(sh. outsourcing) arvutivõrkude administreerimis- ja hooldusteenuseid, andmebaaside ja IT protsesside haldamisteenused, helpdesk-teenused. 9 IT administreerimiskulude all arvestatakse kõiki tööjõu ja teenuskulusid, mis on seotud administreerivate teenustega ettevõtte IT infrastruktuurile ja IT osakonnale. Administreerimisteenused sisaldavad finants- ja haldusteenuseid (sh kulud IT auditile ja IT kindlustusele), IT spetsialistide ja lõppkasutajate koolitamisteenuseid. ·IT peidetud kulud ei ole tavaliselt raamatupidamislikult fikseeritud ja eelarvestatud. Peidetud kulude alla kuuluvad eelkõige lõppkasutajaga seotud tegevuskulud ja orienteeruvad kulud seoses arvutisüsteemide tõrgete ja aegajalise seiskumisega. Lõppkasutaja tegevuskulude all tuleb arvestada orienteeruvaid/planeeritavaid kulutusi, mis lähevad näiteks:
Tõndusmaterjalid võivad olla ka hävinud (tulekahjus, veekahjustused) või varastatud. 10) Olulisus. Tuleb arvestada auditi objekti olulisusega kogu org-i suhtes ehk seda milline võiks olla võimalik kahju, mis võib tekkida kui antud objekti kahjustada. 11) Auditiks kasutatav olev aeg. Mida rohkem aega on võimalik kasutada, seda põhjalikumaks kujuneb auditi protsess. Samas aga tuleb silmas pidada, et liigne kulu ühele auditile vähendab aja ressurssi teistele. 12) Sisekontrollisüsteemi hinnang. Audiitor peab viima läbi sisekontrollisüsteemi jälgimise ning veenduma, kas kontrollisüsteemid toimivad, on efektiivsed, püüavad kinni või ennetavad eksimusi ja vigu, avastavad pettusi ning tagavad ressursside efektiivse kasutamise. Kui hinnang on positiivne, võib auditi ressursse vähem laveerida. Siseauditi eest vastutav isik
seadmed, tooted, tehnoloogia). Auditi läbiviimist teostavatel isikutel peavad olema samuti piisavad teadmised HACCP-st ning objektiivse tulemuse saamiseks süsteemi väljatöötaja iseenda tööd ei saa auditeerida (seda peab tegema keegi teine). Selline võimalus puudub vaid sellises ettevõttes, kus töötab ainult üks inimene. Auditi tulemused dokumenteeritakse ning tulemuste põhjal kogutud info alusel viiakse enesekontrolliplaani ja – süsteemi sisse vajalikud muudatused. Lisaks auditile on süsteemi nõuetekohasuse tõestamiseks laboratoorsed analüüsid. Selleks tuleb koostada laboratoorsete analüüside proovivõtu kava, kus on ette nähtud proovivõtu sagedus, analüüsitavad parameetrid ja analüüse teostava labori nimetus. Tee näiteks nii: Määra töörühmas isikud, kes viivad läbi auditeid Määra auditite läbiviimiseks sagedused (perioodiliselt 1 x aastas, muul juhul vastavalt vajadusele – muudatused tehnoloogias, seadmetest, toodetes,
seadmed, tooted, tehnoloogia). Auditi läbiviimist teostavatel isikutel peavad olema samuti piisavad teadmised HACCP-st ning objektiivse tulemuse saamiseks süsteemi väljatöötaja iseenda tööd ei saa auditeerida (seda peab tegema keegi teine). Selline võimalus puudub vaid sellises ettevõttes, kus töötab ainult üks inimene. Auditi tulemused dokumenteeritakse ning tulemuste põhjal kogutud info alusel viiakse enesekontrolliplaani ja süsteemi sisse vajalikud muudatused. Lisaks auditile on süsteemi nõuetekohasuse tõestamiseks laboratoorsed analüüsid. Selleks tuleb koostada laboratoorsete analüüside proovivõtu kava, kus on ette nähtud proovivõtu sagedus, analüüsitavad parameetrid ja analüüse teostava labori nimetus. Tee näiteks nii: Määra töörühmas isikud, kes viivad läbi auditeid Määra auditite läbiviimiseks sagedused (perioodiliselt 1 x aastas, muul juhul vastavalt vajadusele muudatused tehnoloogias, seadmetest, toodetes, protsessides)
annaabi.ee 
