esimene abikaasa suri. Naine on korralik ja kohusetundlik, ta teab, millised on tema ülesanded ning täidab neid tõrkumata. Ta hoolitseb laste eest, kui need on haiget, ta serveerib töötuppa kohvi, sest see on tema ülesanne olnud alates hetkest, mil ta majja lapsehoidjaks tuli. Masing oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde. Teoses oli ta väliselt mees, kes järgib reegleid, ent sisemuses peidab hoopis teistsugust inimest: auahnet, tunnustust ootavat, ka silmakirjalikku. Oma ajalehes püüab Masing lugejaid harida. Seejuures on huvitav see, et ta arvab oma kirjatükkidest väga hästi ning enese pihta suunatud kriitikat talub halvasti, mis aga ei takista tal Kr. J. Petersoni loomingut ülikriitiliselt hindamast ja kirjanduskõlbmatuks tunnistamast. Masing on kriitiline ka Petersoni elukommete suhtes. Kr. J. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja
· Õiged seadumused ehk kindlad, mõõdukad, käitumisviisid · Seadumused = loomulikud eeldused + harjutamine Mõõdukas aupürgimus · "Nagu raha võtmises ja andmises on vahepealne, aga ka liialdamine ja puudulikkus ... nii võib ka aupürgimus olla suurem või väiksem, kui peab, kuid ka selline, nagu peab, ja sel viisil, nagu peab. Me laidame ju auahnet inimest, sest ta ajab au taga rohkem kui peab, ja seal, kus ei pea, aga ka auahnuseta inimest, kuna ta ei taha, et teda austataks isegi üllaste saavutuste pärast." (NE, 1125b11) Aristoteles eneseväärikusest · Eneseväärikus täielik loomutäius enese suhtes; õiglus täielik loomutäius teiste suhtes · "Eneseväärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline
vom Papeniga väärilist tähelepanu. Hitler oli meeleheitel ja samas vihane, sest tal ei õnnestunud võimu ,,legaallselt võimu enda kätte haarata", hoolitsemata sensatsioonilisest võidust valimistel. Hitleri taotlus kantsleriks saada jäi rahuldamata ja Papeni valitsus ametisse edasi. Sel hetkel tuli mees nagu Joachim von Ribbentrop, kes seni polnud Hitleriga kohtunud, natsidele otsekui tellitult. Ta tundis niihästi Franz von Papenit kui ka auahnet kindralit Kurt von Schleicherit, tal olid seltskondlikud sidemed muldvana presidendi Paul von Hindenburgi lähikonnas, tal olid aastatepikkused kontaktid inimestega, kes olid kujunenud seisus hindamatu väärtusega. Kõike seda Hitleril polnud! Veelgi enam: Ribbetropi näol oli tegemist mehega, kel olid sidemed ka Inglismaa ja Prantsusmaaga, kes valdas keeli ja pakkus nüüd ummikusse jooksnud olukorras oma vahendajateeneid. Hitler ja Ribbentrop 1939.aastal
kalduvus ei ole halb, vaid tähtis on see, millistele tegudele see alguse annab ning millises mõõdus seda rakendatakse. Aristotelese loomutäius tähendab oskust valida õiget tegevust. Selle oskuse tagavad õiged , kindlad ja mõõdukad käitumisviisid. Õigete käitumisviiside aluseks on eeldused, et neid on igal juhul tarvis kujundada mõistusliku arutelu ning harjutamise teel. Mõõdukas aupürgimus-laidetakse auahnet inimest, sest ta ajab au taga rohkem kui peab, ja seal, kus ei pea, aga samas laidetakse ka auahnuseta inimest, kuna ta ei taha, et teda austatakse isegi üllaste saavutuste pärast. Eneseväärikusest- "Eneseväärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline. Kes seda teeb, ilma et oleks vääriline, on rumal." "Suure eneseväärikusega inimesed on auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures kõige rohkem, ja seda õigustatult."
· Aristotelese "loomutäius" oskus õigesti tegutseda · Õiged seadumused ehk kindlad, mõõdukad, käitumisviisid · Seadumused = loomulikud eeldused + harjutamine Mõõdukas aupürgimus · "Nagu raha võtmises ja andmises on vahepealne, aga ka liialdamine ja puudulikkus ... nii võib ka aupürgimus olla suurem või väiksem, kui peab, kuid ka selline, nagu peab, ja sel viisil, nagu peab. Me laidame ju auahnet inimest, sest ta ajab au taga rohkem kui peab, ja seal, kus ei pea, aga ka auahnuseta inimest, kuna ta ei taha, et teda austataks isegi üllaste saavutuste pärast." (NE, 1125b11) 5 Aristoteles eneseväärikusest · Eneseväärikus täielik loomutäius enese suhtes; õiglus täielik loomutäius teiste suhtes
Üliku au: … nii võib ka aupürgimus olla suurem või väiksem, kui peab, kuid ka selline, Ülikute sotsiaalne roll: nagu peab, ja sel viisil, nagu peab.” Ülikud taotlevad “pooljumala” staatust. Mille eest antakse?-kui täitis oma „Me laidame ju auahnet inimest, sest ta ajab au taga rohkem kui peab, ja seal, kohustusi rahva ees. kus ei pea, aga ka auahnuseta inimest, kuna ta ei taha, et teda austataks isegi üllaste saavutuste pärast.” (NE, 1125b11) Olümpiamängude roll (võidu korral kõrgem status!)
Need käitumisviisid on seadumus loomulikud eeldused + harjutamine (on võimalik treenida õigesti ja mõõdukalt käituda). Mõõdukus on voorusliku käitumise põhidefinitsioon, mis rakendub ka au poole pürgimisel. Mõõdukas aupürgimus "Nagu raha võtmises ja andmises on vahepealne, aga ka liialdamine ja puudulikkus ... nii võib ka aupürgimus olla suurem või väiksem, kui peab, kuid ka selline, nagu peab, ja sel viisil, nagu peab. Me laidame ju auahnet inimest, sest ta ajab au taga rohkem kui peab, ja seal, kus ei pea, aga ka auahnuseta inimest, kuna ta ei taha, et teda austataks isegi üllaste saavutuste pärast." Vooruslik käitumine raha suhtes on vahepealne ei tohi olla ei kitsi ega laristaja. Inimene, kes sellist mõõdukat au taotleb, seda nimetab Aristoteles eneseväärikaks inimeseks. Aristoteles eneseväärikusest Täielik loomutäius enese suhtes; õiglus täielik loomutäius teiste suhtes.
annaabi.ee 
