vastasnimeliselt lautud ioonide kihti. Elektrilaengu määravad iooni kihid- vahetult tuuma pinnal asetsevad ioonide kihti. Adsorbne kiht- eliktrilaengud määr ioonide kihti koos koos liikumatute vastasionide kihiga Difuusse kiht- väiksemosa vastasioonide paikneb laengud määravaist ioonidest kaugemal, on liikumavad ning mod. Dif. kiht ja tema välispiir on ühtlasi mitselli välispiiriks. Granul- mitselli tuuma koos laengud määravate ioonide kihiga * Atsidoidsed e. happelised k, es mullas on ränihappe (tuuma pindmised mol dissotsieruvad h.) * Basoidsed e aluselised k. Es raske metallide hapendite hüfraadid (tuuma pindmised mol dissotsieruvad alustena) * Amfoteersed e Amfolütoidsed k. (käituvad kord aluselisena, kord happelisena) Eestimaal on valdavalt happelised mullad. Ühesuguse laenguga kolloidid tõukuvad üksteist. Sool- k peensusastmega aine os esinevad hajutatult. Püsivad 2l põhjusel: osakese elektrilise laengu tõttu.
10. bioloogiline neelamisvõime - seotud bioloogilise aineringiga, kõrgemad taimed ja mitmesugused mullaorganismid kasutavad mullas leiduvaid toitaineid oma kudede ülesehitamiseks. 11. füüsikalis-keemiline neelamisvõime tagab asendusneeldumise - mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela faasi vahel. Mullal on võime vahetada tahkes faasis (kolloididele) neeldunud ioonide teatud osa samaväärse hulga lahuses olevate ioonide vastu. (Meie muldades peamiselt atsidoidsed kolloidid, peamiselt katioonide vahetus.) 12. katioonide pöördumatu neeldumine ehk fiksatsioon - katioonide neeldumine, mille korral neid ioone ei ole enam võimalik tavapäraste neutraalsoola - ega puhverlahustega lahusesse tagasi tõrjuda. Kõige sagedamini on mullas K ja NH ioonide fiksatsioon. 13. neeldunud alused - Ca, Mg, K, Na, NH4, tähiseks on S 14. neeldunud vesinik - H, tähiseks H 15. neeldunud alumiinium - Al3, tähiseks H 16
mulla kolloidid ja nende omadused: tekke alusel: 1)mineraalsed kolloidid-tekivad kivimite ja mineraalide murenemise järel 2)orgaanilised kolloidid tekivad loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel 3)orgaanilis-minraalsed kolloidid tekivad mineraalsete orgaaniliste kolloidide vaheliste reaktsioonide käigus mullatekkeprotsessis happelised kolloidid negatiivse laenguga eesti muldades põhimassiga. suurem osa neist ränihappe-ja huumuskolloidid atsidoidsed kolloidid kolloidide esinemisel hajutatul nimetatakse seda kolloidlahuseks ehk sooliks. kui kolloidid esindavad koondunult nimetatakse seda geeliks. kolloidide omavahelist liitumist ja sadenemist nimetatakse koagulatsiooniks sool geeliks ja vastupidi 21. Mulla neelamisvõime ja selle liigid. neeldumisnähtused mullas: mulla neelamisvõime on mulla omadus siduda tahkeid, vedeliaid ja gaasilisi
pindmised molekulid võivad dissotseeruda ja käituda happe või alusena. Vahetult tuuma pinnal on laengut määravate ioonide kihid, selle järgneb vastasioonide kiht, millest suurem osa on tihedalt seotud eelmise kihiga. Neid kahte kihti koku nimetatakse kaksikkihiks. Osa vastasioone aga kolloidlahuse korral paikneb eemal, on nõrgemini kolloidiga seotud ja see on nn diffuusne kiht. Laengu alusel jaotatakse kolloidid kolmeks: 1) happelised ehk atsidoidsed kolloidid. Need ongi meie muldades levivad kolloidid 2) aluselised e basoidsed kolloidid 3) neutraalsed e amfoteersed kolloidid. Nt raua ja alumiiniumi kolloidid, mis käituvad sõltuvalt keskkonnast kor aluse, kord happena. Kolloid võib olla kolloidlahusena (sool). Kui see lahus kaob - külmub, kuivab, vananeb, siis läheb see kolloidlahus üle sültjaks massiks geeliks. Seda protsessi kus
27. Mulla kolloidid, nende jaotus ja tähtsus. 6 Kolloidideks nim osakesi, mille läbimõõt on vahemikus 0,001 mm1...10. Kolloidide jaotus tekke alusel: 1) Mineraalsed kolloidid - tekivad kivimite ja mineraalide murenemise käigus. 2) Orgaanilised kolloidid - tekivad loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel. 3) Orgaanilis -mineraalsed kolloidid - tekivad mineraalsete ja orgaaniliste kolloidide vaheliste reaktsioonide käigus mullatekkeprotsessis. Veel eristatakse: happelised ehk atsidoidsed kolloidid, aluselised ehk basoidsed kolloidid, sõltuvalt keskkonna reaktsioonist kas happelised või aluselised e amfoteersed kolloidid. 28. Sool, geel, koagulatsioon. Kolloidide esinemisel hajutatult nimetatakse seda kolloidlahuseks ehk sooliks. Kui kolloidid esinevad koondunult, siis nimetatakse seda geeliks (sültjas, helbetaoline mass). Kolloidide omavahelist liitumist ja sadenemist nimetatakse koagulatsiooniks (sool geel). Enamik mullas olevaid kolloide on koaguleerunud olekus. 29
Mulla keemiline koostis
Lähtekivimid: O, Si, Al, Fe, Ca, Na, K, Mg, Ti, C, Mn, P
Taim: C, O, H, N, Ca, P, Si, K, S, Mg, Fe, Na
Muld: O, Si, Al, Fe, C, Ca, K, Mg, Na, Ti, M, N
Fosforiiti on muldades vähe.
Mulla füüsikalis-keemilsed omadused
Mullakolloidid ja selle omadused
Kolloidide jaotus tuuma järgi:
1. Mineraalsed
2. Orgaanilised
3. Orgaanilis-mineraalsed
Kolloidide vaesed on liivmullad rikkad savimullad
Kolloidide jaotus:
1. atsidoidsed ehk happelised
2. basoidsed
3. amfoteersed
Soolid
Püroksee Montmorilloniit Fe, Mg, Ca
n
Amfibool Asendamatud Ca, Mg, Fe
id katioonid
Apatiit Vähelahustuvad Ca, P
soolad
Mulla füüsikalis-keemilsed omadused
Mullakolloidid ja selle omadused
Kolloidide jaotus tuuma järgi:
1. Mineraalsed
2. Orgaanilised
3. Orgaanilis-mineraalsed
Kolloidide vaesed on liivmullad - rikkad savimullad
Kolloidide jaotus:
1. atsidoidsed ehk happelised
2. basoidsed
3. amfoteersed
Soolid
Mitselli kaks välimist kihti kokku moodustavad kompenseerivate ioonide kihi. Tervikuna on mitsell elektriliselt neutraalne. Kompenseerivale kihile on omane võime vahetada seda moodustavaid ioone mullalahuses paiknevate samanimeliste ioonide vastu. Selliseid reaktsioone nimetatakse asendusreaktsioonideks ning nende reaktsioonide käigus toimuvat toitaineioonide neeldumist kolloidi pinnale nimetatakse asendusneeldumiseks. Atsidoidsed kolloidid on mullas peamised katioonide (positiivselt laetud ioonide) asendusreaktsioonide kandjad ja basoidsed kolloidid vastavalt anioonide (negatiivselt laetud ioonide) asendusreaktsioonide kandjad. Seega jaguneb asendusneeldumine katioonide asenduseks ja anioonide asenduseks. Skemaatiliselt on katioonide vahetumise protsess kujutatud joonisel 4. Joonis 4 Katioonivahetus kolloidide ja mullalahuse vahel
annaabi.ee 
