toimetulekusse kui ka saavutatava tulemuse väärtusest. Kui üks faktoritest pole piisavalt motiveeriv, loobub Rein. Õpilased töötavad kõige paremini,kui edu saavutamise tõenäosus on 50%. Sellisel juhul on rnamikul rühma liikmetest sansse nii eduka kui ka ebaeduks. 16. Õpimotivatsiooni kujunemine atributsiooniteooria kohaselt. Atributsiooniteooria olemus , edu ja ebaedu atributsioonid Atributsioonide mõju õppimisele (nimetada edasise õppimise jaoks kõige soovitavam atributsioon; selgitada, mida saab õpetaja teha õppimist häirivate atributsioonide vältimiseks) Teooria põhitähelepanu on pööratud sellele, kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel. Atributsiooniteooria keskendub seletusele,mida inimesed kasutavad kognitiivse dissonantsi leevendamiseks
Rühmatöö korraldamise võtted: ajurünnak- diskussiooni liik, kus õpilasi õhutatakse leidma neile esitatud probleemile võimalikult palju lahendusi. Sageli kasutatakse seda meetodit uute ideede genereerimiseks või õpilaste loomingulisuse arendamiseks. 9. Kuidas kujuneb õpimotivatsioon atributsiooniteooria positsioonidelt vaadelduna? Kuidas mõjutavad õpilaste atributsioonid nende õppimist ja mida saab õpetaja teha õppimist häirivate atributsioonide vältimiseks? (11.1) Teooria põhitähelepanu on pööratud sellele, kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel. Niisuguste seletustega püüavad inimesed lepitada nende kujutletava ideaalse mina ja reaalsuse kognitiivset dissonantsi. Atributsiooniteooria uuribki, kuidas mõjutavad inimeste kujutlused oma võimetest, ülesande raskusest, lahendamisel tehtud jõupingutusest, lahendusstrateegia valikust nende
ajakirjaniku sekkumine Lisaks on vaja atributeerida selleks, et lugeja saaks aru jutust: • Kui tegelasi on palju, on tarvis atributsiooni, et oleks selge, kes mida ütles. • Kui loos on konflikt, mille kohta antakse vastandlikku infot, siis tuleb info atributeerida nii, et lugeja teaks, kes millist vaadet esindab. • Lugudes, kus info tuleb erinevalt allikatest, tuleks kõik allikad välja tuua. Kui palju ja kus atributeerida? Atributsioonide hulk. Atributsioon peab alluma loo faktidele. Faktid on loos primaarsed ja peavad saama suurema osa loo mahust. Liiga palju atributsioone raiskab ruumi. Tavaliselt on üks-kaks viidet allikale. Atributeerimise kohad. Tavaliselt ei ole kõvades uudistes vaja atributeerida juhtlõigus. Seal peavad olema faktid, mis suudavad ise enda eest seista. Kui tekib küsimusi allika kohta, siis piisab lühikesest atributsioonist, et usaldusväärsust tekitada.
võrdsete, ent valdavalt välise kontrolli keskmega õpilastel. Covington (1992) väidabki, et head hinded kalduvad motiveerima õpilasi, kes seda tegelikult ei vaja, ja halvad hinded kipuvad endast välja viima õpilasi, kes tegelikult vajavad julgustamist kõige rohkem. B. Weiner (1986, 1992) iseloomustab kõrge saavutus-motivatsiooniga õpilasi 3 aspektist. Saavutusmotivatsioon Atributsioonid ja emotsioonid. Emotsioonid mängivad atributsioonide kujunemisel ülitähtsat rolli, sest edu ja ebaeduga kaasnevad alati afektiseisundid. Saavutusmotivatsioon kui edu tõenäosuse ja väärtuse kombinatsioon. Atkinson (1964) määratles üldise saavutus-motivatsiooni edusaavutamismotiivi ja ebaedu vältimise motiivi vahena.
välise kontrolli lookusega isikud eelistavad aga situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus. Head hinded kalduvad motiveerima õpilasi, kes seda tegelikult ei vaja, ja halvad hinded kipuvad endast välja viima õpilasi, kes tegelikult vajavad julgustamist kõige rohkem.Edu ja ebaeduga kaasnevad alati afektiseisundid. Edu saavutamine mingis tegevuses toob kaasa õnnetunde, olenemata edu põhjustest. Atributsioonide ja emotsioonide seostest edu omistamisel erinevatele faktoritele võib tuua järgmisi näiteid. Kui edu omistatakse võimetele, kaasneb sellega üldjuhul kompetentsustunne; pikaajalisele pingutusele -- lõõgastustunne; teiste abile -- tänutunne; vedamisele -- üllatus või õnnetunne Vastupidised emotsioonid kaasnevad ebaõnnestumistele tehtavate atributsioonidega. Näiteks kui ebaõnnestumist seletatakse madalate võimetega, kaasneb sellega alandusseisund
Weineri järgi on enamik atributsioone iseloomustatavad kolmest aspektist. Kuivõrd inimesed... a) näevad oma edu ja ebaedu põhjuslikke faktoreid sisemiste või välimistena; b) näevad oma edu ja ebaedu põhjusi püsivate või ebapüsivatena; c) tajuvad oma edu ja evaedu põhjusi kontrollitavate või kontrollimatutena. 17. Milline edu või ebaedu atributsioonide kombinatsioon õppimise tulemuste seletamisel motiveerib kõige paremini edasist õppimist, sõltumata eelnevast õpitulemusest? Selleks on jõupingutus. 18. Millised kaks faktorit määravad Atkinsoni (1964) järgi resultatiivse saavutusmotivatsiooni? Need on edusaavutamise ja ebaedu vältimise motiiv. 19. Uurimused näitavad, et eneses kahtlevad õpilased kalduvad olukorras, kus neil on võimalus valida erineva raskusega ülesandeid, eelistama
17 õpilased.atributsioonidega kaasnevad alati emotsioonid, mis võivad omakorda tugevasti mõjutada esialgu antud seletusi edu v ebaedu põhjuste kohta. Seetõttu võib väita, et inimeste käitumist suunavad valdavalt psüühilised seisundid, mis moodustuvad atributsioonide ja nednega seostuvate emotsioonide ühendusena. Seejuures on käitumise vahetuteks ajenditeks pigem emotsioonid kui ratsionaalne arutlus, mis järgneb sellele Saavutusmotivatsiooni olemus ja selle võimalused õpimotivatsiooni seletamisel. Saavutusmotivatsiooni areng õpilastel. FEATHERI mudel õpimotivatsiooni erinevaid käsitlusi sünteesiva vahendina. Motivatsiooni kujundavate tegurite suure hulga,
annaabi.ee 
