EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitus instituut Geomaatika osakond ATLASTE TOOTMISE AJALUGU Referaat kinnisvara planeerimise erialal Juhendaja: ..... Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Atlase Mõiste.............................................................................................................................. 4 17
Selle aluseks sai paberi kasutuselevõtt ja trükikunsti teke. See demokratiseeris raamatute kättesaadavust, kirjaoskuse levikut ja õppimist. Samas võeti kasutusele püssirohi, mis viis ka relvastuse arenguni. See tähendas ajajärgu lõpul seniste palgasõduritest rüütlite asemel juba ülemineku algust regulaar- ja rahvaarmeedele. Algasid maailmarännud (Marco Polo), maadeavastused (Portugal) ja alates portulaanide ilmumisest ka kaardistamise areng. Need viisid lõpuks atlaste ja gloobusteni, ümbermaailmareisideni ja üldise huvi kandumisele nende järgselt päikesesüsteemile ja kosmosele. Hiliskeskajal toimus üleminek rahvuslikele kultuuridele, usule ja lõpuks ka riiklustele. Koos sellega tekkis aadli metseenlus, kuningate merkantiilsus ja selle najal järkjärguline üleminek absolutismi. See tagas omakorda rahva vagadusliikumise ärakasutamise poliitilistel eesmärkidel ja seeläbi ülemineku ülemkihtide poolt toetatud reformatsiooniks. 1
Riigi energiamajandus ARVUTITUND Riigi energiamajanduse iseloomustamist alusta tutvumisega atlaste kaartidega. Kasuta ka Maailma atlast, Uut maailma atlast, Kooliatlast ja Õppeatlas 3. 1. Suurbritannia traditsioonilised energiavarad Joonis 1. Maagaasi ja nafta paiknemine Põhjameres. Allikas: http://www.acorn-ps.com/web/image/content/map/sns_map.jpg Joonis 2. Kivisöe kaevandused Suurbritannias. Allikas: The Business at a Glance UK Coal Annual Report and Accounts 2008. http://ukcoal.annualreport2008.com/2008_Highlights/The_Business_at_a_Glance/Default.aspx?id=178 Joonis 3
Selle aluseks sai paberi kasutuselevõtt ja trükikunsti teke. See demokratiseeris raamatute kättesaadavust, kirjaoskuse levikut ja õppimist. Samas võeti kasutusele püssirohi, mis viis ka relvastuse arengu ja demokratiseerumiseni. See tähendas ajajärgu lõpul seniste palgasõduritest rüütlite asemel juba ülemineku algust regulaar- ja rahvarmeedele. Algasid rännud (Marko Polo), maadeavastused (Portugal)ja alates portulaanide ilmumisest ka kaardistamise areng. Need viisid lõpuks atlaste ja gloobusteni, ümbermaailmareisideni ja üldise huvi kandumisele nende järgselt Päikesesüsteemile ja kosmosele. Hiliskeskajal toimus üleminek rahvuslikele kultuuridele,usule ja lõpuks ka riiklustele. Koos sellega tekkis aadli metseenlus, kuningate merkantiilsus ja selle najal järk-järguline üleminek absolutismi. See tagas omakorda rahva vagadusliikumise ärakasutamise poliitilistel eesmärkidel ja seeläbi selle ülemineku ülemkihtide poolt toetatud reformatsiooniks.
tema hauakivil on sõnad, mis teda kõige paremini iseloomustavad: Per aspera ad astra ( lad k "Läbi raskuste tähtede poole"). 2. Schmidt`i panus teleskoopide arengusse 2. 1 Schmidt´i kaamera Tema suurim panus teleskoobiehitusse on 1930. a leiutatud suure vaateväljaga koomavaba (ilma kujutise radiaalse venituseta) teleskoobisüsteem ehk Schmidti kaamera (Lisa 3). Eelmise sajandi algupoolel tõusis päevakorda uue ülevaate saamine kogu taevast selle pildistamise teel ning atlaste koostamine. Tolle aja parimad teleskoobid olid küll head üksikobjektide uurimiseks oma suure lahutusvõime poolest, kuid väga väikese kasutatava vaatlusnurgaga. Väikese vaateväljaga teleskoopide abil ei jõuaks iialgi kogu taevalaotust ära pildistada. Selleks oli vaja suure vaateväljaga teleskoopi, kuid geomeetrilise optika seadustest tulenevalt moonduvad pöördparaboloidikujulise peapeegli vaatevälja tsentrist kaugemal asetsevad objektid
Mato Grosso platoo asub lõuna poolkeral Ameerika maailmajaos Lõuna-Ameerika mandril. Poliitiliselt jääb platoo Brasiiliasse, Mato Grosso osariiki, ulatudes Goias osariigi lääneservalt Serra dos Paracis mägedeni, mis kulgevad Boliivia riigipiiri lähedal. Põhjast piirab platood Amazoonase madalik ja lõunast Paraguay ja Cuiaba jõgede üleujutusala - Pantanal (Britannica 7, 1991). Platoo on üheks osaks Brasiilia mägismaast. Erinevate atlaste kaartidele tuginedes, peab mainima, et ega need kaarditegijad eriti ühel meelel ei ole antud platoo piiritlemisega, sellepärast peaksid täpsuse poolest piisama koordinaadid 10°-20° lõuna laiust ja 52°-58° lääne pikkust. Platoo kuulub troopilisse ja osaliselt ka lähistroopilisse kliimavöötmesse. Geoloogiline ehitus Mato Grosso asetseb eelkambriumist pärineval Brasiilia kilbil Lõuna-Ameerika
saada. Lääne maailmakord ei varisenud kokku Vietnamist lahkudes ega varise kokku ka Iraagist või Afganistanist lahkudes. [---] Kuni okupatsiooni vägi püsib kohal, elab kohalike seas ettekujutus vabadussõjast. [---] Kuid jõukus ja rahu tuleb aastakümnetega, mitte kampaania korras.[---] Seni, kuni lääne mõttemaailm ei suuda aru saada, miks hiinlased, hindud või araablaseda asetavad ennast maailma keskpunkti, ei suudagi ta maailmas rahu rajada. Meie joonistame ikkagi kõigi atlaste keskmesse Euroopa. Kuid maakera on ümmargune." (Heiki Suurkask, Eesti Päevaleht, 9. november 2007) Tulevikus ei tohiks olla enam niisugust vihkamist ei riikide ega inimeste vahel. Sõda võiks juba ometi kord lõppeda. Suurriikide võimuiha võiks muutuda väiksemaks. Peaks hoopiski arendama kultuurikontakte teineteisemõistmise suurendamiseks. Saab ju globaliseerunud maailmas ringi reisida, õppida teisi kultuure tundma, nendega solidaarne olema, mitte peale suruda oma maailmapilti.
......................................................................................17 2 Sissejuhatus Kartograafia ajalugu on jaotamata osa tsivilisatsiooni ajaloost. Tema uurimine formeerib kartograafia kultuuri, lubab määratleda põhimomendid ja kujunemise etapid ning mis on eriti oluline- õigesti hinnata teaduse arengu kaasaegsed tendentsid. Kartograafia ajalooline protsess hõlmab konkreetsete teoste, kaartide ja atlaste loomise ajalugu, samal ajal ka kartograafilise instrumentaariumi, meetodite ja tehnoloogiate ning ideede ja kontseptsioonide arengu etapid. Mis teeb kaarte nii olulistemaks ja lahutamatuteks ajaloo osaks? Miks varasemad kaardid on nii huvitavad meie jaoks? Milleks neid korjata ja uurida? Selleks on miinimum kolm põhjust. Kaardid on material teaduslikuteks uuringuteks, kõigepealt selle kohta, mis puutub tsivilisatsioonisse ja teadusse
Eksamiteemad Atlas on geograafiliste kaartide süstemaatiline kogu, mis on avaldatud raamatu, albumi või mapina. Atlasi saab liigitada (analoogia kaartide jaotamisega): 1) Kujutatava ala suuruse järgi (maailma, riigi, linna jms) 2) Sisu järgi (üldgeograafiline, erialaline (majanduslik jms)) 3) Otstarbe järgi (teatme-, kooli-, teede- jms) Mõiste võttis kasutusele Madalmaade kartograaf Mercator. Atlaste ja üldisemalt kaartide paljusus näitab otseselt majanduslikku ja kultuurilist arengutaset (esimene rahvuslik atlas Soomes 19. saj lõpp) Korralik tänapäevane atlas on väga infomahukas sisaldades lisaks kaardil kujutatud informatsioonile palju muid abiandmeid: graafikuid, tabeleid, tekstilisi kirjeldusi jms. Kosmosefotode põhjal tehakse satelliitatlaseid, mida saavad endale lubada siiski vähesed riigid. Atlas ongi tegelikult üleminekuvorm eraldiseisvatest paberkaartidest arvutitel
Rootsis väga palju. Neist tähtsaim on rauamaak. Leidub veel vaske, tsinki, kulda, hõbedat, uraani, sütt ja naftat. Energia varud on suured, sest Rootsis on energiarikkad ja kiire voolulised jõed. 60% elektrist saadakse hüdroenergiast!Atlaste energeetika kaardil pole Rootsis leida eriti energiavarasid,peale hüdroenergia.Seega tulebenamik tuumajaamade ja soojuelektri jaamadeks vajaminevat energiavara importida. Siiski ekspordib riik maavarasid nagu näiteks rauamaaki ja teisi maake.Suures koguses ka
C märgi kasutamine Eestis on juriidiliselt ebakorrektne ja eksitav. C märk on tunnuseks, et riik on ühinenud ,,Universaal Copyright Conventsion"-ga, mida EESTI TEINUD EI OLE. Eesti on liitinud vaid ,,Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga", mis ei kasuta C märki. 89. Klaudius Ptolemaios, tema kaardid 90. A. Ortelius, tema kaardid 91. G. Mercator, tema kaardid 92. Kartograafia areng Euroopas keskajal 93. Suurte maadeavastuste mõju kartograafiale 94. Atlaste tootmise ajalugu 95. Saksa kartograafia 15. saj. lõpul, 16. saj alguses 96. Topograafilise kaardistamise ajalugu 97. Merekaardid 17. sajandil 98. Varasemad kaardid Eesti kohta kuni 17. saj. 99. Kaardid Eesti kohta 17. sajandil 100. 18. sajandi Eesti kaardid 101. 19. sajandi Eesti kaardid 102. W. Struve ja K. Tenneri tegevus Eestis 103. C.G. Rückeri ja J.H. Schmidti kaardid 104. Eesti ala topograafiline mõõdistamine 105. Esimesed eestikeelsed kaardid ja atlased 106
(reisid Hiinasse). o Portugal - Diogo Cao (rännakud Aafrikasse), B. Dias (Aafrika lõunatipp), Vasco da Gama (Ida-India avastamine), Alfonso Albuquerique (retked Itaaliasse), F. de Magalhaes (ümbermaailmareis). o Holland - Abel Tasman (Tasmaania, Uus-Meremaa), Willem Barents (Teravmäed). o Hispaania - Vasco Nunez de Balboa (Ameerikas esimene euroopa linn), Juan Ponce de Leon(ekspeditsioon Floridasse 93. Atlaste tootmise ajalugu 94. Saksa kartograafia 15. saj. lõpul, 16. saj alguses 95. Topograafilise kaardistamise ajalugu Sai alguse u 5. aastatuhandel eKr. Mastikujoonised ja geograafilised pildid on savitahvlitel säilinud. On leitud seinajooniseid Türgist, Catal Hyüki linna plaanilt. 8.- 13. sajandi esimesed keskaegsed kaardid olid rataskaardid. Rataskaardid olid ringikujulised ja keskpunktiks oli enamjaolt Jeruusalemm. Koostamisel kasutati polaarkoordinaate.
Eksamil vajalikud vahendid: sinine või must pastapliiats/sulepea. Korrektori kasutamine on keelatud, samuti vastuste kirjutamine hariliku pliiatsiga. Juhul, kui õpilane soovib töös teha parandusi, tuleb selgelt kriips peale tõmmata sellele sõnale või lõigule, mille hindamist ta ei soovi. Hindamiskomisjon ei loe ega hinda mustandipaberile kirjutatut. Mustandipaber on koos eksamitööga ja seetõttu lisapaberit kasutada ei ole lubatud. Eksamil ei ole atlaste ega muude lisamaterjalide kasutamine lubatud. EKSAMI VORM JA TASE Geograafia riigieksam on kirjalik. Eksamitöö on ühes variandis. Iga küsimuse juurde on märgitud selle eest saadav maksimumpunktide arv. Lisapunkte riigieksamil ei anta ka siis mitte, kui õpilane vastab nõutust märksa rohkem. Küsimused ja ülesanded hõlmavad järgmisi tasandeid: I Teadmine (mõisted, faktid, seaduspärasuste teadmine).
annaabi.ee 
