liiget ning loosiga määratud järjekorras istus korraga nõukogus 50 liiget. Kogu täidesaatev võim kuulus erinevate ametnike kolleegiumidele, mis valiti igal aastal ja mis allusid rahvakoosolekule ja viiesajanõukogule. Paraku puudus valimisõigus naistel, kuid ka võõramaalastest vabadel elanikel ning orjadel. Orje oli aga Ateenas isegi rohkem kui nn vabu inimesi, sest kogu antiikaja tootmine põhines üksnes orjade tööl. Kui vabal ateenlasel tekkis vajadus ühe või teise töötaja järele, piisas tal minna orjaturule ja osta endale ori. Orja peeti "kõnelevaks tööriistaks", mille eest tuli hoolt kanda kuni selle tööriista kulumiseni. Orjade ostmist ja müümist pidasid loomulikeks isegi suured filosoofid PLATON 4 ja ARISTOTELES5. Platon ei pidanud küll õigeks, et kreeklased üksteist orjastaksid. Ta suhtus eitavalt ka võlaorjusesse. Seevastu
sümpoosionid. · Naiste positsioon: *patriarhaalne ühiskond *naistel puudusid kodanikuõigused, olid mehe koste all *abielluti järglaste soetamise pärast *abielu võis lahutada, pärast seda läks naine isa juurde elama *naine pidi olema kodus ja mehele truu, mees võis luua väljaspool abielu suhteid *rikastel meestel olid sageli hetäärid ehk armukesed · Orjad: *orjust peeti loomulikuks jumalate poolt määratud korraks *igal ateenlasel oli vähemalt 1 ori *ateenlaste orjastamine oli keelatud *ateenas oli keelatud orja sihilik tapmine *Ateena seadused ei lubanud orja tööta pidada *ori võis põgeneda templisse *ori võidi vabaks lasta(muutus võrdseks metoigiga) · Meestevahelised suhted (homoseksuaalne armastus) *au sees meestevaheline ,,sõprus" *kogemustega mees võttis oma hoole alla nooruki *sageli kujunes välja erootiline kiindumus *pederastiat peeti normaalseks
määratud järjekorras istus korraga nõukogus 50 liiget. Kogu täidesaatev võim kuulus erinevate ametnike kolleegiumidele, mis valiti igal aastal ja mis allusid rahvakoosolekule ja viiesajanõukogule. Paraku puudus valimisõigus naistel, kuid ka võõramaalastest vabadel elanikel ning orjadel. Orje oli aga Ateenas isegi rohkem kui nn vabu inimesi, sest kogu antiikaja tootmine põhines üksnes orjade tööl. Kui vabal ateenlasel tekkis vajadus ühe või teise töötaja järele, piisas tal minna orjaturule ja osta endale ori. Orja peeti "kõnelevaks tööriistaks", mille eest tuli hoolt kanda kuni selle tööriista kulumiseni. Orjade ostmist ja müümist pidasid loomulikeks isegi suured filosoofid PLATON 4 ja ARISTOTELES5. Platon ei pidanud küll õigeks, et kreeklased üksteist orjastaksid. Ta suhtus eitavalt ka võlaorjusesse. Seevastu antiikmaailma kõige targema mehe Aristotelese arvates on osa inimesi
korraga nõukogus 50 liiget. Kogu täidesaatev võim kuulus erinevate ametnike kolleegiumidele, mis valiti igal aastal ja mis allusid rahvakoosolekule ja viiesajanõukogule. Paraku puudus valimisõigus naistel, kuid ka võõramaalastest vabadel elanikel ning orjadel. Orje oli aga Ateenas isegi rohkem kui nn vabu inimesi, sest kogu antiikaja tootmine põhines üksnes orjade tööl. Kui vabal ateenlasel tekkis vajadus ühe või teise töötaja järele, piisas tal minna orjaturule ja osta endale ori. Orja peeti ,,kõnelevaks tööriistaks", mille eest tuli hoolt kanda kuni selle tööriista kulumiseni. Orjade ostmist ja müümist pidasid loomulikeks isegi suured filosoofid PLATON 5 ja ARISTOTELES6. Platon ei pidanud küll õigeks, et kreeklased üksteist orjastaksid. Ta suhtus eitavalt ka võlaorjusesse. Seevastu antiikmaailma kõige targema mehe Aristotelese arvates on osa inimesi
Kunstide kuningannaks retoorika ehk kõnekunst, mis arenes jõudsalt. Kõnekunst täiustus pidevalt, kuna kodaniku sõnal oli suur kaal. Rahvakoosolekutel tuli suurt kõneosavust üles näidata. Tegutsesid kõnekunsti õpetajad reetorid. Kuju hakkavad võtma retoorika põhiliigid pol. kõne rahva ees, 3 kohtukõne ja pidulik kõne. Igal ateenlasel oli oluline osata pidada kohtukõnet, sest kaitsti ennast ise. Retoorikakoolid said hariduskolleteks ehk omamoodi ülikoolideks. 8. Mida tähendab hellenistlik ajastu kreeka kultuuriloos? Hellenismi ajajärk 330 146 eKr. Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreekalaste sisserännule ja kreeka kultuuri mõjule. Kreeka kultuur levis Idamaadesse ja segunes sealse kultuuriga. Seda segakultuuri nim hellenistlikuks kultuuriks. Toimus pidev kultuurivarade vahetus
tema kaela pandi kaks vana veskikivi, viidi ta järve keskele ning visati sisse. Kui juhtus, et hobune ära ei uppunud, oli see märk, et veejumal ei võtnud ohvrit vastu. Kui hobune ära uppus, oli see aga märk, et veejumal ohvri vastu võttis ning lubas rahvale kalaõnne. ORI – õigusteta ja mittevaba isik, kes kuulus omanikule ja töötas tema heaks. Orje oli Ateenas isegi rohkem kui nn vabu inimesi, sest kogu antiikaja tootmine põhines üksnes orjade tööl. Kui vabal ateenlasel tekkis vajadus ühe või teise töötaja järele, piisas tal minna orjaturule ja osta endale ori. Orja peeti “kõnelevaks tööriistaks”, mille eest tuli hoolt kanda kuni selle tööriista kulumiseni. Orjade ostmist ja müümist pidasid loomulikeks isegi suured filosoofid PLATON ja ARISTOTELES. Platon ei pidanud küll õigeks, et kreeklased üksteist orjastaksid. Ta suhtus eitavalt ka võlaorjusesse. Seevastu antiikmaailma kõige targema mehe Aristotelese
selgelt makedoonia vastaseks oma hoiakult. Tema ideaal oli 5 saj ateena. Teda peetakse tavapäraselt kreeka parimaks kõnemeheks kelle omadest meieni on need kõned säilinud. Raha tuleb kulutada sõjaväe ja laevastiku tugevndamiseks, et ateenlased hakkasksid uuesti ise oma sõjaväes võitlema,s suurendada nende vastutust, Philippos oli tema jaoks ateena vaenlane. Kolm kõnet Philipikad, philippose II vastu pühendatud.Demosthenese kõned.üks ajalooliśe ajaloo allikaid 24.04.2014 Ateenlasel olid jätkuvalt liitlasi Egeuse mere põhja- rannikul. Ateena põllumajandus oli orienteeritud viinamarja ja oliivi kasvatusele, leiva- ja leivavilja tuli importida, musta mere äärsetest linnadest, musta mere väinad olid ateena jaoks tuiksoon, nende hoidmine ja kontrollimine oma laevastikuga oli ateenlaste jaoks oluline. Isokrates- kõnemees, kes olid makedoonia meelsed. Philippos sai ennast kehtestada kreekas 356, puhkes püha sõda Delfi pärast. Nimelt, Delfi oraakel,
annaabi.ee 
