03.2016 Fosfolipaasid Sfingolipiidid-teine oluline membraanilipiidide klass Fosfolipaasid on glütserofosfolipiidi hüdrolüüsivad ensüümid Sfingosiin- 18C aminoalkohol, trans kaksiksidemega Erinevad fosfolipaasid atakeerivad erinevaid sidemeid Tseramiidid- sfingosiini N-atsüül derivaadid Fosfolipaaside produktid on mõnikord signaalmolekulid Rasvhape 16, 18, 22, 24 (:0 või :1) lüsofosfatidaathape 1,2-diatsüülglütseriid NB! Pange tähele sfingolipiidide ja glütserofosfolipiidide
iv. müoinositool fosfatitüülinositool v. glütserool fosfatidüülglütserool vi. fosfatidüülglütserool kardiolipiin Xid i v ii iii iv vi Fosfolipaasid Fosfolipaasid on glütserofosfolipiidi hüdrolüüsi katalüüsivad ensüümid Erinevad fosfolipaasid atakeerivad erinevaid sidemeid Fosfolipaaside produktid on mõnikord signaalmolekulideks lüsofosfatidaathape 1,2diatsüülglütserool Plasmalogeenid ja teised eetersidet sisaldavad lipiidid Plasmalogeenid sisaldavad C1 asendajana vinüüleetrit X on tavaliselt etanoolamiini koliini seriinijääk
Nt Flukonasool – ravib seenhaigusi, inhibeerides seenes ühe ensüümi – demetülaasi – steroidide biosünteesirajal. Inimese ensüümi aga ei mõjuta. TÄNAPÄEVANE RAVIM PEAB OMAMA SELEKTIIVSUST KA SIHTMÄRK ENSÜÜMI ISOVORMIDE SUHTES. - Nii retseptori tüübi kui ka retseptori alatüübi suhtes. N: väiksemate kõrvalnähtudega antipsühhootiliste ravimite loomine. Traditsiooniliselt dopamiini retseptorite antagonistid, mis atakeerivad kahte selle retseptori viiest alatüübist (D2, D3). Kuna arvatakse, et Parkinsoni tõbe tekitav kõrvalefekt on seotud D2 retseptoriga, on eesmärgiks D3- spetsiifiline antagonist. Samuti võimaldab kõrge spetsiifilisus retseptori kindlale tüübile saavutada selektiivsust organite või organi osade suhtes, kuna retseptori alatüübid pole ekspresseeritud ühtlaselt kogu organismi ulatuses, olles kontsentreeritud teatud kudedes/rakutüüpides. Seega on võimalik luua
Sellele alluvad just PUFA-d, kas vabas vormis või lipiidi komponentidena. Lipiidide peroksüdatsioon käivitub vesinikuaatomi äravõtmisega PUFA-lt. Tekkib PUFA vaba radikaal (L·) ja initsieerub ahelprotess. Ahela kasvufaasis toimuv kaksiksidemete ümberpaigutamine annab dieenkojugaatseid vaheühendied nagu rasvhape vaba radikaal (L·), rasvhappe peroksüülradikaal (LOO·), ja rasvhappe hüdroperoksiid (LOOH) (joonis, õpik II, lk 128, joonis 92). Esimesed kaks on vabad radikaalid. Nad atakeerivad naaber-PUFA-sid ja ahelreaktsioon hargneb. Lipiidide peroksüdatsiooni käigus tekkiv rasvhappe hüdroperoksiid (LOOH) on suhteliselt stabiilne. Ta võib ajutiselt ladestuda kui ka lipiidide peroksüdatsiooni lõppfaasis muutuda lõpp- produktiks. Lipiidide peroksüdatsiooni vaheühendite kestev liigsus kahjustab biomolekule, biomembraane ja vere lipoproteiine. Arahhidoonhape (eikosateraeenhape, AA) on polüküllastamata rasvhape, ta annab
IP-le on iseloomulik kolme haigusgrupi sagenemine: infektsioonid, kasvajad ja autoimmuunhaigused. 31. Selgita, mida tähendab kasvajate arengus "EEE- Elimination, Equilibrium, Escape: eliminatsioon, tasakaal ja põgenemine", mis rakud ja tsütokiinid selles protsessis osalevad? Kasvajarakud on võimelised indutseerima peamiselt just rakulist immuunvastust. Tc tunnevad ära muteerunud valgu + MHC I kui MHC I ekspressioon on maha reguleeritud siis NK atakeerivad kasvajat (lüüs, Ab-ADCC) Kasvaja vastases immuunvastuses osalevad ka MQ (Ab-ADCC, TNFalfa, reaktiivsed O, N) Immunoediting on protsess, mille käigus on organism kaitstud kasvaja eest nende immuunsüsteemi poolt. Eliminatsioon (kasvaja kõrvaldamine): faas I põletik, mis põhjustab NK rakkude, makrofaagide ja dendriitrakkude liikumist kasvaja juurde, toimub IFNgamma ekspressioon faas II IFNgamma aktiveerib NK ja T rakke ja CXCL9-11 produktsiooni,
järjestus sama. 93. Restriktaasid. Ekso- ja endonukleaasid. Nukleaasid - ensüümid, mis degradeerivad nukleiinhapet, lõhkudes fosfodiestersidemeid. Restriktaasid - rõngasmolekulist lineaarse vormi tagasi moodustumine alusspetsiifilise endonukleaasi toimel. Eksonukleaasid- eemaldavad nukleotiide DNA ahela otsast (lagundavad nukleiinhappe ahelat kas 5' või 3' otsast (5'eksonukleaasid ja 3'eksonukleaasid) Endonukleaasid- atakeerivad ja võtavad ära nukleotiide DNA ahela seest. 94. DNA polümeraas I omadused. Kornbergi polümeraas. 1) sünteesisuund 5'-3' (info loetakse matriitsahelast suunaga 3'-5') 2) 5'-3' eksonukleaasne aktiivsus. On reparatsiooniline polümeraas, kuna selle abil parandatakse ja korrigeeritakse geneetilise info paljundamisel, rekombinatsioonil ja mujal tekkivaid vigu. 95. DNA polümeraas III. Escherichia coli replikaas. Poolkonservatiivne süntees. Holoensüüm (katalüütiline südamik), 3
Autokriinne signalisatsioon – secreted chemical also acts on the cells that secreted it Endokriinnääre – hormones are secreted into the blood by specialized glands – to act on various tissues around the body Sünaptiline signaliseerimine – nerve cells release chemicals at their endings to affect the cells they contact Autokriinne, parakriinne ja endokriinne regulatsioon. Parakriinne: signaalid “atakeerivad” neid rakke, mis asuvad lähedal. Nt: mast cells (тучные клетки, мастоциты)- rakudes, mis asuvad sidekudedes on palju sekretoorseid graanuleid, mis sisaldavad enndas histamiini, mis sekreteeritakse infektsiooni või vigastuse vastusena. Seedetraktis. Autokriinne: prostoglandiinid sekreteeritakse, et „atakeerida“ naaberrakke, et stimuleerida rohkem prostoglandiinide sünteesi. Närvisüsteemis. Endokriinne: endokriinsed rakud sünteesivad hormoone ja
juuksenõelastruktuur stabiliseerib RNA-d, kuid 5 mittepaardunud, nt enne seda sruktuuri, on destabiliseeriva toimega, võimaldades RNaas E-l mRNA 5' otsale seonduda ja RNA-d lõigata. Olulised on nii mRNA primaarjärjestus kui ka sekundaarstruktuurid. mRNA stabiilsust mõjutavad järjestused Sekundaarstruktuuride mRNA-d protekteeriv toime ei ole universaalne, vaid sõltub iga konkreetse mRNA atakeeritavate saitide kontekstist ja sellest, millised nukleaasid seda mRNA-d veel atakeerivad. UTR järjestused ompA (kodeerib välismembraani valku A) mRNA 5' otsas on 133 nt mittetransleeritav regioon UTR, mis stabiliseerib mRNA-d. UTR moodustab 3 juuksenõelastruktuuri. Stabiliseeriva toime seisukohalt on oluline, et nende ette ei jääks üksikahelalist ala. mRNA-d stabiliseerivad ka molekuli 3' otsas mittetransleeritavasse alasse jäävad juuksenõelastruktuurid. Arvatakse, et eksonukleaaside kinnitumiseks 3' otsale on vaja üksikahelalist ala vahetult molekuli otsas. Lisaks
efektiivsusest. Seega sõltub konkreetse mRNA stabiilsus sellest, kas mRNA ribosoomidega katmata ala on nukleaaside poolt atakeeritav või mitte. mRNA stabiilsust mõjutavad järjestused mRNA stabiliseerimisel on näidatud nii 5' kui ka 3' otsas paiknevate sekundaarstruktuuride mõju. Samas ei ole sekundaarstruktuuride mRNA-d protekteeriv toime universaalne, vaid sõltub iga konkreetse mRNA atakeeritavate saitide kontekstist ja sellest, millised nukleaasid seda mRNA-d veel atakeerivad. UTR järjestused ompA (kodeerib välismembraani valku A) mRNA 5' otsas on 133 nt mittetransleeritav regioon UTR, mis stabiliseerib mRNA-d. Selle järjestuse effekt sõltub ka rakkude kasvukiirusest. E. coli rakkude pooldumisel 40 minuti tagant on ompA mRNA poolestusaeg 17 minutit, UTR puudumisel 3 - 4 minutit. Rakkude kasvu aeglustumisel väheneb ompA mRNA poolestusaeg 5 minutile ka UTR-i olemasolul. UTR moodustab 3 juuksenõelastruktuuri
Siia gruppi kuuluvad sinepigaas, metaan sulfonaat (MMS), etaan sulfonaat (EMS). Alküleerivad ühendid indutseerivad erinevaid mutatsioonitüüpe transitsioone, transversioone, raaminihkeid ning isegi kromosoomide katkeid. Näiteks EMS etüleerib guaniini: 7-etüülguaniin on võimeline paarduma tümiiniga, nii et sel juhul on tegemist G:C A:T transitsiooniga. Samas enamus alküleerivaid ühendeid atakeerivad DNA-d mittespetsiifiliselt. Hüdroksüleerivad ühendid Hüdroksüülamiinil on spetsiifiline mutageenne efekt: ta hüdroksüleerib tsütosiini amino-rühma, mille tagajärjel tekkiv hüdroksüülaminitsütosiin paardub adeniiniga, põhjustades samuti G:C A:T transitsioone. Kiirgusega indutseeritavad mutatsioonid Eristatakse ioniseerivat kiirgust (röntgenkiired, gamma kiirgus, kosmiline kiirgus), mis on tugeva
Siia gruppi kuuluvad sinepigaas, metaan sulfonaat (MMS), etaan sulfonaat (EMS). Alküleerivad ühendid indutseerivad erinevaid mutatsioonitüüpe transitsioone, transversioone, raaminihkeid ning isegi kromosoomide katkeid. Näiteks EMS etüleerib guaniini: 7-etüülguaniin on võimeline paarduma tümiiniga, nii et sel juhul on tegemist G:C A:T transitsiooniga. Samas enamus alküleerivaid ühendeid atakeerivad DNA-d mittespetsiifiliselt. Hüdroksüleerivad ühendid Hüdroksüülamiinil on spetsiifiline mutageenne efekt: ta hüdroksüleerib tsütosiini amino-rühma, mille tagajärjel tekkiv hüdroksüülaminitsütosiin paardub adeniiniga, põhjustades samuti G:C A:T transitsioone. Kiirgusega indutseeritavad mutatsioonid Eristatakse ioniseerivat kiirgust (röntgenkiired, gamma kiirgus, kosmiline kiirgus), mis on tugeva
valku, mis on olulised peptidoglükaani reorganiseerimiseks, kui bakter kasvab. P. aeruginosa'l on periplasmas 11 erinevat autolüsiini, millest olulisim on 26 kDa raskune peptidoglükaani hüdrolaas PGase. Bakteril endal pole PGase peptidoglükaani reorganiseerimisel eriti oluline, sest valk pakitakse vesiikulitesse. Selle valgu abil lüüsib P. aeruginosa teisi baktereid, mis kasvavad aeglaselt või on stressis. Vesiikulid atakeerivad nii G(+) kui ka G(-) baktereid, kuid ründemehhanism on pisut erinev. Rünnatava bakteri vastupidavus P. aeruginosa vesiikulites olevale PGasele sõltub peptidoglükaani tüübist, mida sarnasem see on P. aeruginosa'le seda paremini PGase seda lagundab. G(+) bakterite puhul vesiikul plahvatab peptidoglükaankihi peal ning vabanenud hüdrolaas hakkab kohe peptidoglükaankihti lagundama. PGase suudab G(+) bakteri peptidoglükaankihti lagundada ka siis, kui bakteril on