saavutamiseks. Sihtasutus ei või olla täisühingu osanik ega usaldusühingu täisosanik ega juhtida täis- ega usaldusühingut. Sihtasutus asutatakse ühe või mitme asutaja poolt määramata ajaks, seatud eesmärgi saavutamiseni või tähtajaliselt. Sihtasutuse asutaja võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Sihtasutuse võib asutada testamendi alusel. Kui sihtasutuse asutavad mitu asutajat, võivad nad kõiki asutaja õigusi teostada ainult ühiselt, kui asutamisotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Asutaja õigused ei lähe üle tema õigusjärglasele. Isik, kes annab vara sihtasutusele üle pärast selle asutamist, ei omanda sellega asutaja õiguslikku seisundit. Sihtasutus asutatakse asutamisotsusega, milles tuleb märkida: 1) sihtasutuse nimi, asukoht ja aadress; 11 2) asutajate nimed ja elukohad või asukohad ning aadressid, samuti isikukoodid või
milles näidatakse Mittetulundusühingute seaduse §-s 10 nimetatud andmed, ja sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. 1.2.7 Sihtasutuse asutamine Sihtasutus asutatakse ühe või mitme asutaja poolt määramata ajaks, seatud eesmärgi saavutamiseni või tähtajaliselt. Peab olema asutamisotsus ja põhikiri. Võib asutada testamendi alusel. Kui sihtasutuse asutavad mitu asutajat, võivad nad kõiki asutaja õigusi teostada ainult ühiselt, kui asutamisotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Asutaja õigused ei lähe üle tema õigusjärglasele. Asutamisotsusele ja sellega kinnitatud põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad. Asutamisotsus ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud. Asutaja esindaja võib alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud. Põhikirja muutmine pärast sihtasutuse registrisse kandmist toimub Sihtasutuste seaduse §-des 41-42 sätestatud korras ega nõua
olema üldjuhul 5, erandina 3 kui kõik on ühistud, kapitalinõue vabatahtlik 6. Mittetulundusühistu- isikute vabatahtlik ühendus, mille põhieesmärgiks ei ole kasumi teenimine, asutajateks peab olema vähemalt 2 liiget, puudub kapitalinõue 7. Sihtasutus- EÕJI, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, asutatakse kas asutamisotsusega või testamendi alusel, eesmärk on kindlaks määratud asutajate poolt AÕJI 1. Riik ja KOV üksused- eripära teiste AÕJI seisneb eelkõige avaliku võimu teostamises, ei ole AÕJI-ks (seaduse järgi on küll õigus lepinguid sõlmida, aga lepingu pooleks on seljuhul riik või KOV, mille kohaselt saavad nende üksused tegutseda vaid riigi või KOV nimel, erandiks RMK- tegutseb riigivara- ja metsaseaduse alusel). Täidesaatva riigivõimu asutused on
kuni otsustatud muudatuste rakendumiseni Infosüsteemi likvideerimise etapp ajavahemik ettevõtte likvideerimisotsusest kuni selle elluviimise lõpetamiseni Infosüsteemi ja mistahes selle osasüsteemi toimimise ja muutmise etapp vahelduvad. Infosüsteemi etappide läbimise tulemusena saadavate seisundite hulka ja nende muutumist esitab alljärgnev joonis: Infosüsteemi loomine Ettevõtte loomis- või asutamisotsusega käivitub nii ettevõtte enda kui seda toetava infosüsteemi loomine, täpsemalt ettevõtte andmehaldust toetavate IT-süsteemide (rakendussüsteemid + andmehoidlad + tehnika) hankimine, loomine ja kasutusele võtmine. Kogu ettevõtet puudutavat infosüsteemi saaks lugeda valminuks kui kõik vastavad IT- süsteemid ja nendega töötamise korraldus ehk tööprotsessid on valmis, kehtestatud ning töötavad/teostuvad. Nii nagu ettevõtte
- eesmärk: · loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks. · tulusid võib kasutada üksnes põhiirjaliste eesmärkide saavutamiseks · LIIKMEID EI OLE 12 · kantakse MTÜ ja SA registrisse - asutab 1-.... isikut (füüsiline või juriidiline) - asutamisotsusega, võib asutada testamendi alusel - juhatus, nõukogu 3. TSIVIIÕIGUSE OBJEKTID _____________________________________________________________________ ESEMED Mõiste ja liigid- ese on iga hüve, milleni võib ulatuda õigussubjekti õiguslik võim. Esemed jagunevad: asjad, õigused ja muud hüved. Tsiviilõiguse subjektid on füüsilised ja juriidilised isikud, kellele kuuluvad subjektiivsed õigused, mis on
solidaarset vastutust ühistu kohustuste eest või lisavastutust vähemalt 40 000 krooni ulatuses. Sihtasutus (fond) on loodud kapitali jagamiseks. On eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks (SAS § 1 lg 1). Sihtasutus on ainsaks eraõiguslikuks juriidiliseks isikuks olevaks asutuseks. Sihtasutus asutatakse ka asutamisotsusega või testamendi alusel. Sihtasutus tegeleb põhikirja alusel. Seoses liikmete kui kõrgeima juhtimisorgani puudumisega sihtasutuse puhul saab sihtasutuse puhul korporatiivsest juhtimisstruktuurist rääkida piiratud ulatuses. Mittetulundusühing (MTÜ) on loodud mittetulunduslikel eesmärkidel e ei soovita teenida tulu. Isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärk või põhitegevus ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine (MTÜS § 1 lg 1). Mittetulundusühing omab
Kapitalinõue puudub. MTÜ juhtimisstruktuur on korporatiivne. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks (SAS § 1 lg 1). Nagu nimetuski ütleb, ei ole sihtasutus ühing vaid eraõiguslikuks juriidiliseks isikuks olev asutus. Sihtasutusel ei ole liikmeid vaid üks või mitu asutajat. Sihtasutus asutatakse asutamisotsusega, kuid sihtasutuse võib asutada ka testamendi alusel. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute osas nimetagem vaid, et kehtiv õigus peab avalik- õiguslikeks juriidilisteks isikuteks riiki, kohaliku omavalitsuse üksust ja muud juriidilist isikut, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel (TsÜS § 25 lg 2). Muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute all tuleb mõista selliseid, mis on
2. Rajaneb varakogumil, liikmed puuduvad (SaS § 1 lg 1) 3. Korporatiivne struktuur (SaS § 16-32) 4. Vara (sh tulusid) kasutatakse üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks (SaS § 1 lg 1 ja § 2 lg 3) 5. Asutaja määrab SA eesmärgi, kuid asutamise järgselt asutaja roll väheneb. 14.2. Asutamine Asutajaks võib olla nii füüsiline kui juriidiline isik. Asutamine võimalik kahel viisil: a) Notariaalselt tõestatud asutamisotsusega, mille lisaks on põhikiri (selle võib allkirjastada ka mitu asutajat) b) Notariaalselt tõestatud testamendiga (mis peab sisaldama asutamisotsust ja põhikirja). Asutamise korraldab testamenditäitja. Asutajatel õigus ühiselt asutamisstaadiumis asutamislepingut ja põhikirja muuta, erandjuhtudel kui asutaja välja langenud, siis muuta järgides SA eesmärki. Kui kõik asutajad välja langenud, siis muutmise õigus on piiratud ulatuses juhatusel (SaS § 40).
annaabi.ee 
