Aasiast (sh 70% Hiinast) ja vaid 5% toodetakse Euroopas. Euroopa suurimad karpkalatootjad on Poola, Tsehhimaa, Saksamaa, Ungari ja Prantsusmaa. Kesk-Euroopas, eriti Tsehhimaal on karpkala traditsiooniline jõulukala. Eestis on teda kasvatatud üle 100 aasta. Esmakordselt toodi karpkala meile 1893. a Lätist (Kuramaalt) Kazdangast. Eesti karpkalakasvatuse jaoks otsustava tähtsusega keskusteks on Ilmatsalu ja Haaslava kalakasvandused, kus karpkala paljundatakse ja müüakse asustusmaterjaliks (ühesuvine, aastane või kahesuvine kala). (Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus) 2.2Kasvatamise nõuded keskkonnale Karpkala on keskkonnatingimuste suhtes üks kõige kohanemisvõimelisemaid kalaliike ja talub lühiajaliselt ka väga suuri kõrvalekaldeid neist näitajatest ( Tabel 1). Näiteks hapnikusisalduse taluvuse alampiir on tal 2,5 mg/l, letaalne 0,8 mg/l, temperatuuri alampiir on 0,1°C, ülempiir 35 °C ja letaalne 38 °C. (Martin, R) Tabel 1
Haugi paljundamisega on Eestis tegeldud vähemal või suuremal määral peaaegu 70 aastat. Alguses piirduti vaid haugimarja inkubeerimisega, 1969. a. alustati ka vastsete lühiajalise (12-19 päeva) järelkasvatamisega. Haug on oluline sportliku ning töönduspüügi objekt, samuti hea biomelioraator ning biomanipulatsiooniks kasutatav kalaliik. (Paaver, Kasesula, Gross, Puhk, Tohvert, 2006) Kus kasvatatakse maailmas ja Eestis Praegu kasvatatakse haugi asustusmaterjaliks Ilmatsalu ja Haaslava kalakasvandustes (Tartumaal). Viimasel kümnendil on Eesti sisevetesse lastud 2-7 miljonit haugivastset, 3000- 14 000 samasuvist maimu ja mõnisada kahesuvist noorhaugi aastas. (Pihu & Turovski, 2001) Kui palju kasvatatakse, kui suur on toodangu väärtus Haugi järelkasvatamine on ebakindel ja kallis ettevõtmine. Saksamaal kujunes 1999. a 40-80 mm haugimaimude hinnaks 2.40-8 kr/tk, samasuviste hinnaks 24-54 kr/tk ning 1000
2006. aasta kevadel oli Eestis füüsilise asukoha mõttes 20 tegutsevat kutselist kalakasvandust (ettevõtteid on vähem), kus kala kasvatamine oli põhitegevus ning töötajad said oma põhisissetuleku kala kasvatamisest, ja neli vähikasvandust. Kõige laiema valdkonnaga oli Kalatalu Härjanurmes, kus toodeti vikerforelli ja karpkala kaubakala, kasvatati vikerforelli, siia ja koha asustusmaterjali, toodeti vähki nii kaubavähiks kui asustusmaterjaliks ning pakuti kalaturismi teenuseid. Tegutses 11 põhiliselt vikerforellikasvandust AS Simuna Ivaxi 5 kasvandust (Äntu, Käruveski, Mõdriku, Vohnja, Nõmmeveski), Aravuse, Karilatsi, Pärispea, Roosna-Alliku, Rutikvere basseinikasvandus, AS Poseidon Foodsi Salmistu sumpkalakasvandus. Neli kasvandust (Ilmatsalu, Haaslava, Vagula, Kuldre) tootsid peamiselt karpkala. Uued ja eksootilised kalaliigid Eesti kalakasvatuses
2006. aasta kevadel oli Eestis füüsilise asukoha mõttes 20 tegutsevat kutselist kalakasvandust (ettevõtteid on vähem), kus kala kasvatamine oli põhitegevus ning töötajad said oma põhisissetuleku kala kasvatamisest, ja neli vähikasvandust. Kõige laiema valdkonnaga oli Kalatalu Härjanurmes, kus toodeti vikerforelli ja karpkala kaubakala, kasvatati vikerforelli, siia ja koha asustusmaterjali, toodeti vähki nii kaubavähiks kui asustusmaterjaliks ning pakuti kalaturismi teenuseid. Tegutses 11 põhiliselt vikerforellikasvandust AS Simuna Ivaxi 5 kasvandust (Äntu, Käruveski, Mõdriku, Vohnja, Nõmmeveski), Aravuse, Karilatsi, Pärispea, Roosna-Alliku, Rutikvere basseinikasvandus, AS Poseidon Foodsi Salmistu sumpkalakasvandus. Neli kasvandust (Ilmatsalu, Haaslava, Vagula, Kuldre) tootsid peamiselt karpkala. 22. Uued ja eksootilised kalaliigid Eesti kalakasvatuses
siirdatakse II astme vastsetena väljas asuvatesse poegade tiikidesse kasvama. Pojad võidakse koorutada ka otse poegade tiikidesse, asetades marjaga emased just enne poegade koorumist sumpades tiikidesse. Poolintensiivne tiigikasvatus põhineb tavaliselt oma poegade toodangul eraldi poegade tiikides. Aga poegade ostmine vastkoorunutena või edasikasvatatutena võib olla tulusam. Kui vähid sorteeritakse edasikasvatuse ajal sugupoole ja suuruse järgi, võib ülejäägi müüa asustusmaterjaliks ja tiikide toodangut saab optimeerida, kuna algtihedus võib olla suurem kui ilma sorteerimiseta. Sorteerimine vähendab suremust ja hoiab ära tiigi alakasutuse ohu. Emased on asustusmaterjaliks soovitavamad (asustamise jaoks on vajaVähkide sorteerimine nõuab lisatööd ja seepärast suurendab kasvatuse kulusid.Poolintensiivne tiigikasvatus nõuab rohkem kapitali ja tööjõudu kui
pidada neid üle talve sisebasseinides. Kui pojad müüakse vanemana, võib neid säilitada üle talve pinnasetiikides. 28 Talvitustiikidena võib kasutada poegade tiike, mille veetase tõstetakse talveks kõrgemale. Pinnasetiikide minimaalsügavus oleneb jääkatte paksusest ja on vähemalt 1-2 m. Poegade säilitamistihedus pinnasetiikides määrab teise suve kasvatustiheduse. Kui pojad müüakse kevadel asustusmaterjaliks, võib poegade tihedus olla 50-70 tk/m2. Pinnasetiikides hoitavaid poegasid ei ole vaja talvel sööta, söötmist alustatakse kevadel vee soojenemisega. Sisebasseinides on vee kõrgus 20-30 cm, säilitamistihedus 200-400 tk/m2. Basseine võib paigutada mitmele korrusele. Tüüpiline talvine suremus on 5-20 %. Soovitav talvitamistemperatuur on üle 2-3 kraadi, mitmeid kraade kõrgem temperatuur võib suurendada suremust. Külmaperiood on vajalik vähi normaalse kasvu ja paljunemistsükli
Seega on vähikasvatus sobiv ka talunikele. Kaubavähi toodang võib olla meie kliimas kõige rohkem 5- 10 tk/m2, vähipoegadel 40-60 tk/m2. Hea võimalus on kombineerida asustusmaterjali 3 KALAKASVATUSE ERIALA tootmine kaubavähi kasvatamisega tiikide harvendamisel saadud 2-3 aastased vähid müüakse asustusmaterjaliks. Kalakasvandustes kasvatatud noorkalade asustamine Eesti looduslikesse vetesse. 13. Lõhelaste kalakasvatuslik taastootmine a. Lõhe (Salmo salar) ja meriforell (Salmo trutta) on siirdekalad, kelle jõgedes üles kasvanud noorjärgud laskuvad merre ja pöörduvad suguküpseks saades tagasi kudema oma kodujõkke. Seetõttu ohustab neid inimtegevus rändetee tõkestamine paisudega ning
annaabi.ee 
