Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"asupaigale" - 9 õppematerjali

Niedersachsen e-Alam-Saksimaa
1
doc

Niedersachsen e. Alam-Saksimaa

kõnnumaa, mis asub Harzi ja Põhjamere vahel Kõige tähtsaimateksks ja tuntumateks Niedersachseni õppeasutusteks peetakse Georg-Augusti ülikool Güttenbergis, Tehnika ülikool Braunsvaigis, Tervishoiu- ja loomaarsti instituut Hannoveris. Niedersachsenis on väga arenenud ka turism. Peamiseks vaatamisväärsuseks on Harzi mäed ning sinna hulka kuuluvad ka Põhjamere rannik, Lüneburgi rohtla, kus asub vanim Saksamaa rahvuspark, Alleri-, Laine-, Hunte-, Vümme- ja Vezeri jõed. Tänu oma asupaigale Kesk-Euroopas ja Lennujaama omamisele Hannoveri Linnas Niedersachsen muutus kasulikuks kohaks ettevõtetele kogu Euroopas. Avades omale mitu ettevõttet Niedersachsenis saab selle ettevõte omanik väga palju võimalusi Euroopa Liidu turult oma ettevõttete arendamiseks. Tütarettevõte director ja juhtiv personal mõnede nõuete täitmisel saavad endale elamisvõimaluse Niedersachsenis. Arhitektuurist on Niedersachsenis hästi tuntud Lossid.

Keeled → Saksa keel
7 allalaadimist
Haug
11
odt

Haug

Olgu unna või noodaga, arvati neid parem püüda olevat noorelkuul ja vanakuu põhjas (Iisaku). Rahvapärimuslikud kujutlused hiidhaugist on ette puutunud ka kalanduse asjatundjatele ning leidnud korrigeerimist. Teated enam kui 100 aastastest ülisuurtest haugidest ei ole seni paika pidanud. Eesti vete suurimaid eksemplare on arvatud jäävat 20 kg piiresse. Rahvasuus lisab teadmine, et veekogus elutseb hiidkala, mainet samuti ka tema asupaigale. Hiidhaugi suurust, vanust ja ebatavalist välimust iseloomustatakse sõnadega, nagu suur, väga suur, ilus, ei ole jaksanud kanda, vana, sammeldanud, tölbi sabaga, sabata. [ ] Korra pühapäeva õhtupoolel olla mees Sineallikal kalu püidnud ja enne päevaloodet vana, sammeldanud tölbisabaga haugi kätte saanud ja sellega kodupoole minema hakanud. Tagaselja kuulnud ta hüütavat: «Kas kari keik kodus?» Jällegi vastanud heal: «Ei ole, vana tölphännaga pull

Loodus → Loodusõpetus
13 allalaadimist
Haug
6
doc

Haug

Rahvapärimust seoses haugi ja haugipüügiga on tutvustanud ka A. Luts. Rahvapärimuslikud kujutlused hiidhaugist on ette puutunud ka kalanduse asjatundjatele ning leidnud korrigeerimist. «Teated enam kui 100aastastest ülisuurtest haugidest ei ole seni paika pidanud,» märgib N. Mikelsaa. Eesti vete suurimaid eksemplare on arvatud jäävat 20 kg piiresse. Rahvasuus lisab teadmine, et veekogus elutseb hiidkala, mainet samuti ka tema asupaigale. Hiidhaugi suurust, vanust ja ebatavalist välimust iseloomustatakse sõnadega, nagu suur, väga suur, ilus (st kogukas), ei ole jaksanud kanda, vana, sammeldanud, tölbi sabaga, sabata. Muistendis kutsub üleloomulik olend veteriigi haldaja niisugust kala kui oma karilooma, nt tölphännaga orikas, vana tölphännaga pull, Jakob Kõrvi ümbersõnastatud rahvajututekstis tõlksaba sikk

Bioloogia → Bioloogia
32 allalaadimist
Referaat - Kreeka jumalad ja kangelased
13
doc

Referaat - Kreeka jumalad ja kangelased

rohkem inimese sarnaseks. Sfinksi kasutati halva eemalhoidmiseks. Greif Greif on koletis, kellel on lõvi keha ning kotka pea, samuti tiivad. Tal on suur roll Minose ajajärgul, mil ta Väike-Aasia rahvastelt üle võeti. Greife võib näha paljudel sküütide vaasidel ja pronksesemetel. Homerose kangelaseeposed "Ilias" Põhiliselt toimub tegevus "Iliase" eeposes Troojas. Trooja on Hellespontose idakaldal asuv kindluslinn. Tänu oma strateegilisele asupaigale on ta alati tähtis olnud. Juba vanast ajast oli see residentsiks kuningakojale. "Ilias" on lugu sellest, kuidas kreeklased pea kümme aastat Trooja linna vallutada püüavad. Tegevusse on segatud ka mitmed jumalad, kes kutsutakse nii kreeklaste kui ka nende vastaste poolt kohale. Apollon lööb korra majja, kui kreeklaste väepealik Agamemnon Alpolloni preestri tütre röövib, Zeus teeb teene Achilleuse emale ning maksab kätte Agamemnonile

Ajalugu → Ajalugu
33 allalaadimist
Uus-Meremaa pärismaiste konnade väljasuremine ja kaitse
16
doc

Uus-Meremaa pärismaiste konnade väljasuremine ja kaitse

Ben Bell Victoria Ülikoolist teinud mõned märkmed nende paljunemise kohta vangistuses. Vangistuses munevad konnad 1-19 muna detsembris märgadele aladele kivide-kändude all. Mune valvab isane ja munad arenevad välja14-21 nädalaga. Kullesed vees ei uju, vaid ronivad oma isa seljale, kus nad jäävad üpriski mitte aktiivseks. Nad eelistavad jahedat ja udust õhtupoolikut ja muutuvad aktiivseks, kui temperatuur on 8-14 °C. Nad on truud oma asupaigale ja võivad püsida mitmeid aastaid 5 meetri raadiusega alal. Elvad kuni 30 aastat. (http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs/Native+frogs.html 04.10.2009) Joonis 3. Leiopelma pekeka levila (http://en.wikipedia.org/wiki/File:Leiopelma_pakeka_range.PNG 04.10.2009) 1.1.4.Hocstetteri konn Hocstetteri konn (Liopelma hocstetteri) on võrreldes ülejäänud konnadega oma perekonnas üpriski veelise eluviisiga. Teda on vähemalt 10 erinevad asupaigas Uus-meremaa

Ökoloogia → Ökoloogia
9 allalaadimist
Eesti kunst
19
docx

Eesti kunst

saj. teisel poolel impressionism, tehakse ka palju realismi. 1930 tööeestlus (makstakse selle eest). Kujutatakse peamiselt talupoegi, aga ka vabrikutöölisi. Kunsti ülevaatenäitused nii Tallinnas kui ka Tartus. Kultuurkapitali loomine 1925 1922 luuakse Eesti arhitektide ühing Probleem Eesti kunstimuuseumi puudumine. 1909 Eesti Rahvamuuseum (pigem etnograafiamuuseum, tehakse kujutava kunsti osakond). EKM luuakse alles 1928 (Kadrioru lossis, tõstetakse rutuu välja, muuseum rändavale asupaigale). 1940 Tartu kunstimuuseum 12. Eesti kunsti uuendajad I Eesti Vabariigi ajal Ado Vabbe (1892- 1961) - Müncheni erakunstikool A. Azbe kunstikool - Abstraktsionism (vabalt värvi lõuendile) - Futurism (lõhub esemed kujunditeks) - Kubism - Nende töödega äratas tähelepanu 1. Eestis organiseeritud ülevaatenäitusel 1919. - ,,Muusika" 1919 ,,Seine' jõgi" ­ näha Pariisi kubistlikult kõhutuna, püütakse edasi anda liikumist (kubofuturistlikud).

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
33 allalaadimist
RALPH WALDO EMERSON
11
doc

RALPH WALDO EMERSON

Ometi ei puudu südame süstolil ja diastolil oma analoogia armastuse tõusudes ja mõõnades. Nagu hinge surematus, nii on sõpruski liiga hea, et olla tõsi. Oma neidu silmitsev armunu tajub hämaralt, et neiu pole päriselt see, mida ta jumaldab; ja ka sõpruse kuldsel tunnil üllatavad meid kahtluse ja umbusu varjud. Me kardame kuhjavat oma kangelase üle voorustega, 1 Milton, Comus. milles ta särab, ja hiljem jumaldavat vormi, mille ise oleme omistanud sellele jumalikkuse asupaigale. Rangelt võttes ei austa hing inimesi samavõrd, kui ta austab iseennast. Range teaduse järgi alluvad kõik isikud ühele ja samale lõputu kauguse tingimusele. Kas kardame siis lasta oma armastusel jahtuda, kui hakkame välja kaevama selle Elüüsioni templi metafüüsilist vundamenti? Kas mina pole sama reaalne kui asjad, mida ma näha saan? Kui olen, siis ei karda ma õppida neid tundma sellistena, nagu nad on. Nende olemus pole vähem kaunis kui nende välimus, ehkki

Ühiskond → Ühiskond
1 allalaadimist
Vabadusvõitlus
21
doc

Vabadusvõitlus

Kevadel ütlesid leedulased oda Väinasse visates rahu üles ja korraldasid mitu retke Liivimaale, millele sakslased võlgu ei jäänud. Leedulaste poole läks üle ka Jersika vürst Vsevolod. Sügisel korraldasid Koknese rüütlid rüüsteretke Jersikasse, tungisid linnusesse ja said suure saagi. 1215. a. kevadel korrati retke uuesti, kuid saadi tagasiteel leedulastelt lüüa. 1214. a. ehitasid sakslased Toreidasse, Koiva paremale kaldale varasema liivlaste linnuse asupaigale oma linnuse, nimega Vredeland (rahumaa). Samal aastal toimus seal Talava latgalite üleminek piiskopliku võimu alla. Enne olid kreeka- katolikuusulised. Latgaleid esindasid Talibaldi pojad, Rameko koos vendadega. Kohustuti maksma hinnust ja tegutsema eestlaste ning leedulaste vastu. EESTI SAMAL AJAL. Eestis toimunu kohta on vähe teada. Paavst Innocentius andis Ugandi ja Sakala aastal 1213. 11. oktoobril ürikuga Mõõgavendade ordule. Enne tegi sama ka paavstiga vaenujalal olev keiser Otto.

Ajalugu → Ajalugu
47 allalaadimist
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Madeira ja Porto Santo 88 Asukoht ja kliima Madeira ja Porto Santo ning neile kuuluvad asustamata metsikud saared moodustavad arhipelaagi, mis on avastatud portugaallaste poolt 1418.aastal. Asub Atlandi ookeanis 500 km Aafrika rannikust ja 1000 km Euroopast, mis on ainult 90 minuti lennu kaugusel Lissabonist. Madeira pindala on 741 km2, 57 km pikk ning 22 km lai. Tänu tema suurepärasele geograafilisele asupaigale, mägedele ning saare õhuniiskusele, on temperatuur suvel 23ºC ja17ºC talvel. Avasta hiilgav saar! Kuigi saare läbimõõt on väike, võid seal kokku puutuda majesteetlike stsenaariumide ja haruldase iluga. Avasta suursugused pargi aiad! MADEIRA Põhiline vaatamisväärsus Madeira saarel on Funchal, arhipelaagi pealinn. Läänepoolne rannik, Santa Cruz ja Machico Idapoolsel rannikul Camara de Lobus, Põhjarannikul Porto Moniz ja Porto Santo.

Geograafia → Geograafia
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun