* I Riigikogu valiti 1920. aasta novembris. Enim kohti parlamendis said Tööerakond, Põllumeeste Kogud, Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei. * II Riigikogu valiti 1923. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Põllumeeste Kogud, Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei ja Tööerakond. * III Riigikogu valiti 1926. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, Põllumeeste Kogud ning Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondus. * IV Riigikogu valiti 1929. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, Põllumeeste Kogud ning Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondus. * V Riigikogu valiti 1932. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Põllumeeste Kogud ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondus, Rahvuslik Keskerakond ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei. 1934. aasta jaanuaris hakkas kehtima uus põhiseadus
proportsionaalsuse alusel. I Riigikogu valiti 1920. aasta novembris. Enim kohti parlamendis said Tööerakond (22), Põllumeeste Kogud (21), Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei (18). II Riigikogu valiti 1923. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Põllumeeste Kogud (23), Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei (15) ja Tööerakond (12). III Riigikogu valiti 1926. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (24), Põllumeeste Kogud (23) ning Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondus (14). IV Riigikogu valiti 1929. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (25), Põllumeeste Kogud (24) ning Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondus (14). V Riigikogu valiti 1932. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Põllumeeste Kogud ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondus (42), Rahvuslik Keskerakond (23) ja
I Riigikogu valiti 1920. aasta novembris. Enim kohti parlamendis said Tööerakond (22), Põllumeeste Kogud (21), Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei (18). II Riigikogu valiti 1923. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Põllumeeste Kogud (23), Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei (15) ja Tööerakond (12). III Riigikogu valiti 1926. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (24), Põllumeeste Kogud (23) ning Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondus (14). IV Riigikogu valiti 1929. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (25), Põllumeeste Kogud (24) ning Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondus (14). V Riigikogu valiti 1932. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Põllumeeste Kogud ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondus (42), Rahvuslik Keskerakond (23) ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (22). 1934
I Riigikogu valiti 1920. aasta novembris. Enim kohti parlamendis said Tööerakond, Põllumeeste Kogud, Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei. II Riigikogu valiti 1923. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Põllumeeste Kogud, Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei ja Tööerakond. III Riigikogu asus riiki juhtima 1926. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, Põllumeeste Kogud ning Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondus. Nad valitsesid 3 aastat ja peale neid valiti IV Riigikogu 1929. aasta mais. V Riigikogu valiti 1932. aasta mais. 1934. aasta jaanuaris hakkas kehtima uus põhiseadus. Märtsis kehtestati kaitseseisukord ja katkestati Riigikogu tegevus ning algas nn vaikiv ajastu. 1934. aasta 2. oktoobril lõpetas Vabariigi Valitsus Riigikogu istungjärgu ja Riigikogu viiendat koosseisu enam kokku ei kutsutud ning 1935. aasta 6
Põllumajandusliku kõrghariduse omandas Th. Pool Riia Polütehnikumis, mille lõpetas 1914. aastal I järgu diplomigaõpetatud agronoomina. 1910-1912 Soomes taime- ja karjakasvatuse praktikal uurides taimi-ja loomakasvatuse, ka ühistegevuse probleeme. 1913- 1914. aasta suvel uuris eesti maakarja Pärnu- ja Saaremaal. Aastatel 1914-1915 oli ta Vahi põllutöökooli. Aastail 1918-1919 oli Th. Pool Pärnu maavalitsuse esimees. Th. Pool töötas aastail 1925-1928 Asunikkude, Riigirentnikkude ja Talupidajate Põllumajandusliidu nõuandeala juhatajana. Põllutöökoja kooseisu siirdus Pool elama Piistaojale, talu tegelik juhataja oli olnud ta juba 1925. aastal. Moodustati põllumeeste kutse- ja nõuandeorganisatsioon Põllutöökoda (1932. a.) Th. Pool-riigimees ja...: Olles Pärnu maavanem, valiti Th. Pool 1919. aastal Töörahva Erakonna nimekirja järgi Asutav Kogu liikmeks. Aastal 1920-1921 oli ta valitud Riigikogu I, II ja III kooseisu. Th
1921 vastavalt 0. Strandmanni, J. Tõnissoni ja A. Piibu valitsuse kabinetis. Th. Pooli ministriks oleku ajal võeti vastu maareformiseadus (25. okt. 1919.a.), mis oli oma olemuselt kapitalistlikes riikides teostatuist radikaalseim. Jaotamisele kuulus 2,3 miljonit hektarit maad. Ministrina osales Pool ka Eesti Vabariigi põllumajanduse katseasjanduse sihtjoonte ja katsepunktide võrgu väljakujundamisel. Biograafilised andmed Th. Pool töötas aastail 1925-1928 Asunikkude, Riigirentnikkude ja Talupidajate Põllumajandusliidu nõuandeala juhatajana ja aastail 1929-1932, Talumajanduse Nõuandebüroo eriteadlasena. Viimase üleminekul loodud Põllutöökoja alluvusse siirdus Th. Pool püsivalt elama Piistaoja tallu. Biograafilised andmed Th. Pool oli tegev Põllumajandusliku Uuri-mise ja Katseasjanduse Komitee mitmes sektsioonis, Riigi Majandusnõukogus, Veiste Tõuaretuse Komitees, Karja Kontrollühingute Liidus, Seakasvatajate
likvideerimine, Eesti sovetiseerimine ja ühendamine Nõukogude Liiduga. Riigikokku pääses EKP variorganisatsioonide abil. Riigikogu tribüüni kasutasid kommunistid populistliku propaganda tegemiseks. EKP mõju all olid mõned vasakpoolsed parteid ning rida ametiühinguid ja töölisorganisatsioone. V Riigikogu valimiste eel ühinesid Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Tööerakond ja Majandusrühm Rahvuslikuks Keskerakonnaks, agraalparteid ühinesid Põllumeestekogude ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondiseks (mitteametlikult Ühinenud Põllumeeste Erakond). Suured liitparteid osutusid ebapüsivaks ja lagunesid peagi. 1920. aastate I poolel ähvardas riigi sisejulgeolekut NSV Liidust juhitud kommunistlik õõnestustegevus, mida soodustasid majanduse ümberkorraldamise raskused ja majanduskriisi (1923-1924) tekitatud sotsiaalsed pinged. Riigi julgeoleku kaitseks rakendas valitsus kaitseseisukorra, mis kehtis täielikult või osaliselt kogu esimese iseseisvusaja, ja
eraldumine). Riigikogu II valimised 5.-7.mai 1923 Riigikokku pääses 4 uut poliitilist ühendust: Asunike Koondus, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud, aga ka ESTP Asunike Koondus - Pärast Vabadussõda tekkis Eestisse laialdane väikepõllupidajate kiht, kelle huvid olid jõukamate põllumeeste omadest veidi erinevad. II Riigikogu valimiste ajaks otsustasid Asunikud luua oma erakonna: Asunikkude, Riigirentnikkude ja Põllupidajate Koondise. Asunikud nõudsid põllupidajate toetamist ning neile võrdsete õiguste andmist. 1920. aastate lõpuks lähenesid nende seisukohad oluliselt teise agraarpartei, Põllumeeste Kogude, omale ning 1932. aasta Riigikogu valimistele läksid erakonnad Ühinenud Põllumeeste nime all. Kuid peagi lagunes see liit taas. 14 Asunike olulisemateks poliitikuteks olid Rudolf Penno, Oskar Köstner ja Otto Tief.
eraldumine). Riigikogu II valimised 5.-7.mai 1923 Riigikokku pääses 4 uut poliitilist ühendust: Asunike Koondus, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud, aga ka ESTP Asunike Koondus - Pärast Vabadussõda tekkis Eestisse laialdane väikepõllupidajate kiht, kelle huvid olid jõukamate põllumeeste omadest veidi erinevad. II Riigikogu valimiste ajaks otsustasid Asunikud luua oma erakonna: Asunikkude, Riigirentnikkude ja Põllupidajate Koondise. Asunikud nõudsid põllupidajate toetamist ning neile võrdsete õiguste andmist. 1920. aastate lõpuks lähenesid nende seisukohad oluliselt teise agraarpartei, Põllumeeste Kogude, omale ning 1932. aasta Riigikogu valimistele läksid erakonnad Ühinenud Põllumeeste nime all. Kuid peagi lagunes see liit taas. 14 Asunike olulisemateks poliitikuteks olid Rudolf Penno, Oskar Köstner ja Otto Tief.
5), kuna Rootsi valitsus neile nende vanu õigusi mitmel puhul kinnitas. Siinsed rootslased said siiski aja jooksul enam- vähem pärisorjeks. Vaevalt võime tõenäoliseks pidada, et mõisnikud Vene valitsuse ajal 18. aastasajal rootslasi nende praegustelt asukohtadelt Rootsiküla nimelistesse kohtadesse ümber oleksid paigutanud, nii et need uude kohta elama jäädes oleksid Rootsi küla põhjendanud, s. o. küla, millele ümberkaudsed eestlased asunikkude rahvuse järele Rootsi küla nimeks armud. Palju enam tuleb oletada, et praegused Rootsiküla nimelised kohad juba palju vanemast ajast pärit, ajast, mis mõnda aastasada tagasi ulatub. Raske otsustada, kas ranna- ja saarerootslased juba enne eestlaste asumist Läänemere kaldale siin asunud või alles eestlaste ajal siia asuma tulnud. Hea meelega tahaksime viimast võimalust oletada, aga selle oletamise vastu kõneleb ajalugu, et asjaloolised allikad niisugustest rootslaste kolimistest Eesti
annaabi.ee 
