1930. ja 1931. a. kaevas Asva "Linnamäe põllul" üks kohalik elanik , tollane Tartu ülikooli üliõpilane, otsimaks selgitust sellele nimetusele. Tema leiud äratasid arheoloogide tähelepanu. Hilisemate kaevamistega tõestati siin Saaremaa kõige vanema ja pikaalise kasutusega linnamäe, muistse linnusasula olemasolu. Ligi 3500 m2 pindalaga asulast on läbi kaevatud kuuendik, kogutud on üle 5800 leiu.Vanimad jäljed Asvas on umbes 4000 aastat vanad. Varasemast asundusest on andmeid umbes 1500 eKr. Varasema perioodi leiumaterjalide hulgas on lisaks luust ja pronksist tööriistadele eriti palju pronksivalamisele osutuvaid savist valamisvormide katkendeid ning hoonetest pärinevad paest ja savist põrandad ja kividest kolded. Vanimad asustusjäljed pärinevad II aastatuhandest e. m. a., kui asula ainsaks looduslikuks kaitseks oli meri. 8.-7. saj. e.m.a. ümbritsti neemik kividest ja puust kaitsetaraga, mille taha rajati muld ja savipõrandatega hooned
ehitati müüre. Olulisemad linnad olid kaitstud väga paksu müüri ja kanalite/jõede/kraavidega. Babüloni linn tekkis juba Vana-Babüloonia aegadel, kuid mitmeid kordi oli vallutatud assüürlaste poolt. Babüloonlased üritasid end kaitsta ja seetõttu Babülon oli kaitstud paksu müüriga ja linna plaanisruktuur oli korrapärane. Babülon on Mesopotaamia kõige tuntuim linn. Hammurabi valitsemise ajal tõusis Babüloonia suurriigiks ning Babülon muutus väikesest asundusest Ees-Aasia suurimaks majanduslikuks, poliitiliseks ja kultuuriliseks tsentrumiks. Uus-Babülon paistis silma keerukate kaitseehitiste poolest. Kreeklased pidasid uus-babüloonlaste rippaedu üheks seitsmest maailma imest. Pärast Uus-Babüloni vallutamist pärslaste poolt kandus Mesopotaamia-alade linnaehituskunst ka neile aladele üle. KOKKUVÕTTE: Babüloonia linnad olid sarnased Sumeri linnadega. Nende plaanistruktuur
(Eesti Kirjanduse Seltsi Kodumaa Tundmaõppimise Toimekonna toimetused nr. 1). Tartu: Eesti Kirjastusühisus “Postimees”. J.Meomutteli ja A.Nigoli toodud andmed eesti asunduste kohta pole üks-üheselt võrreldavad asunduse mõiste täpse määratlematuse tõttu. Samuti polnud J.Meomutteli nimestik nii täielik, sest rea hiljuti loodud asunduste kohta, eriti Siberis, polnud ta veel teateid saanud. Küll aga tulevad võrdlusest hästi välja üldtendentsid. Läti alal 1918. loendatud 12 asundusest 6 asusid etnilisel piirialal segaasustuse alal, Jenissei piirkonnas asunud 22 asundusest 4 olid setu asundused. 1850.aastate lõpu- 1860.aastate alguse esimesele eestlasi kodumaalt kaugemale viinud väljarändamislainele järgnes poole sajandi jooksul mitmeid uusi. 1868.-1869. aasta näljahäda, mis puudutas valusamini Lääne- ja Saaremaad, viis hulga saarlasi ja hiidlasi, aga ka teisi Eesti elanikke Põhja-Kaukaasiasse. Kubanimaa ja
suudmeni (keskmiselt 0,95 m/km) ja keskjooksul Raasna oja ja Alevisaare peakraavi e. Külmaoja suudme vahemikus (20 km-1 21 m,s.o. keskmiselt 1,05 m/km). Ülemjooksul ja keskjooksu alumises osas on jõe lähiümbruses ülekaalus tiheda asustusega põllustatud alad.Keskjooksu ülemises osas ja alamjooksul voolab jõgi valdavalt läbi soode ja soiste metsade,kus inimasustus on väga hõre vüi puudub.Jõkke kandub reostust ülemjooksu piirkonnas Väike-Maarja alevist,Rakke alevikust,Kiltsi asundusest,keskjooksul Põltsamaa linnast,Päinurme,Adavere ja Kamari alevikust.1988. a. asusid jõe läheduses loomapidamis suurfarmid Väike-Maarjas,Aol,Piibel ja näiteks Pärinurmes. Kõlvikute jaotus jõe valgalal on A.Loopmanni (1979) andmeil järgmine:põld 38%,mets 37%,soo 8%,soostunud heinamaa ja võsa 17%. Jõesängi laius on keskjooksul 6-70 (keskmiselt 20) m ja alamjooksul 12-40(keskm. 25) m ja sügavus keskjooksul 0,3-4,3 (keskm. 1) m ja alamjooksul 1,3-3,4 (keskm. 2) m.Keskjooksul on
(eriti Siberis) mõjutasid polnud ta veel teateid ilmselt nii agaparemad saanud. Küll tulevad võrdlusest hästi välja üldtendentsid. Läti alal 1917. a. loendatud 12 asundusest tagasiränne. Viimast on olnud palju raskem riigist lahkumise võimalused kui ka naabrite paiknesid 6 etnilise sega- asustuse alal, Jenissei piirkonna 22-st 4 olid setu asundused. jälgida, seepärast tuleb leppida vaid (rootslaste ja poolakate) intensiivne ja varem rändebilansi hindamisega. alanud mandritevaheline ränne. Leedulaste Siberi1897. aasta Varem suund. ülevenemaalise Siberisse väljarännet
Meie päevil on rannarootslaste arv koguni kokku kahanenud, ainult Noarootsi kihelkonnas puutume nendega suuremal mõõdul kokku. Enne Hjärni aga ulatusid Rootsi asutused rannamail Paldiskist palju kaugemale, ulatusid kuni Kuusalu kihelkonnani; viimases on Soome asutuste mõju praegusel ajal tunda. Võimalik, et muiste Kuusalus ja veel kaugemal ida pool rootslaste jälgi leiti. Jõelehtme Rootsi asundusest tunnistavad veel kaks küla nime; üht küla hüütakse Rootsi Kalavereks, teist Maa Kalavereks. Nimed kuulutavad, et ühes külas vanasti rootslased, järgmises aga eestlased asusid. Mitmed märgid juhivad sinnapoole, et Haapsalust Virtsu poolegi vanasti rootslasi asunud, kui ka ajaloolised teated selle kohta puuduvad. Minu meelest on peale muu Lääne ranna kohanimedes siin ja seal näpunäiteid rootslusest olemas
nn. küsitlevale meetodile (küsimuse-vastuse vormis õppeviis). 1730. aastatel hakkas luteri usu kirikuga tõsiselt võistlema hernhuutlus. Uue usuliikumisega ühinesid mitmed pastorid ja mõisnikud. Rajati uusi koole, et seal noori ette valmistada kirikukirjanduse iseseisvaks lugemiseks. Uus usuliikumine ei pööranud tähelepanu, mitte ainult palvetamisele, vaid ka piibli uurimisele. Hernhuutlus ehk vennastekoguduse liikumine sai alguse Saksamaalt Herrnhuti asundusest. Kirikuga võrreldes anti piiblile palju rahvalikum tõlgendus. Vennastekoguduse piirkonnas levis eriti kiiresti kirjutamisoskus, laulmine ja mitmesuguste saatepillide mängimine. Algsed vaimulikud eesmärgid kasvasid üle rahva üldiseks hariduspüüdeks ja muusikaharrastuseks. 18. sajandi teisel kolmandikul õppisid täiskasvanud iseseisvalt ja lapsed õppisid kodus kirjutama. 1743. aastal keelati kogu Venemaal hernhuutide tegevus. Külakoolide arv hakkas jälle kahanema.
kuuluv kivikalme, kust on saadud juhuleide. Kalmet pole arheoloogiliselt uuritud. Edise mõisakompleksi põhjaküljel asub teeäärses kivivares väikeselohuline kultusekivi. Sellised kultusekivid pärinevad arheoloogide hinnangul juba I aastatuhande teisest poolest enne meie aega. Mõned väikeselohulised kultusekivid leiduvad veel Edise küla lõunapoolses osas. Kuna arheoloogid ei ole selles piirkonnas inspekteerimist teostanud on kultusekivid esialgu arvele võtmata. Edise asundusest Veski talu põldudelt leiti 1938. aastal kümndmisel juhuleidunakäevõrusid ja noatupe osasid. Kuskilt Jõhvi ümbruskonnast (toenäoliselt Edise piirkonnast) leiti 1930. aastatel juhuleiuna käevõru, pintsett, 3 sõrmust ja 2 noakatkendit. Ilmselt kunagisest kalmest. /Andmed Ajaloo Instituudi arheoloogiliste leidude arhiivi kartoteegist/ Edise mõisa maalt on leitud (leiuaeg teadmata) vähemalt 525 hõbemündist koosnev
kohta, kui võeti Taanilt ja Preisimaaga liideti. Väga aktiivne partei organisatsiooni tegelane. Oli aktiivne kom noor nagu Moosbergki. Eiolnud tark inimene, loengus polnud polnud midagi kuulata, Rosenberg pani poppi. Viktor Maamägi (1917-2005) hilisem Teaduste Akadeemia ja Ajaloo Instituudi dirktor. 1936-1941 õppis ajalugu. Kodusõda Soomes 1918 diplomi tööks. Sõdis, peale sõda 1946 Teaduste Akadeemia ja Ajaloo Instituudi töötaja. Pärines Leningradi eesti asundusest. Tundis materjali aga ta maalis pilti tõepärast üpris kaugel. 1930. aastate keskpaigas, 1940. aastatel Nõukoguliku ajalooteaduse juhtfiguur. Koos Moosbergiga olid NSVL ülevabariikliku tasemega ajaloolased. Ernst Pakperg Leningradi pedagoogilises Instituudis, 1931-1932 NSVL Teaduste Akadeemia rahvastiku uurimise instituudis. 1933 aspirantuuri. Leningradi ajalooteaduses, saksa okupatsioonist töö, ei jõudnud kaitsta. Karjala Teadusliku Instituudi ajaloo teaduskonna dekaan
annaabi.ee 
