Teine iseloomulik tunnus oli venet ehk paati meenutavad , hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silma aukudega kivikirved Idas ulatusid nöörkeraamika kurltuurid Volga, läänes Reini jõeni , lõunas peaaegu Alpideni Rahvastik tegeles loomakasvatusega Suurem tähtsus oli maaviljelusel Arvatavasti tegeleti aletamisega Asulad paiknesid piirkonandes, kus leidus rohumaid loomadele ja sobivat mullakihti maaviljeluseks Asulapaiku iseloomustab õhuke kultuurikiht ja vähesed leiud Sellele on kaks seletust 1 ei elatud pikemalt ühes kohas paigal vaid otsiti uusi maid karjale ja põlluharimiseks 2 suuremad kogukonnad olid jagunenud omaette elavateks üksikperedeks , kes ei jätnud kuigi palju avastatavaid jälgi Matmiskombed on teised: kalmistud rajati asulatest eemale, veidi kõrgematele küngastele Surnu asetati külili kägarasse ja üks või mõlemad käed pea all
NÖÖRKERAA- Siledapõhjalised Loomakasvatus, Palju rohumaid Kalmistud rajati MIKA E. savinõud maaviljelus st koduloomadele ja asulatest väljapoole VENEKIRVESTE kaunistatud nööri üleminekut hankivalt sobiv mullakiht kõrgematele 3000 eKr jäljega. Venet ehk majanduselt maaviljeluseks. küngastele. Surnud paati meenutavad, viljelusmajandusele, Asulapaiku asetati maasse väga hoolikalt aletamine, iseloomustab kaevatud lihvitud ja kalastamine, jaht. õhuke kultuurkiht haudadesse külili sissepuuritud ja vähesed leiud. kägarasendis. silmaaukudega kivikirved. PRONKSIAEG Vanimad Karjakasvatus, Eesti jagunes Hakati rajama
· Idas ulatusid nöörkeraamika kultuurid Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni · Rahvasti tol ajal tegeles loomakasvatusega · Peeti nii kitsi, lambaid, veiseid, kui ka sigu · Maaviljeluse osatähtsuse suurenemine · Avastati tõendeid odra, nisu ja kaera kasvatamisest · Maad hariti ennekõike kivi- ja puukõblaste abil · Esineb ka leide, mis viitavad kalastamisele ja jahile · Asulad paiknesid koduloomadele ja maaviljelusele soodsas kohas · Asulapaiku iseloomusta õhuke kultuurikiht ja vähesed leiud · Ühe oletuse järgi on arvatud, et on elatud mitmetes eripaikades(otsiti uusi paiku karjale ja põllharimisele) · Teine oletus, et kogukonnad olid jagunenud omaette elavateks peredeks · Nöörkeraamika kultuuri iseloomustavad mitmesugused matmiskombed · Kalmistu tajati asulatest väljapoole(küngastele) · Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse(külili kägarasendis ja mõlemad käes pea all)
kõrge kunstitase - luust ja merevaigust vooliti kujukesi, ehteid 3) Nöörkeraamika kultuur (u 3000 a eKr) : * savinõusid ilustati nöörijäljenditega * venet ehk paati meenutavad, väga hoolikalt tehtud kivikirved * kultuur ulatus idas Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas pea Alpideni * tegeleti loomakasvatusega (kitsed, lambad, veised, sead) ja maaviljelusega (oder, nisu, kaer), + kalastamine ja jaht * asulad paiknesid piirkondades, kus oli rohumaid ja hea muld * asulapaiku isel. õhuke kultuurkinht ja vähesed leiud * kalmistud rajati asulast väljapoole veidi kõrgematele küngastele , surnud asetati haudadesse külili kägarasendis ja sageli käed pea all (meenutas kinni sidumist - vöimalik muutus usundis:surnuid hakati kartma) 3. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg Vanem pronksiaeg (1800-1100 eKr)- puudusid vajalikud vase- ja tinamaagid ja mujal olid pronksesemed liiga kallid, et neid arvukamalt hankida. Paljud esemed tehti ikka kivist, luust ja sarvest.
korjajate ühiskonna õitsenguna. Nöörkeraamika kultuur hakkas levima u 3000 aastat eKr. Savinõusid hakati ilustama nöörijäljenditega. Teiseks iseloomulikuks tunnuseks oli venet ehk paati meenutava kujuga ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Tegeleti loomakasvatusega ja ka maaviljelusel oli suurem tähtsus. Maad hariti ennekõike kivi-ja puukõblastega. Asulad paiknesid aladel kus leidus rohumaad loomadele ja kobedat mulda maaviljeluseks. Asulapaiku iseloomustab õhuke kultuurikiht ja vähesed leiud. Matmiskombed olid teistsugused. Kalmistud rajati asulatest veidi väljapoole kõrgematele küngastele. Surnud asetati haudadesse külili kägarasendis ja sageli üks või mõlemad käed pea all. Pronksiaeg tööriistad olid tunduvalt paremad kui kiviajal. Ometi jõudis neid Eestisse sel ajal väga vähe see tõttu jätkus ka vanemal pronksiajal Eestis kivikirveste valmistamine ning ka palju teisigi esemeid tehti kivist, sarvest või luust
1905-1909 Kolmas ekspeditsioon Kesk-Aasiasse, Himaalajadesse, kus ta püüdis leida Induse ja Brahmaputra jõgede allikad ning avastas Trans-Himaalaja. 1914 reisis I maailmasõja sõjategevuse piirkonnis: Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Luksemburgis. 1923 Ümbermaailmareis läbi Põhja-Ameerika, Jaapani, Mongoolia ja Siberi. 1927-1935 Suurema grupiga toimunud Hiina-Rootsi ekspeditsioon Gobi kõrbesse ja Ida- Turkestani ja Mongooliasse eesmärgiga välja kaevata seal asuvaid asulapaiku. Ekspeditsiooni käigus tehti palju teaduslikke avastusi. [2;7] Selected Works by Hedin 1887 A Journey Through Persia and Mesopotamia 1891 Konung Oscars beskickning till Schahen af Persien, år 1890 (in Swedish) 1898 Through Asia 1903 In Asia 1904-1907 Co-author of Scientific Results of a Journey in Central Asia 1899-1902 1909 Transhimalaya 1914 With the German armies in the West (English translation published in England in 1915). 1925 My Life as an Explorer 1932 Across the Gobi Desert
Elanikkond tegeles karjakasvatusega (kitsed, lambad, veised, sead) ja vähesel määral ka maaviljelusega (oder, nisu, kaer). Arvatvasti tegeldi aletamisega väikestel põllulappidel. Maad hariti kivi- ja puukõblaste abil. Asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivat mullakihti maaviljeluseks. Asulapaiku iseloomustab õhuke kultuurkiht ja vähesed leiud. Kalmistud rajati asulast väljapoole, veidi kõrgematele küngastele. Surnud asetati haudadesse kägarasse külili, sageli käed pea all. Surnuid võidi enne matmist kinni siduda. Arvatavasti surnuid kardeti. Euroopa vanemate kultuuride etnilise päritolu probleemid Tänapäeva eurooplased räägivad nelja keelkonda kuuluvaid keeli (96% indoeuroopa, 3% soome-ugri, 1% turgi, 0,1% baski).
Kividest kildude löömiseks kasutati arvatavasti sarvest tööriistu. See on peenem ja oskuslik tehnika. Tulekivist korrapäraselt kildude eraldamine - retuseerimine. Seda tehti kahest küljest. Retuseerimine hakkab peale just sel ajal. Aurignaci kultuur - Euroopassse jõuavad esimesed kromanjoonlased. Erinevaid tööriistu on juba päris palju. Otsad on ära löödud ja siis eraldati õige nurga all lüües pikemaid noalaadseid kilde. Lisakas koobastele oli ka asulapaiku, kus oli püstkojalaaadseid hooneid. Mammutite luid (ribikonte) kasutati püstkodade ehitamiseks ja all servas naha kinni hoidmiseks. Ka lõkked olid juba olemas. Solutre kultuur: ilmuvad esmakordselt üle terve pinna retuseeritud nooleotsad, hea töö. Nooleotsad viitavad sellele, et oli olemas vibu. Vibu oli esimene masin. Tehti ka vibupuur, millega sai tuld teha ja kivisse auke puurida. Selles kultuuris oli üks oluline jahiloom metshobune, on leitud metshobuste luid.
Kildude äralöömiseks on kasutatud sarvest tehtud tööriistu. Retušeerimine – tulekivist esemelt on korrapäraselt eemaldatud väikeseid kilde, nii et ese on muutunud väga teravaks. Hilispaleoliitikum (Euroopasse jõuavad esimesed homo sapiensid, tööriistade hulk kasvab): *Aurignaci kultuur. Tulikivi munakutel on otsad ära löödud ja õige nurga alt tehtud löökidega tehti pikemaid noalaadseid kilde. Avastatud on lisaks koobastele ka asulapaiku, kus on midagi püstkoja laadsete hoonete jäänuseid, ehituseks kasutati ka mammuti luid. Tuli oli juba kõikjale jõudnud!!! *Gravette`i kultuur 13 *Solutre kultuur. Ilmusid kvaliteetsed retušeeritud nooleotsad. Seega kasutati aktiivselt vibusid. Vibu oli ka esimene masin. Vibu muutus oluliseks tööriistaks. Hiljem hakati tegema ka vibupuuri, millega on võimalik ise tuld teha
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keraamika#Keraamika_ilmumine_Eesti_aladele(17.09.2012 Lisaks: Eestis hakkas levima umbes 3000 aastat eKr. Eesti alal levinud nöörkeraamika kultuur oli üks paljudest samalaadsetest, mida kohtab väga laialdasel maa-alal. Idas ulatusid nöörkeraamika kultuurid Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni. Nöörkeraamika kultuuri asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivat mullakihti maaviljeluseks. Asulapaiku iseloomustab õhuke kultuurikiht ja vähesed leiud. Nöörkeraamika kultuuri iseloomustavad veel teistsugused matmiskombed. Kalmistud rajati asulatest väljapoole veidi kõrgematele küngastele. Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendis ja sageli üks või mõlemad käed pea all. Mõne tugevasti kägardatud luustiku puhul on arvatud, et surnu võis olla kinni seotud. Ühe arvamuse järgi võib see viidata muutustele usundis: surnuid hakati kartma
annaabi.ee 
