Kõige vanemates iraani tekstides nimetati merd "tume, mitteläbipaistev, must". On kasutatud eirinevaid nimesid läbi aegade nagu näiteks: Keskajal Kasaari mereks. Marco Polo (13. sajand) nimetas Musta merd Suureks mereks. Aasia kirjamehed nimetasid seda Sudaki mereks (Sudaki linna järgi). On kasutatud ka Kimmeri meri, Tauria meri, Krimmi meri, Slaavi meri, Kreeka meri, Gruusia meri ja isegi Armeenia meri, see nimetus on arvatavati seotud 11. sajandil tekkinud suure armeenlaste asualaga Krimmis. Tänapäeval kasutatakse paljudes Meri Keskminne sügavus Suurim sügavus Must meri 1315m 2210m Lääne meri 55m 459m Aasovi meri 7m 15m Filipiini meri 4108m 10 265m Ohhoota meri 821m 3521m Kariibi meri 2429m 7680m
Inimesed rändavad ühest paikkonnast teise või ka ühest riigist teise. Riikide vahelise rände ehk migratsiooni üks tagajärg on ühiskonna rahvusliku koosseisu muutumine. Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuulumise vorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel. Rahvusest hakati rääkima uusajal seoses rahvusriikide tekkega. Rahvusriigi rahvastik koosneb peamiselt ühe rahvuse liikmetest ning riigipiirid kattuvad selle rahvuse asualaga. Sõdade , riikidevaheliste lepingute ja rahvastiku rände tagajärjel on maailmas vähe järele jäänud selliseid riike, kus elab vaid üks rahvus. Enamik riike, sealhulgas ka Eesti, on tänapäeval paljurahvuselised. Eesti rahvastikust moodustab põhirahvus eestlased 68 protsenti. Teistest rahvustest on suurima esindatusega venelased (26%), ukrainlased (2,6%), sakslased (1,9%) ning valgevenelased (1,5%). Eesti ühiskonna rahvuslikku koosseisu on poliitilised sündmused
keelt hästi rääkida 8 vadjalast. Vadjalasi nimetatakse sageli Ingeri põlisrahvaks, mis on tõsi sellisel määral, et enne neid piirkonda asustanud rahvaid ei ole teada. A. M. Tallgreni teooria järgi põlvnevad vadjalased Eestist 3.6. sajandil Ingerisse läinud inimestest. Ingerist on avastatud eesti tüüpi matmispaiku. Siiski juba üsna varakult muutusid matmistavad slaavipärasteks. 2.4 Liivlased Liivlased (liivi lvlizt, läti lvi, lbiesi) on rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis. Liivlasi on määratletud kui liivi keelt emakeelena kõnelejaid, liivikeelsete vanemate järeltulijaid, liivi identiteediga inimesi, ajaloolistes allikates liivlasteks nimetatud inimesi või teatud arheoloogiliste kultuuride esindajaid. 2011. aasta seisuga oli Lätis end liivlaseks pidavaid inimesi 250, viimane liivi keelt emakeelena kõneleja suri aga 2013. aastal Kanadas.
Eestis on kohustuslik omandada põhiharidus. Hariduse määratlemiseks on kolm astet: alg-/põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus. SOTSIAALNE MOBIILSUS inimeste või inimrühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise, liikumine võib olla vertikaalne või horisontaalne. RAHVUSVÄHEMUSED, VÄHEMUSRAHVUSED rahvus e natsioon ajalooline ühtekuuluvusvorm natsionalism e rahvuslus rahvusriik põlisrahvus, riigipiir kattub rahvuse asualaga paljurahvuseline riik riigi piires elab palju erinevaid rahvusi EESTI rahvaarv: 1 315 635 inimest vähemusrahvused: venelased, ukrainlased, valgevenelased Religioosne mitmekesisius usuleige kindel usk ¼ Eesti elanikkonnast 90 erinevat usuvoolu religiooniõpetus koolis usuvabadus Eestit võib pidada kristlikuks/protestantlikuks NÜÜDISÜHISKONNA TUNNUSED:
1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus- rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest. (Eesti top3 Vene, Ukraina, Valgevene) Rahvus ehk natsioon- ajalooline ühtekuuluvusvorm Rahvusriik- põlisrahvas + riigipiir kattub rahvuse asualaga Natsionalism-rahvuslus Religioosne mitmekesisus Religioon- uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem Eestis on suur pooldajaskond: Eestlaste omausul e loodususul, taarausul Kristlikel usulahkudel Islamil budismil Sotsiaalne mobiilsus Sotsiaalne mobiilsus- inimeste või tervete rühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise Horisontaalne mobiilsus- selline tegevu, kus suurt midagi ei juhtu (maximast- maksimarketisse tööle)
kandjat. Palju erinevaid nimesid oli käibel Saaremaal, eriti Pöides(Kurro, Kurro 1999). Kõige rohkem unikaalseid nimesid esines Räpina kihelkonnas, üle 80 %, seal pandi väga palju -ing lõpulisi perekonnanimesid. Näiteks mitte Sepp vaid Sepping. Huvitavad on veel sealkandis pandud Liiming, Raudseping, Jüring, Supsing, Vahing, Äidjonasing(Must 2000: 91). Ka Vormsil esines palju unikaalseid perekonanimesid, 61%, kuid kuna tegu oli rannarootslaste asualaga, siis olid ka nimed peamiselt rootsipärased ja ilmselt Rootsis mitte väga unikaalsed(Must 2000: 94). Veidi vähem kui kaks kolmandikku eesti nimedest olid unikaalsed, see tähendab, esinesid ainult ühes kihelkonnas ja vallas. See tähendab, et nimi Ernesaks esines ainult Perilas, Kokla Hiiumaal Villivallas, Laidoner Viiratsis, Savisaar Vastse-Kuustes, Veetõusme Tuhalas ja Tennosaar Võnnu pastoraadis(Must 2000: 94).
Tallinn paavstile kuuluva puhverriigi koosseisus. 1228-38 kuulus ta Mõõgavendade ordule, siis rajati Toompeale ka kivilinnus ning kivikirik. Need said praeguse Toompea linnuse ning Toomkiriku eelkäijateks. Aastal 1230 kutsus ordu veel peamiselt eestlastega asutatud all-linna Ojamaalt (Gotlandilt) 200 saksa kaupmeest koos peredega. Saksa kaupmehed said krundid praeguse Niguliste kiriku piirkonda ja kujundasid seal välja kindlustatud asula. Seda fakti ongi tihti peetud Saksa asualaga Tallinna linna rajamiseks, kuid eestlaste linlik asula paiknes siin juba ka enne sakslaste sissetungi ning õigem on linna asutamiseks lugeda siiski 10. sajandit. Alates 13. sajandi algusest kuuluski Tallinn (Reval) Saksa asuala linnade hulka ning saksa keel ja saksa kultuuri mõjud prevaleerisid siin alates 13. sajandist kuni 20. sajandi algukümnenditeni. Aastail 1238-1346 kuulus Tallinn Taani riigi koosseisu ning sai linnaõigused Lüübeki koodeksi näol 1248
annaabi.ee 
