Madisepäeva lahingus surma saanud ja et emagi on surnud. Nüüd ei olnud tal enam kahtlust, et tema isa oli tõesti surnud. Kuna ta oli langenud kihelkonnavanema poeg, võisid ordurüütlid ka tema peale viha kanda. Sügisel toimus suur taplus Lihula linnusel. Saarlaste abiga saadi rootslastest jagu. Lahingus kohtas Meelis maavürst Oolopi poeg Sigurdit. Maavürst oli lahingus haavata saanud ja suri Meelise silme all. Tema viimaseks sooviks oli saata väike rist tütar Astridile. Nüüd asus Meelis lõpuks pikale teele Lehola linnuse poole. Ta asus teele teadmata, kas ta kodu veel alles on. Lõpuks jõudis Meelis jälle koju tagasi. Vend Õnnepäeva näitas talle kohta, kus nende isa oli lahingus langenud. Ta emagi oli surnud ja paljud teised ka. Kodukandis kohtas Meelis jälle vana karjus Ivot. Ivo oli väga vanaks jäänud. Tal oli nüüd plaan minna tagasi oma esiisade maale Pihkvasse. Meelis lootis Pihkvast saada abiväge, et oma kodukoht ordurüütlitest vabastada
surma saanud ja et emagi on surnud. Nüüd ei olnud tal enam kahtlust, et tema isa oli tõesti surnud. Kuna ta oli langenud kihelkonnavanema poeg, võisid ordurüütlid ka tema peale viha kanda. Sügisel toimus suur taplus Lihula linnusel. Saarlaste abiga saadi rootslastest jagu. Lahingus kohtas Meelis maavürst Oolopi poeg Sigurdit. Maavürst oli lahingus haavata saanud ja suri Meelise silme all. Tema viimaseks sooviks oli saata väike rist tütar Astridile. Nüüd asus Meelis lõpuks pikale teele Lehola linnuse poole. Ta asus teele teadmata, kas ta kodu veel alles on. Lõpuks jõudis Meelis jälle koju tagasi. Vend Õnnepäeva näitas talle kohta, kus nende isa oli lahingus langenud. Ta emagi oli surnud ja paljud teised ka. Kodukandis kohtas Meelis jälle vana karjus Ivot. Ivo oli väga vanaks jäänud. Tal oli nüüd plaan minna tagasi oma esiisade maale Pihkvasse. Meelis lootis Pihkvast saada abiväge, et oma kodukoht ordurüütlitest vabastada
neid kätte.Nad oli natuke aega eraku onnis ja Meelis veelgi kauaem.Ja siis oli Meelis veel umbes aasta ja peale Sigurdi juures .Siis läks Meelis Taanlaste laevaga Revalasse.Seal tuleb kõva lahing kuna Taanlased teevad tünga Eestlastele,aga Meelis ei luba seda.Suur lahing hakkas ,õigemini Lihula lahing.Lahingus saab Meelis teada et tema isa on vahepeal surma saanud . Lahingus ta kohtub maavürst Sigurdiga kes surmassuus andis Meelisele risti ja Meelis lubas selle Astridile viia. Meelis sai lahingus haava ja läks ühe eraku juurde ja oli seal mitu kuud ,siis läks ta sealt karupüüdjatega ära .Ta läheb oma isa surmapaika leholasse (1220 a.) .Seal teepeal sai ta sulase Ivoga kokku .Ja Leholas ei ole enam kedagi keda Meelis teaks .Nad otsustasid minna Ivoga Pihkvasse abiväge tooma et võidelda Eestimaa eest.1222 Eestimaa viimast korda VABA .Tarbatu lahing hakkab ja seal võitlevad koos Vjatsko ja Meelis ,paljud teisedki
Kevadel läks meelis küttidega Ridalasse. · Rootsi proovid läänepoolset maakonda enda võimu alla saada. · Rootslased peatusid Lihula linnuses ja pidasid plaani. · Augustis hakkasid saarlased appi tulema. Rootslased ei tahtnud alla anda. · Algas lahing. Rootslastel oli umbes viissada mõõgakandjat. · Rootslased tormasid linnusest välja saarlastele peale. · Saarlased suutsid kõik rootslased ära tappa. Lahing lõppes võiduga. · Sigurd palus Meelisel enne oma surma Astridile oma kaelast risti viia. · Meelis lubas seda teha. · Õnnepäeva näitas meelisele kohta, kus Lembitu suri. · Lembitu pea oldi otsast raiutud ja võidumärgina riiga viidud. · Meelis hakkas Sakalamaalt välja sõitma. Tee peal tuli talle vastu Ivo. · Meelis läks temaga Pihkvasse. · 1222. aastal tegi rahvas ülestõusu. · Ivo ja Meelis surevad lahingus ristirüütlitega. · Algab pime orjusaeg.
Hirmu tuleviku ees ei näidanud ta kellelegi. Juhuslikult luges ta ühel päeval ajalehest advokaat Eva Andénist, kes kaitses jõuliselt hättasattunud naisi, ja eriti vallasemasid. Ta pääses esimese naisena Rootsi Advokaatide Ühingusse ja pälvis suurt tähelepanu, kui ta Esimese maailmasõja ajal koos Hinke Bergegreniga energiliselt kaitses kurnatud töönaisi, kes väidetavalt abordikatse eest olid sõna otseses mõttes tiritud kohtu ette. Üheksateistkümne aastasele Astridile tähendas kohtumine Eva Andéniga palju. Eva Andén hoolitses selle eest, et Astrid läks Kopenhaagenisse. Tol ajal oli tavaline, et vallasemad sõitsid sinna ja sünnitasid lapse sealses riigihaiglas, mis oli Skandinaavias ainuke haigla, mis aitas naistel lapsi ilmale tuua, kuid ei esitanud selle kohta andmeid ei rahvastikuregistrile ega teistele ametiasutustele. Eva Andén otsis välja ka kena perekonna, kus Astrid sai sünnituseni elada ja kus tema poeg leidis seejärel suurepärased
Kaaslased hindasid teda, sest ta oli tubli ja vapper mees. Nüüd ei olnud tal enam kahtlust, et tema isa oli tõesti surnud. Kuna ta oli langenud kihelkonnavanema poeg, võisid ordurüütlid ka tema peale viha kanda. Sügisel toimus suur taplus Lihula linnusel. Saarlaste abiga saadi rootslastest jagu. Lahingus kohtas Meelis maavürst Oolopi poeg Sigurdit. Maavürst oli lahingus haavata saanud ja suri Meelise silme all. Tema viimaseks sooviks oli saata väike rist tütar Astridile. Nüüd asus Meelis lõpuks pikale teele Lehola linnuse poole. Ta asus teele teadmata, kas ta kodu veel alles on. Lõpuks jõudis Meelis jälle koju tagasi. Vend Õnnepäeva näitas talle kohta, kus nende isa oli lahingus langenud. Ta emagi oli surnud ja paljud teised ka. Kodukandis kohtas Meelis jälle vana karjus Ivot. Ivo oli väga vanaks jäänud. Tal oli nüüd plaan minna tagasi oma esiisade maale Pihkvasse
surnud. Nüüd ei olnud tal enam kahtlust, et tema isa oli tõesti surnud. Kuna ta oli langenud kihelkonnavanema poeg, võisid ordurüütlid ka tema peale viha kanda. Sügisel toimus suur taplus Lihula linnusel. Saarlaste abiga saadi rootslastest jagu. Lahingus kohtas Meelis maavürst Oolopi poeg Sigurdit. Maavürst oli lahingus haavata saanud ja suri Meelise silme all. Tema viimaseks sooviks oli saata väike rist tütar Astridile. Nüüd asus Meelis lõpuks pikale teele Lehola linnuse poole. Ta asus teele teadmata, kas ta kodu veel alles on. Lõpuks jõudis Meelis jälle koju tagasi. Vend Õnnepäeva näitas talle kohta, kus nende isa oli lahingus langenud. Ta emagi oli surnud ja paljud teised ka. Kodukandis kohtas Meelis jälle vana karjus Ivot. Ivo oli väga vanaks jäänud. Tal oli nüüd plaan minna tagasi oma esiisade maale Pihkvasse. Meelis lootis Pihkvast saada abiväge, et oma kodukoht ordurüütlitest vabastada
inimesed sellesse suhtuvad. Ptk. 13. Tuleb kiri naiselt ja Astridilt, kutsuvad külla, puhkama. Tuleb ka kutse matusele. Pakib asjad ja sõidab Narva Jõesuhu, sest tütar mainib kirjas, et kohtus B. Männiga. Justus kardab, et Boris võis midagi tütrele rääkida tema kohtumisest Isebelliga. Mida ta oli näinud. Kohale jõudes nõuab Astridiga 4 silma all rääkimist. Lähevad jalutama ja räägivad. Boris oli rääkinud Astridile, et jäi tema isale koolis petmisega vahele ja ,et tal on kahju. Justus räägib ikkagi tütrele seigast Isebelliga, kuigi teab, et Boris midagi ei rääkinud. Astridil tekib respect isa vastu. Justus soovitab tal emale rohkem vastu hakata, et ta ei lõpetaks nagu Isebel. Jalutavad majja tagasi.
inimesed sellesse suhtuvad. Ptk. 13. Tuleb kiri naiselt ja Astridilt, kutsuvad külla, puhkama. Tuleb ka kutse matusele. Pakib asjad ja sõidab Narva Jõesuhu, sest tütar mainib kirjas, et kohtus B. Männiga. Justus kardab, et Boris võis midagi tütrele rääkida tema kohtumisest Isebelliga. Mida ta oli näinud. Kohale jõudes nõuab Astridiga 4 silma all rääkimist. Lähevad jalutama ja räägivad. Boris oli rääkinud Astridile, et jäi tema isale koolis petmisega vahele ja ,et tal on kahju. Justus räägib ikkagi tütrele seigast Isebelliga, kuigi teab, et Boris midagi ei rääkinud. Astridil tekib respect isa vastu. Justus soovitab tal emale rohkem vastu hakata, et ta ei lõpetaks nagu Isebel. Jalutavad majja tagasi.
Samuti näeb, kuidas inimesed reageerivad, kui saavad teada, et ta oma naist pettis. Ta lepib kokku endaga, et kui naiselt tuleb kiri, siis ta läheb ka Narva-Jõesuhu ja nii juhtubki. Ta saab ka kutse matusele, ent otsustab, et ei lähe. Kirjas mainib Astrid, et kohtus Boris Männiga ja see paneb Justuse kartma, et äkki tütar teab midagi üleliigset, sest Mänd oli näinud teda Isabellaga. Kohale jõudes läheb oma tütrega jalutama, Boris oli rääkinud Astridile, et jäi tema isale koolis petmisega vahele ja ,et tal on kahju. Siiski räägib talle kõik ausalt ära, tütar algul ei mõista, aga pärast natukest nutmist mõistab ning nad kallistavad. Isa soovitab tütrel oma arvamust rohkem avaldama hakata ja mitte nii ema alluv olla rohkem vastu hakata, et ta ei lõpetaks nagu Isebel. Jalutavad majja tagasi.. teos lõppeb. Teoses on märgatav mitmeti eelarvamused ning 2 läbivat sümbolit: takjas ja kapsaussid.
Kuna ta oli langenud kihelkonnavane ma poe g, võisid ordurüütlid ka te ma peale viha kanda. Sügisel toimus suur taplus Lihula linnusel. Saarlaste abiga saadi rootslastest jagu. Lahingus kohtas Meelis maav ürst O olopi poe g Sigurdit. Maavürst oli lahingus haavata saanud ja suri Meelise sil me all. Te ma vii maseks sooviks oli saata v äike rist tütar Astridile. Nüüd asus Meelis lõpuks pikale teele Lehola linnuse poole. Ta asus teele tead mata, kas ta kodu veel alles on. Lõpuks jõudis Meelis jälle koju tagasi. Vend Õnnepäeva näitas talle kohta, kus nende isa oli lahingus langenud. Ta e magi oli surnud ja paljud teised ka
annaabi.ee 
