I I II II III III [el]ada : [el]an; r[õõm]ustada : r[õõm]ustan; t[ööt]ada : t[ööt]an TUGEV JA NÕRK ASTE 1.Laadivahelduslikel sõnadel on tugevas astmes (TA) need vormid, mille sisehäälikutes ei ole toimunud sulghääliku või s-i kadu ( käsi TA: käe NA; kadu TA: kao NA; vaht TA: vahu(NA; sõda TA: sõja NA; vedada TA: vean NA; ohata NA: ohkan TA; künda TA: künnan NA · Astmevahelduslike käändsõnade nimetav ja osastav kääne on ühes astmes, omastav neile vastupidises. Laadivaheldusega kaasneb sageli vältevaheldus. Niisugusel juhul loetakse sõna laadivahelduslikuks. Harjutus 1.Moodusta vajalikud vormid. 2.Määra astmevahelduse liik. 3.Kas esitatud vorm on tugevas või nõrgas astmes? a)mängiti b)loodavad c)astusin d)veame e)kuduma f)vihmana g)ubades h)vapil i)pojast j)tubliks KONTROLLLEHT 1.Moodusta vajalikud vormid. 2.Määra astmevahelduse liik. 3
Sõnad, millel on eestikeelne vaste tuleks kahtluse korral kirjutada eestikeelsena (arahhis : maapähkel, nahaalne : häbematu). s ja z Tähtede s ja z asemel ei tohiks kasutada kombinatsioone sh ja zh. Vale on arusaam, et s ja z on võõrkeelsed tähed, sest need võeti eesti keeled juba XX sajandi alguses. Sellepärast kasutatakse saksa sch, prantsuse ch ja inglise sh puhul eesti keeles võõrsõnades häälikut s (schlager > slaager, chanson > sansoon, shampoo > sampoon). Astmevahelduslike sõnade õigekiri: duss : dusi, dusiruum, dusigeel; guljass : guljasi; niss : nisi, nisis; tuss : tusi. f Hääliku f kasutus on keerukas võõrsõnade kasutamisel, sest mõju võib anda võõrkeelse sõna kirjapilt (efekt eestipäraselt ja effect inklisepäraselt). Vanemate laenude korral kasutati täheühendit sh, mida tänapäeval enam ei tehata (kohver, muhv, paragrahv). 5
sina___, otsustab___, sukk___, kann___, laud___, tumm___, kohv___, mapp___, beež___, dušš___, puur___, lill___, leib___, sai___, kass___, räägid___, kiirustan___, aastast___, naine___ Paranda: kellegile, millegist, kellegilt, millegiga Liidete õigekiri Liitliide -likkus (-lik + -us) tuletab nimisõnu ja kirjutatakse alati kahe k-ga. Näiteks võimalikkus, tundlikkus, paindlikkus, tootlikkus Astmevahelduslike lik-tuletiste ( -mik, -nik, -vik) kirjutamisega tuleb olla tähelepanelik. lõplik : lõpliku : lõplikku : lõplikku (ehk lõplikusse) : lõplike (ehk lõplikkude) : lõplikke (ehk lõplikkusid) : lõplikesse (ehk lõplikkudesse) -lik liitelise omadussõna keskvõrre on –likum ja ülivõrre –likem, nt õnnelikum, õnnelikem Ka määrsõna vastastikku ja omadussõna vastastikune õigekiri on keeruline mõista, õige on kirjutada vastastikune (missugune
(Eri sõnadel ja nende rühmadel võivad samades vormides olla erinevad morfoloogilised formatiivid - tunnused, lõpud (suures eesti keele grammatikas ja eesti keele käsiraamatus nimetatakse kõiki grammatilisi morfeeme tunnusteks, eristamata tunnuseid ja lõppe)). B. Erinevused tüvemuutustes. (Tüvemuutusi on kaht põhilist laadi: I. Mitteastmevahelduslikud muutused. II. Astmevahelduslikud muutused). -astmevahelduslikud tüvemuutused; Astmevahelduslike tüvemuutuste esinemise järgi jagunevad sõnad astmevahelduseta (I-V käändkond, I ja II pöördkond) ning astmevahelduslikeks sõnadeks (VI ja VII käändkond, III ja IV pöördkond). Tüve laadi- või vältevahelduslikke on oluline tunnus tüüpide ja alltüüpide piiristamisel. -tüve tugeva ja nõrga astme paiknemine vormistikus; Tüve tugeva ja nõrga astme paiknemist vormistikus arvestatakse astmevahelduslike sõnade
Põhi- ja peakäänete vahekord teiste käänetega Ainsus mitmus Nimetav ratas rattad Omastav ratta rataste Osastav ratast rattaid Sisseütlev rattasse ratastesse ehk rattaisse Seesütlev rattas ratastes ehk rattais Astmevahelduslike ik-lõpuliste sõnade käänamine Nimetav õnnelik õnnelikud Omastav õnneliku õnnelikkude ehk õnnelike Osastav õnnelikku õnnelikke Sisseütlev õnnelikusse ehk õnnelikku õnnelikkudesse ehk õnnelikesse maastik, kunstnik, kirjanik, ohtlik, petlik, sõbralik, ämblik, näitlik, lõplik, künklik, kergejõustik, tulevik, salalik, vistrik, roostik,
Grammatilised baasoskused omandab eakohase arenguga laps umb. 3 aastaselt, valdab harilikult kõiki käändevorme, tegusõna käskivat kõneviisi ja kindla kõneviisi oleviku- ning minevikuvorme, tegevusnimesid. Kasutattakse baaslauseid, laiendatud lihtalauseid, ilmuvad esimesed liit- ja koondlaused. Areneb aktiivselt sõnavara. Järgmisel paaril aastal omandatakse uued liitlausete tõõbid ja harvem kasutusel olevad sõnavormid, aktiivselt areneb sõnaloome, täpsustub hääldamine ja astmevahelduslike sõnatüvede kasutamine. Viieaastase lapse väliskõne on niivõrd arenenud, et hakkab arenema sisekõne ning lapsed on võimelised omandama metakeelelisi oskusi, s.t. õppima lugema ja kirjutama. Järgnevatel aastatel omandatakse oskus kasutada kontekstisidusaid lauseid, erandeid ja sõnavorme harva esinevates funktsioonides,areneb sõnaloomeoskus. Mis on iseloomulik lapse kõnele mõtte-, semantilise ja pindstruktuuri süntaksi tasemel?
nt tulema, olema, panema, pesema, surema, mis on samuti astmevahelduseta. 2) number-tüüp on astmevahelduseta. Siin näiteks sõnad nagu kuppel : kupli : kuplit (välde ei muutu), samuti totter : totra. 3) Kõik ne- ja s-sõnad, nt teine ja naine, kus on mõned vormid III vältes (teisi, naisi), on astmevahelduseta. 20 4) Sisseütleva käände geminatsioon, kus astme tugevuse seisukohalt võib astme määramata jätta, ei kuulu astmevahelduslike nähtuste hulka, nt muda : mutta, pesa : pessa, tuli : tulle, rivi : rivvi. 5) Ühesilbilised tüved on astmevahelduseta, ehkki nende vormistikus võib olla mõningaid vältemuutusi (nt saama (III v), saanud (II v); jooma (III v), joonud (II v). 6) Supletiivsus jm ebaregulaarsed tüvemuutused, nt minema : lähen, olema : on ja pronoomenitüvedes muutus kes : kelle, see : selle ei kuulu astmevahelduse alla. 7) Laadivaheldusega ei ole tegu juhtudel, kus tüvekonsonant kaob teatud vormides
annaabi.ee 
