Aedmonarda Monarda didyma · Mõned sordid: 'Fireball`, 'Pink Lace'® (Hansaplant'i toodangud) · Kõrgus 30-60cm · Punased või roosad õied. · Õitseb juuli-september · Tavaline parasniiske aiamuld Alpi aster Aster alpinus Alpi aster Aster alpinus · Kõrgus umbes 30 cm · Õitseb juuni juuli. Lillad õied. · Sobib vett läbilaskev muld. · Sobib kiviktaimlasse, peenra- ja äärislilleks Arendsi astilbe Astilbe x arendsii Arendsi astilbe Astilbe x arendsii · Mõned sordid: 'Rheiland' , 'Weisse Gloria' · Kõrgus 40-70 cm. · Õitseb juuli august. Erinevat värvi õitega. Enamlevinud sordid on roosakad või valged. · Sobib parasniiske huumusrikas muld · Pikaealine, põuakartlik. Sobib avalikele haljasaladele. Arendsi kivirik Saxifraga x arendsii Arendsi kivirik Saxifraga x arendsii · Kõrgus 15-25 cm. · Samblataoline padjand.
Foto 8. Epimeedium (Epimedium) Tagasihoidlikku kasutamist leidnud pinnakattetaim, mis vääriks palju rohkem tähelepanu, on epimeedium. Õitseb kevadeti, punaste, kollaste, oranzide, roosade, purpursete või valgete õitega. Mõned sordid on igihaljad, aga ainult pehmete talvedega maades. Kasvavad umbes 30- 40 cm kõrguseks. Fotod 9.,10.,11.Säravalt roosade õitega varjupüsikud Murtudsüda Astilbe Iminõges Alustades hiliskevadest õitseb iminõges kaua valgetes ja roosades värvides. See meeldiv pinnakattetaim õitseb suvi läbi ja isegi kui õite aeg on möödas, siis hõbedasekirjud lehed muudavad varjuaia kaugeimadki nurgad säravaks. Kasvab umbes 15-20 cm kõrguseks. Nii murtudsüda (Dicentra), astilbe (Astilbe) kui ka hosta (Hosta) on väga head naabrid varjuaias. Lähestikku istutades on nad pikka aega pilgupüüdjateks varjulises aias. Fotod 12.,13.,14
Alpi ogaputk Eryngium alpinum ´Blue Star´ 80 cm juuni-august sügavsinihõbe- Paekivik- Päikseline dased libune vett läbilaskev muld Arendsi astilbe Astilbe x arendsii `Weisse Gloria' 60-70 cm juuni-august valge Parasniiske Poolvarju- huumusrikas line ja muld päikseline Arendsi kivirik Saxifraga x arendsii ´Harder 5-10 cm mai-juuli Roosad, ilma Parasniiske Poolvarju-
..................................................................... 5 Jaapani või hubei ülane (Anemone) ............................................................................................ 8 Metspipar (Asarum) .................................................................................................................. 10 Aster (Aster) .............................................................................................................................. 12 Astilbe (Astilbe) ........................................................................................................................ 14 Bergeenia (Bergenia) ................................................................................................................ 16 Lursslill (Cimicifuga) ................................................................................................................ 18 Kilpleht (Darmera) ..........................................................
juurdunud varreosadega. Parim paljundusviis on puhma jagamine Kasutustatakse pinnakatte taimena, muru asemel puude all Sordid https://www.google.com/imgres?imgurl=http://www.calmia .ee/Pildid/Pysilill/metspipar.jpg&imgrefurl=http://www.cal mia.ee/Taimed/Pysilill/metspipar.html&h=525&w=7 Hiina astilbe (Astilbe chinensis) Kõrgus 80-100 cm, kõrge,, taim on püstjas põõsas, püstine, kitsas õisik, õitseb august-september Liike 30-35, looduslikult levinud Kesk- ja Ida- Aasias, Jaapanis ja Põhja-Ameerikas, külmakindlad Kasvukoht päikeseline kuni poolvari Muld huumusrikas ja parasniiske, ei talu lupja ja vältida tuleb läbikuivamist, mullastiku ja niiskuse suhtes keskmise nõudlikkusega. Õitseb juuli kuni september, õied , õied punakad,
Üsna vähenõudlik. Kasutamine haljastuses: kiviktaimlates, kuivmüüridel, püsilillepeenras, äärislillena. Joonis 7. Alpi aster (http://www.plantes-shopping.fr/articles/aster-alpinus.html) Joonis 8. Alpi aster Kasutatud kirjandus: Neeva aed. Alpi aster. Kättesaadav http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/alpi-aster/? category=1&panel=2. 04.08.2013 Seemnemaailm. Alpi aster (värvide segu) Aster alpinus. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=3237. 04.08.2013 1.5 Astilbe (Astilbe) Konkreetne liik: lihtlehine astilbe 'Sprite' (Astilbe simplicifolia 'Sprite') (joon. 9, joon.10) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 25-30 cm, laius kuni 40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: madal, tihe, maapinda kattev puhmik. Lehed: tumerohelised, pronksjad, läikivad. Õied või õisikud: heleroosad, dekoratiivsetes kaarjates õisikutes. Õitseb juulis-augustis. Liigi eritunnused: pikaealine, põuakartlik, kasvab aeglaselt.
.............................................................................................3 1.2 Ülane (Anemone)..............................................................................................................4 1.3 Metspipar (Asarum)..........................................................................................................5 6 1.4 Aster (Aster)......................................................................................................................6 1.5 Astilbe(Astilbe).................................................................................................................8 1.6 Bergeenia (Bergenia).........................................................................................................9 1.7 Lursslill (Cimicifuga)......................................................................................................10 1.8 Kilpleht (Darmera)............................................................................................
läbikuivamist. Astrid on tundlikud liigniiskuse suhtes. Astreid kasutatakse kiviktaimlates, suuremates või väiksemates lillerühmades, äärisena või meeleoluka reana, üksiktaimena, vabakujuliste või sümmeetriliste rühmadena murus või püsilillepeenras, madalamad liigid- sordid kõrgematele taimerühmadele ääristaimeks, suure grupina puude-põõsaste ees. Sobivad suurepäraselt lõikelilledeks. 3. Astilbe Astilbed moodustavad väikse 12 liigilise rohttaimeperekonna. Astilbe on üks tähtsamaid poolvarjulisi aiataimi. Kasvavad kästi ka päikse käes, kui maapind põua ajal läbi ei kuiva. Sobiv koht on näiteks aiatiigi või oja ääres. Astilbesid on väga mitmesuguseid liike ja sorte, mis erinevad üksteisest kasvu kõrguse, õitevärvi ja õisiku kuju poolest. Asendamatud püsililled poolvarjulistes ja varjulistes aedades. Astilbed vajavad edukaks kasvamiseks head, parasniisket mulda ja päikesepaistelist kuni poolvarjulist kasvukohta.
kohtades, kus teised rohttaimed kasvada ei taha. • Metspipar on igihaljas püsik. Taime vars on 1–1½ dm pikk ja lamab maas. Igal varrel on kaks neerjat pika rootsuga lehte. Lehe ülemine külg on läikiv. Metspipral on pipart meenutavad maitse ja lõhn ning sellest on taim nimegi saanud. Varrel on ka 2-3 paari abilehti, mis paiknevad vastakuti. • Õied kasvavad ühekaupa varre otsas, on kahvatud tumepunased, längus ja lamavad maapinnal. ASTILBE CHINENSIS – HIINA ASTILBE • Tugev pruunikas roomav risoom, paljad või hõredakarvased varred ja kahelisulgjad väikeste roostevärvi karvakestega kaetud pealt läikivad lehed. Õied on roosakaslillad lillakate tolmukaniitidega ja ‘Visions in asetsevad väga lühikestel Red’ karvastel raagudel kuni 30 cm pikkuses hõredas õisikus. Õitseb augustis septembris (hiline õitseja) ja kõrgus on 80...100 cm. • hea varjuaia taim viljaka,