Lääts on läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi liigitatakse kumer- ja nõgusläätseks. Kumerlääts on keskelt paksem, nõguslääts on aga keskelt õhem kui servast. Kumerlääts koondab valgust, nõguslääts hajutab valgust. Läätse iseloomustavad suurused on fookuskaugus ja optiline tugevus. Läätsesid kasutatakse nägemishäirete korrektsiooniks, näiteks lühinägelikkuse, kaugelenägelikkuse, presbüoopia (vananemisest tingitud nägemise langus) ja astigmatismi korrektsiooniks. Enamik läätsedest on rangelt telgsümmeetrilised, prillide läätsed on ainult ligikaudselt sümmeetrilised. Nad on vormitud, et mahtuda umbes ovaalsesse, mitte ringikujulisse raami; optilised tsentrid asuvad silmamunade kohal; nende kumerus ei pruugi olla telgsümmeetriline, et korrigeerida astigmatismi. Päikeseprillid on valmistatud selleks, et nõrgendada valgust ilma seda murdmata.
Nõgusläätsed Nõgusläätsed on äärtest paksemad, kui keskelt. Sellised läätsed hajutavad valgust. Murdunud kiired küll hajuvad, kuid nende pikendused lõikuvad hajutava läätse peafookuses. Pildil on kolm erinevat nõgusläätse. Sedasi tähistatakse nõgusläätsi. Kasutamine Läätsesid kasutatakse nägemishäirete korrektsiooniks, näiteks lühinägelikkuse, kaugelenägelikkuse, presbüoopia (vananemisest tingitud nägemise langus) ja astigmatismi korrektsiooniks. Enamik läätsedest on rangelt telgsümmeetrilised, prillide läätsed on ainult ligikaudselt sümmeetrilised. Nad on vormitud, et mahtuda umbes ovaalsesse, mitte ringikujulisse raami; optilised tsentrid asuvad silmamunade kohal; nende kumerus ei pruugi olla telgsümmeetriline, et korrigeerida astigmatismi. Läätsesid kasutatakse ka mikroskoopides ja teleskoopides. Läätsi, mis pole isegi ligikaudselt optiliselt korrektsed on kasutatud sajandeid tule süütamisel. Silm
meditsiiniõpingud Stockholmis 1890 sai doktorikraadi, töötas dotsendina 1894 - 1927 oftalmoloogia- ja optikaprofessor Uppsala Ülikoolis, ülikooli esimene oftalmoloogiaprofessor Haridus ja töö 1905 sai Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia liikmeks 1921 kuulus Nobeli füüsikaauhinna komiteesse, vastuseisu tõttu jäi füüsikaauhind välja andmata Albert Einsteinile. Auhinna sai järgmisel aastal, fotoefekti selgitajana Avastused Uuris 1890. aastast astigmatismi ehk silma sarvkesta või läätse kuju muutust. Täiustas korrigeerivaid läätsi, et kasutada seda pärast katarakti ehk läätsekae silmast eemaldamise operatsiooni Rakendas füüsikalise matemaatika meetodeid optiliste kujutiste ja valguse refraktsiooni ehk valguse murdumise uurimiseks silmas. Selle eest sai 1911 Nobeli meditsiiniauhinna Tänan kuulamast!
Prillidega ujuma? Karolin Karbus OP2 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tallinn 2012 Jah, optiliste ujumisprillidega! Toote omadused Reguleeritav silmavahe Polükarbonaat UV kaitse Silikoon (klaasid , rihm) Pakend Varuosad Hind Sobivus Ninasillad Dioptrite vahemik Silmale vastav Tee õige valik Lähtumine tavaretseptist Astigmatismi eripära Kasutatud materjalid http://www.lensexpress.ee/muud/uued-tooted/optilised-ujumisprillid.html http://www.google.ee/imgres?hl=et&client=firefox- a&hs=vOQ&sa=X&rls=org.mozilla:et:official&biw=1024&bih=575&tbm=isch&tbnid=oYvoV5bCLkDwXM:&imgrefurl=http://www.chacha.co m/gallery/4549/stupid-things-men-complain-about&docid=Pfug8PlyVdAwqM&imgurl=http://web- images.chacha.com/images/Gallery/4549/stupid-things-men-complain-about760876407-aug-30-2012-1- 600x400
olla liiga lühikeses silmas või liiga nõrgas silma optilises süsteemis. Sellisel juhul noore inimese silm aga akommodeerib ka kaugele vaadates, mis väsitab ripslihast ja põhjustab omakorda kaebusi nagu näiteks peavalud. 3. Vanaeanägevus ehk presbüoopia. Presbüoopia korral on vanusest tingituna vähenenud silmaläätse elastsus, mistõttu silm ei suuda akommodeerida ehk kohaneda lähedal asuvate objektidega ja tagajärjeks on ebaselge kujutis võrkkestal. 4. Astigmatism. Astigmatismi põhjustab silma valgustmurdvate pindade erisugune kumerus eri tasapindades. Võrkkestale tekib siis piklik kujutis. (Loit, P.-H., Nurme, B., Niilus. S. 2011. Silma anatoomia). Astigmatism jaotatakse: - Lihtne müoopiline astigmatism: üks fookus on võrkkestal ja teine võrkkesta ees. - Kombineeritud müoopiline astigmatism: kaks fookust tekivad võrkkesta ette. - Lihtne hüperoopiline astigmatism: üks foouks tekib võrkkestale ja teine võrkkesta taha.
liitläätse kohta. 5. Optiliste läätsede rakendus Läätsi kasutatakse kõikvõimalikes optilistes seadmetes nagu näiteks binoklid, teleskoobid, mikroskoobid, fotoaparaadid, videokaamerad, video projektorid, mikrofilmide lugejad. Läätsi kasutatakse ka nägemishäirete korrektsiooniks, näiteks lühinägevuse, kaugelenägevuse, presbüoopia (vananemisest tingitud nägemise langus) ja astigmatismi korrektsiooniks. Lisad Kokkuvõte Läätsedest on aja jooksul saanud ühe väga olulised seadmed, mille abil on võimalik uurida asju, mida me palja silmaga ei suuda näha, teha fotosid ning paranda nägemishäireid. Nende valmistamine on aga keerluline ja üsna kallis protsess, mistõttu on ka mikroskoopide ja fotoaparaatide hinnad päris kõrged. Olemas on mitmeid erinevaid läätsesid, alustades kaksikkumerläätsedest ja lõpetades liitläätsedest. Kasutatud kirjandus
· Iatrogeensed probleemid üks sagedasemaid on silmade loomuliku fokuseerimisjõu vähenemine, mis on korrigeerivate läätsede kandmise tagajärg. Stress ja asend stress mõjutab tervet keha ning seda mitmel viisil. Silmad ei ole selles suhtes erandiks. Sagedasemaks stressiga seotud häireks on müoopia. Halb või ebaõige keha asend võib põhjustada silma väliste lihaste tasakaalu rikkumise ning viia näiteks astigmatismi tekkele. 3. SILMAD JA TELEVIISOR Televiisori vaatamine ei põhjusta tervete silmade orgaanilist kahjustust. Sellele vaatamata ei ole televiisori pikaaegne vaatamine hea lastele, vanematele inimestele ja isikutele, kellel on haiguslikud protsessid silma võrkkestas ja veresoonkestas. Kestev televiisori ees istumine tekitab füüsilist väsimust, mida sageli soodustab umbne suitsune ruum, teiseks väsivad silmad
ja veresoontesse koguneb organismi puudulikust ainevahetusest ning tasakaalustamata toiduvalikust tekkinud aineid. Kui lihased ja veresooned on nii-öelda umbes, ei välju saasteained organismist, vaid kuhjuvad seal. Lihased kaotavad pehmuse ja elastsuse, muutuvad kõvaks ja tõmbuvad kokku. See takistab akommodatsiooni (e. silma võimet muuta fookuskaugust) ning mõjub pikapeale silmakujule. Nõnda arenebki nägemispuue. Selle arvele võib panna lihtsamad kaug- ja lühinägelikkuse ning astigmatismi (ähmasuse) juhtumid. Vahel on nägemine paranenud ainuüksi paastu abiga, mil suurenenud eritus eemaldab silmaümbruse lihastest ja veresoontest saasteaineid. Selle tulemusena lihased lõõgastuvad ja nägemine paraneb. 4.5. Geeniteooria Üks tõsiselt võetav uuring väidab, et lühinägelikkus ning nägemishäired on suures osas geneetiliselt määratletud. Sellisele järeldusele tulid teadlased, kui nad uurisid kaksikuid ning nägemishäiretega vanemaid ja nende lapsi
servkesta lapp on volditud eemale. LASIK 4 etapp Eksimeerlaser kasutatakse, et eemaldada elu koed ja ümber kujundada servkesta tsentri. Kudude hulka, mis eemaldatakse sõltub kui tugev on lühinägelikkus. Eemaldatakse lapikese alt sarvkestasisemusest laseri abil arvutis ette määratud kogus sarvkestakude. Kui silm on lühinägelik, kujundatakse sarvkesta lamedamaks, kaugnägelikkuse puhul kumeramaks ning astigmatismi puhul sfäärilisemaks. LASIK 5 etapp Seejärel asetatakse lapike oma kohale tagasi, kus see kinnitub. Lapike kinnitakse väga tugevalt juba paari minuti pärast adhesioonijõudu tõttu. Adhesioonijõud on üks kallogeeni kudude põhiomadusest. Silma servkesta põhiaine moodustub kallogeen. Silma esipind on nüüd muutunud lamedamaks, kuna lapp kleebitakse servkestale. Sarvkesta pestakse puhtaks spetsiaalse lahusega
pliiats või KONVERGENTSI Konvergentsi võimalikud Mõõtmine pliiatslamp LÄHIPUNKT puudused pilt Pea asend, püsti / viltu → Vaatlus VÄLINE OLEMUS astigmatismi kompensatsioon Jälgimine pikad käe jne. Raskused kohanemisel PUPILLIREFLEKS Testimine Pliiatslamp valguse vaheldudes, haigused Vaatevälja suuruse Võrreldakse VAATEVÄLJA mõõtmine, võimalik uurija ja
1798 Rumford näitab, et mehaanilist energiat saab soojusenergiaks muundada. 1798 Whitney soovitab hakata tootma vintpüsse konveiermeetodil. 1799 Laplace alustab "Taevamehaanika" väljaandmist, lõpetab selle 1825. aastal. 1800 Alessandro Volta leiutab patarei. 1800 Herschel avastab infrapunase kiirguse. 1800 Humphry Davy avastab lämmastikoksiidi (naerugaasi). 1801 Thomas Young avaldab astigmatismi põhjuse. 1801 Johann Wilhelm Ritter avastab ultraviolettkiirguse. 1801 Giuseppe Piazzi avastab asteroid Cerese (hilisema klassifikatsiooni järgi kääbusplaneedi). 1801 Joseph Marie Jacquard laiutab kangasteljed, kus riide muster määratakse perfokaartide abil. 1801 Robert Fulton ehitab esimese allveelaeva. 1802 Joseph Louis Gay-Lussac taasavastab veelkord gaaside rõhu ja temperatuuri vahelised seosed ja avalikustab oma tulemused.
annaabi.ee 
