Mehhiko Mehhiko pealinn: Mexico rahaühik: Mehhiko peeso keel: hispaania pindala: 1 958 201 km2 religioonid: katoliiklased, protestandid ja muud rahvaarv: 107 029 000 valitsus: presidentaalne liitvabariik Mehhiko lipp roheline valge punane vapp pärineb iidsetelt asteekidelt lipp loodi aastal 1821 Rahvus elemendid rahvuslind: jooksurkägu rahvuslill: tääkliilia ehk palmiliilia rahvuspuu: kolorado pähklimänd. rahvusloom: New Mexico baribal rahvuskala: New Mexico kõrilõikaja forell vääriskivi: türkiis Majandus Mehhiko majandus on maailmas suuruselt 14-s. majandusharud nt: turism tähtsaimad ekspordiartiklid nt: kohv tähtsaimad ekspordipartnerid nt: Ameerika Ühendriigid tööjõulisus on 46,2 miljonit inimest Kliima, maastik, sademed ja elanikud
Mehhiko köök Juured Mehhiko köök põhineb indiaani toidukultuuril. Toidu hing pärineb vanadelt kultuuridelt: asteekidelt, tolteekidelt, sapoteekidelt ja maiadelt. 16. sajandil tulid hispaanlased ja tõid oma mõjud. Lisasid toidusedelisse sea-, kana- ja veiseliha ning munad, piima, või ja juustu. Hakati viljelema riisi ja nisu, kasvatama apelsini-, virsiku- ja aprikoosipuid. Uue maitseainena võeti kasutusele kaneel. Mehhiklased võtsid kõik uue omaks, kuid säilitasid sealjuures oma endised söögiharjumused. Seejärel on tuntavalt mõjutanud toidukultuuri arengut prantslased 19. sajandi
viinamarjakasvatuspiirkondi. Lõunaosa moodustavad kõrgendikud, kus valitseb jahe kliima, vulkaanid, järved ja troopilised metsad. Mehhiko kööki üheselt on väga raske määratleda. Igas osariigis on oma eriilmelised variatsioonid kohalikust toidust. Mehhiko köök on segu maiade, asteekide, indiaanlaste ja hispaanlaste köökidest. TOIDUKULTUURI JUURED Mehhiko köök põhineb indiaani toidukultuuril. Toidu hing pärineb vanadelt kultuuridelt: asteekidelt, tolteekidelt, sapoteekidelt ja maiadelt. 16. sajandil tulid hispaanlased ja tõid oma mõjud. Mehhiklased võtsid kõik uue omaks, kuid säilitasid sealjuures oma endised söögiharjumused. Seejärel on tuntavalt mõjutanud toidukultuuri arengut prantslased 19. sajandi ja kõige lõpuks veel ühendriiklased. Põhitoiduaineteks olid mais, avokaado, kartul, maguskartul, tomat, oad, erinevad piprad, kõrvits, banaan, mango, ananass, kakao ja
Oli ka väiksemaid importideid Uuest Maailmast, millel oli effekt eurooplastele. Rahvale meeldis vaadata avalikku poomist ja hukkamõistetu riiete rebimine ja tema kiusamine oli tavaline nähtus. Kui köis osutus liiga peenike olema ning poomise asemel hukkamõistetu raskuse all murdus pakkus see palju nalja. Eurooplastel oli vein ja õlu, aga need olid nagu depressandid, mitte stimulandid. Äkitselt said nad saadetisi Põhja-Ameerika Indiaanlastelt (tubakas oma nikotiiniga) ja Asteekidelt (kakao oma kofeiiniga). Samal ajal osteti araablastelt kohvi ja teed hiinlastelt. Inkad andsid Euroopale narkootilist kokaiini ning Aasia panustas oopiumiga. Väga lühikese aja jooksul sai Euroopast narkootikume tarvitav ühiskond. Maadeavastuste mõju Euroopale võib jätkata paljude asjadega. Näiteks uued ained, nagu hitiin kiinakoore puukoores, viis mitmed haiguspuhangud Euroopas kontrolli alla või kuidas puude kerge ja piiramatu kättesaadavus tõi uue laevaarhitektuuri
elemente. Temperamentsete ja lõbusate mehhiklaste iseloomujooned kajastuvad ka nende toitudes, mis on kulinaarse naudingu ammendamatuks allikaks. Mehhiko kokakunsti väljakujunemine on kestnud palju sajandeid. Aja jooksu on välja kujunenud omalaadne, teistest kergesti eristatav ja oma riiki esindav mitmekesine kulinaarne traditsioon. 1.4 Juured Mehhiko köök põhineb indiaani toidukultuuril. Toidu hing pärineb vanadelt kultuuridelt: asteekidelt, tolteekidelt, sapoteekidelt ja maiadelt. 16. sajandil tulid hispaanlased ja tõid oma mõjud. Mehhiklased võtsid kõik uue omaks, kuid säilitasid sealjuures oma endised söögiharjumused. Seejärel on tuntavalt mõjutanud toidukultuuri arengut prantslased 19. sajandi ja kõige lõpuks veel ühendriiklased. Põhitoiduaineteks olid mais, avokaado, kartul, maguskartul, tomat, oad, erinevad piprad, kõrvits, banaan, mango, ananass, kakao ja šokolaad, kalkun, kala ja mereannid
edaspidises elus. Üritus sisaldab kolme käigulist õhtusööki , mille juurde kuuluvad joogid ja aktiivne vabaaja veetmine. Määratlesime ära serveerimis viisi ning koostasime kolme roa kohta tehnoloogilised kaardid. Kursusetöös leiate veel valmistatava eelroa energia- ja toitaine sisalduse tabeli. Seal on välja toodud kui palju valke, süsivesikuid ja rasvu sisaldab antud roog. Juured Mehhiko köök põhineb indiaani toidukultuuril. Toidu hing pärineb vanadelt kultuuridelt: asteekidelt, tolteekidelt, sapoteekidelt ja maiadelt. 16. sajandil tulid hispaanlased ja tõid oma mõjud. Lisasid toidusedelisse sea-, kana- ja veiseliha ning munad, piima, või ja juustu. Hakati viljelema riisi ja nisu, kasvatama apelsini-, virsiku- ja aprikoosipuid. Uue maitseainena võeti kasutusele kaneel. Mehhiklased võtsid kõik uue omaks, kuid säilitasid sealjuures oma endised söögiharjumused. Seejärel on tuntavalt mõjutanud toidukultuuri arengut prantslased 19.
arsenal, artisokk, banaan, fakiir, haarem, hasis, kaabel (algtähendus `puri'), keemia, kohv, koraan, lauto, madrats, magasin, manna, moka (linnanimi Moka), riis `paberi mõõtühik', safran, siirup, sohva, sultan, taara, talk, tambu(u)r, tariif, tass jt. Hispaanialähtesi sõnu eesti keeles: karamell, mandariin `üks puuvilju', paraad, plaatina, sigar (hisp keelde tulnud maiadelt), sokolaad (hisp keelde tulnud asteekidelt), vanill jt. Prantsuselähtesi sõnu: ateljee, briljant, hasart, kompliment, odekolonn, paraad, parfüüm, parkett, puljong, restoran, sarm jt. Itaalialähtesi sõnu: karussell, kassa, kastan, klarnet, kompass, kontor, kuppel, pass, püstol, rakett, salat, salong, tapeet, tasku, valuuta jt. Heebrealähtesi sõnu: aamen, messias, sahkerdama. Türgilähtesi sõnu: kaaviar, kaftan, kiosk.
Kliima oleneb eelkõige kõrgusest. Talvel on kuivaperiood, suvel vihmaperiood. Mehhiko kiltmaal on kuivaperiood suhteliselt pikk, seega oli vajalik kunstlik niisutus..'Maajade aladel oli mõnes osas vaja aga rajada süsteeme soode kuivendamiseks. Kogu piirkonnas hakatakse põlluharimisega tegelema juba 3 aastatuhendel eKr (kasvatati peamiselt maisi), tsivilisatsioonid hakkasid tõusma 2 aastatuhandel eKr. Olmeegid Esimene rahvas on olmeegid, elasid rannikul ja vihmametsades. Nimi pärine asteekidelt, enesenimetus ega keel pole säilinud. Asteegid hankisid sealt piirkonnast kautsukit ning nimetasid seda kummimaaks (olmeca) ja sealt ka nimi. Piirkonnas kujunesid 2 aastatuhndel paljud poliitilised keskused, mida võib nimetada linnriikideks. Üksteise järel tõusevad seal esile San Lorenzo (13.-9. sajand eKr) ja La Venta (9.-4. sajand eKr). La Venta langus tähendab ka olmeekide tsivilisatsiooni lõppu. Linnadele on iseloomulikud püramiidid ja nende keskel rituaalväljakud
annaabi.ee 
