selgelt eristavaid piire, kuid iga mälu liik omandab erinevaid ülesandeid ehk funktsioone, säilitamis piire, ning koosnevad ja sõltuvad erinevatest teguritest ja refleksidest. Õpetamisprotsessi on tähtis mäletada, seda fakti, et kõige rohkem jääb meelde see materjal, mida ainult ei kuulata kuid ka arutletakse ja rakendatakse. Informatsiooni meelde jäämist soodustab materjalide selgus ja organiseeritus ning materjalidega kaasnevad assotsioonid. Murdeeas toimub teismeliste mälus suured muutused, mis on seotud kõige rohkem üleminekuga teadusmõtlemisest süsteemmõtlemiseni ning sellega, et antud perioodil on lapsed võimelised mõtlema ja aru saama abstraktsetest olukordadest, luua seoseid ning arutada saadud informatsiooni üle, see omakorda soodustab informatsiooni säilitamist püsimälus. Kasutatud allikad: Petrovski, A. (1979) Ealine ja pedagoogiline psühholoogia . tõlk: Lunge, A., Pratka, A. Tallinn: Valgus
Rooma paavst on kõige katoliku kiriku pea. Kiningas nimetab piiskoipid Katoliiklik kirik, galvinistlik,(reform), luterlik kirik Lahutamine Südatunnistuse vabadus Kirikuhooned on riigi omased Rahastavad vabatahtlikud annetused Riik ei tunnista ühtegi kultust aga annab kultusevabdust Ühiskond vähem religioosne 1924 luuakse statuudiga kiriklikud assotsioonid Põhjused 1901 seadus ühingute kohta Accociation – mitteproffesionaalsed ühingud ( mitte tulu toova eesmärgiga) See võimaldab moodustada esimesed poliitlised partied Kongregatsioonid (nunnad ja munkad hoolitsevad kiriku eest) peavad selle seaduse taotlema eritegevusluba Neile säilib kontroll ning nad võidakse laiali saata 1904- seadus, mis keelab kongregatsioonidel haridusega tegeleda
selgelt eristavaid piire, kuid iga mälu liik omandab erinevaid ülesandeid ehk funktsioone, säilitamis piire, ning koosnevad ja sõltuvad erinevatest teguritest ja refleksidest. Õpetamisprotsessi on tähtis mäletada, seda fakti, et kõige rohkem jääb meelde see materjal mida mitte ainult kuulatakse kuid ka arutletakse ja akttiivselt rakendatakse. Informatsiooni meelde jäämist soodustab materjali selgus ja organiseeritus, ning see kui materjaliga kaasnevad assotsioonid. Murdeeas toimub teistmeliste mälus suured muutused, mis on seotud kõige rohkem üleminekuga teadusmõtlemisest süsteemõtlemiseni ning sellega, et sel perioodil lapsed on võimelised mõelda ja aru saada abstraktsetest asjadest, luua seoseid ning arutada saadud informatsiooni üle, see omakorda soodustab informatsiooni säilitamist püsimälus. 5 Kasutatud allikad: Petrovski, A
brändi tarbimist. IMIDŽ kui KUJUTLUS Kujutlus on üldisem ja ebatäpsem kui taju. Kujutlus moodustub elementaarsetest aistilistest assotsiatsioonidest (spontaansetest mõtteseostest). Tunnetusprotsessis on kujutlus meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste. „Imidž on alalävine, 0,025 sekundi jooksul tekkiv kujutluspilt (kujund, kuvand), mis on iseloomustatav skaalaprofiiliga (Tucker) ning imidžil ei ole sihtrühma, sest alalävised aistilised assotsioonid on universaalsed“ (Priimägi) Imidžikujundus kommunikatiivse tegevusena eeldab vähemalt kahte osapoolt: saatjat ja vastuvõtjat. Imidž – saatja kommunikatiivne atribuut (imagoloog tegeleb imidžiga) Kujutlus – vastuvõtja tõlgendus. (inimese kahe kõrva vahel tekib kujutlus inimesest, mille imagoloog on loonud) Imidži (kui kujutluse) omadused: (6) - Mälulisus - Kujundlikkus - Modaalsus - Subjektiivne (kõik omame personaalset teadust) - Hinnangulisus
10 Mõjumehhanismid, psühholoogilised efektid ja seaduspärasused reklaamis Reklaam mõjub siis, kui aitab rahuldada isiku jaoks olulisi vajadusi; siis, kui isik tunneb Ennast ära reklaami kangelase rollis. 1) Klassikaline sõnumil põhinev mõjutus. 2) Topeltsisenduse mõjumehhanismid. 3) Puhtakujuline afekti ülekandemehanism. 4) Kontekstuaalse hinnangu ülekande. Mitteteadvustatud mõjuvahendid - sarnasused, assotsioonid, poolteadvuses vastu võetud sümboolne mõte, midagi meenutavad kujundid, ebamäärane üldmeeleolu. Tajupsühholoogilised mehhanismid reklaamis: 1) Kontrast. 2) Tajuorganisatsioon (geštaltfaktorite mõju) - figuuri moodustamine reeglites ning figuuri ja fooni fenomen. 3) Alalävine taju. 4) Visuaali taju spetsiifika reklaamis. Figuuri tunnus: 1) Esileulatavus, hea reaalne või näiv kontuur, läheduse ja terviklikkuse mulje.
meeleelundeile, kuid eeldab varasema kogemuse olemasolu. Imidž kui kujutlus Kujutlus on üldisem ja ebatäpsem kui taju. Kujutlus moodustub elementaarsetest aistilistest assotsiatsioonidest (spontaansetest mõtteseostest). Tunnetusprotsessis on kujutlus meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste. „Imdž on alalävine, 0,025 sekundi jooksul tekkiv kujutluspilt (kujund, kuvand), mis on iseloomustatav skaalaprofiiliga ning imidžil ei ole sihtrühma, sest alalävised aistilised assotsioonid on universaalsed.“ Imidzikujundus kommunikatiivse tegevusena eeldab vähemalt kahte osapoolt: saatjat ja vastuvõtjat. Imidž – saatja kommunikatiivne atribuut Kujutlus – vastuvõtja tõlgendus. Imidži (kui kujutluse) omadused: Mälulisus Kujundlikkus Modaalsus Subjektiivsus Hinnangulisus Terviklikkus Leon Festinger’i kognitiivse dissonantsi teooria: kognitiivne dissonants ehk tunnetuslik ebakõla on
eeldab varasema Kogemuse olemasolu. IMIDZ kui KUJUTLUS Kujutlus on üldisem ja ebatäpsem kui taju. Kujutlus moodustub elementaarsetest aistilistest assotsiatsioonidest (spontaansetest mõtteseostest).Tunnetusprotsessis on kujutlus meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste. ,,Imdz on alalävine, 0,025 sekundi jooksul tekkiv kujutluspilt (kujund,kuvand), mis on iseloomustatav skaalaprofiiliga (Tucker) ning imidzil ei ole sihtrühma, sest alalävised aistilised assotsioonid on universaalsed" (Priimägi 2007) Imidzikujundus kommunikatiivse tegevusena eeldab vähemalt kahte osapoolt: saatjat ja vastuvõtjat. Imidz saatja kommunikatiivne atribuut. Kujutlus vastuvõtja tõlgendus. (Karvonen 2005) IMIDZi (kui kujutluse) omadused: · Mälulisus · Kujundlikkus · Modaalsus · Subjektiivsus · Hinnangulisus · Terviklikkus
annaabi.ee 
