Otsmikusagar Oimusagar Kiirusagar Kuklasagar Funktsionaalse tunnuse järgi jagunevad jukoore neuronid: Sensoorsed neuronid nende juurde saabuvad ülenevate juhteteede kiud Lülineuronid peavad sidet ajukoore üksikute piirkondade vahel Efektoorsete neuronite jätked moodustavad alanevad juhteteed, mis kulgevad ajukoorest pea- ja seljaaju tuumade juurde Ajukoore all asub valgeollus, mille närvikiud jagunevad: Assotsiatsioonikiud . ühendavad poolkera üksikuid osi omavahel Kommissuraalkiud ühendavad poolkerasid omavahel Projektsioonikiud ühendavad suuraju madalamal asuvate KNSi osadega Ajuvatsakesed Peaajus asuvad õõned: Külgmised ajuvatsakesed (suurajupoolkerades) III ajuvatsake (vaheajus suurajuveejuha) IV vatsake (läheb üle seljaajukanaliks) Omavahel ühenduses sisaldavad ajuvedelikku Ajukestad Ajukestad on pea- ja seljaajul ühised
Ajutüvi ja ajuvatsakesed. Ajutüves paiknevad peamised närvikeskused ja nende funktsioonid. Retikulaarformatsioon ja selle peamised funktsioonid. Väikeaju peamised funktsioonid. Vaheaju osad talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus ja nende peamised funktsioonid. Suuraju jagunemine poolkeradeks ja sagarateks. Suuraju sagarate põhilised funktsioonid. Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad. Suuraju koor. Ajukoore aferentne ja eferentne talitlus. Suuraju valgeollus ja juhteteed - assotsiatsioonikiud, komissuraalkiud, projektsioonikiud. Seljaaju valge- ja hallaine. Hallainest moodustuv ees-, taga- ja külgsammas. Spinaalganglionid. Eferentsete neuronite paiknemine seljaaju hallaine sammastes. Seljaaju juhteteed. Seljaaju reflektoorne talitlus ja juhtefunktsioon. Autonoomse närvisüsteemi talitlus. Preganglionaarsed ja postganglionaarsed närvikiud. Elundite troofiline ja funktsionaalne innervatsioon. Sümpaatilise närvisüsteemi põhilised funktsioonid. Parasümpaatilise närvisüsteemi
10) Wernicke ala tagab kõne mõistmise, mõtestamise keskus, kõne formuleerimine sisu mõttes 11) Brocka ala kõne formuleerimise keskus formuleerimine motoorses mõttes 12) Primaarne visuaalne korteks võtab vastu nägemisinfo 13) Visuaalne assotsiatsiooni korteks analüüsib nägemisinfot 14) Maitseala tegeleb maitsetega. 4.Suuraju valgeollus ja juhteteed Kommissuraalkiud ühendavad aju poolkeri Assotsiatsioonikiud erinevate struktuuride ühenduse tagamine ühe poolkera piires Projektsioonikiud ühendavad kõrgemad struktuurid madalamatega ( + peaaju seljaaju) 5.Seljaaju valge- ja hallaine Hallaine koosneb neuronite kehadest, dendriitidest ja gliiarakkudest. Eristatakse ees- ja tagasammast, seljaaju kaela- ja rinnaosas ka külgsammast Valgeaine ümbritseb hallainet ja koosneb valdavalt müeliniseeritud aksonitest. Eristatakse
12-st kraniaalnärvist 10 väljuvad ajust ajutüve kaudu. Isegi väikesed vigastused ajutüve piirkonnas võivad Anne-Ly Padrik HT-16 põhjustada surma, kuna selles alas integreeritakse paljud eluliselt tähtsad refleksid. Samas suhteliselt suured kahjustused suur- või väikeajus ei pruugi nii ohtlikud olla. Suuraju valgeolluse moodustavad juhtteed, mis jagunevad kolmeks: · assotsiatsioonikiud ühendavad koore eri piirkondi sama poolkera piires · komissuraalkiud ühendavad suuraju poolkerasid omavahel · projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. Pikilõhe eraldab suuraju paremat ja vasakut poolkera. Ristilõhe eraldab suuraju poolkerasid väikeajust. Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega:
3. EFEKTOORSED NEURONID - jätked moodustavad alanevad juhteteed, mis kulgevad ajukoorest pea- ja seljaaju tuumade juurde ● nt kui peaks midagi üles kirjutama, aga kui kirjutamiskeskus on viga saanud, siis info jõuab keskusesse, aga sõna asemel tulevad mingid konksud - ülekanne on häirud, keskus on vigastatud. Süntees ei jõua allapoole ja lihas ei kuuletu - komplekstegevus! Ajukoore all asub VALGEOLLUS, mille närvikiud jagunevad: 1. ASSOTSIATSIOONIKIUD - ühendavad poolkera üksikuid osi omavahel 2. KOMMISSURAALKIUD - ühendavad poolkerasid omavahel (mõhnkeha) 3. PROJEKTSIOONIKIUD - ühendavad suuraju madalamal asuvate KNSi osadega ● tundub, et on keegi, kes ei tea, mida ta teeb - teeb uisapäisa, aga tegelikult on kõik seotud! ➔ ÜKS AJUPOOLKERA ON JUHTIV! Ajukoore funktsioonid: 1) ANALÜÜS
eristab sensoorset infot kahe ajuplkra vahek pikilõhe. Nüüd corpum colloosum eristab...29 m Meeldetuletamine ei ole sama mis omandamine! Ja see on ka eksplitsiitne mälu (et peab ....29-32 puudu meelde tuletama midagi, mida äsja oled õppinud). Aktiveeritakse dorsolateraalne koor. Assotsiatsioonikiud – lühiksed ühendavad.... ja pikemad ühendavad...mida?? 32 m Herpesentsealiit – kahjust omusagara närvirakke ja ka otsmikusagarasInnsula –kui insulaei aktiveeur, kui in teeb parasjagu värsket asja (nt katse esimest meeldetuletus), aga aktiveerub, Kommissuurikiud ühendavda kahte ajuplk ümavahel. Väliskihn jääb juttkoosseisu
Neid peab häälestama, et oleksid efektiivsed ja seda arengu käigus ka tehakse. Sensoorse info vastu võtmiseks, õppimiseks, kogemuste omandamiseks. Müeliniseerumine – kui rakud on ühenduses, siis toimub nende vahel müeliinkihi moodustamine. Koosneb gliiarakkudest, isoleerib juhtetee ära. Signaal liigub tänu sellele aksionis kiiremini. (sellepärast ei ole võimalik 3 nädalasel lapsel kõndida – müeliniseerumist ei ole toimunud) Juhteteede areng – projektsioonikiud, assotsiatsioonikiud, talamokortikaalsed kiud Närvisüsteemi postnataalse ja kognitiivse arengu paralleele Postnataalne areng: - Normaalse aju ülesehituse arenguks on vaja stimulatsiooni kõikide meelte kaudu. Kui seda pole siis arenevad ajus alternatiivsed aktivatsioonimustrid - Varases postnataalses perioodis „kogemust ootav“ areng – kortikaalsed mustrid on olemas aga need on muudetavad. Normaalseks arenguks on vaja ootuspärast stimulatsiooni
annaabi.ee 
