Tingimatud refleksid on pärilikult edasiantavad, sünnipäraselt kasutatavad kohanemisreaktsioonid, mis on suurel määral sarnased kõigil sama liigi isenditel. Nt toiduotsimine, järglaste eest hoolitsemine, soo järkamisele suunatud tegevus jmt. Tingitud refleksid on indiviidi kindlates tingimustes saadud kogemuse põhjal kujunevad, harjumuslikud kohanemisreaktsioonid. Ühtlasi nimetatakse tingitud refkelside kujundamisele tuginevat õppimist klassikaliseks assotsiatiivseks õppimiseks, mille mehhanismide tundmaõppimine oli üheks põhjuseks Ivan Pavlovile Nobeli teaduspreemia omistamisel. Instrumentaalse ja operantse õppimise puhul, mida põhjalikult uurisid Ameerika biheivioristliku koolkonna rajajad, kinnistatakse teatud liigutusi ja toiminguid. Edward Thorndike formuleeris efekti reegli: need liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad, ja need liigutused, mis viivad ebasoodsale tulemusele, ilmnevad edaspidi
tegevuse muutus, mis kestab küllalt pikka aega Mis on assotsiatiivne Assotsiatiivne õppimine on: uute käitumisviiside ÕO8, L8 õppimine ehk tingimine omandamine,vanade käitumisviiside kohandamine ja (conditioning)? Nimeta 2 asendamine uutega.uued seosed seoses käitumise ja erinevat tingimise liiki. Miks nimetatakse keskkonna vahel, vanade seoste modifitseerimine ja tingimist assotsiatiivseks asendamine uutega õppimiseks? Mis on klassikaline Klassikaline tingimine on õppimise vorm, mis leiab aset, ÕO8 tingimine (classical kui koos esinevad tingitud stiimul ja tingimata stiimul. conditioning)? Klassikalise tingimise käigus seotakse eluliselt oluline ehk tingimata stiimul (toit) algselt neutraalse stiimuliga (helihargi kõla). (Pavlov)
Närvivõrgud jagunevad kaheks tüübiks: otsesuunatud ja rekurentsed (tagasisidega). Otsesuunatud võrgu neuroni väljund võib olla seotud ainult järgmisel kihil oleva neuroni sisendiga. Tagasisidega ehk rekurentsetes võrkudes neuroni väljund võib olla ühendatud nii järgmise kihi neuronite sisenditega kui ka eelmiste kihtide neuronite sisenditega. Närvivõrke veel võib jagada hetero-assotsiatiivseteks, auto-assotsiatiivseks. Hetero- assotsiatiivsed närvivõrgud on sellised, kus väljundvektori dimensioon ei lange kokku 8 sisendvektori dimensiooniga. Auto-assotsiatiivsed on need närvivõrgud, kus sisendvektori ja väljundvektori dimensioonid langevad kokku. Esimese närvivõrgu arhitektuuri (ühekihilise pertseptroni) pakkus välja 20. sajandi keskel Frank Rosenblatt. See oli silma võrkkesta matemaatiline mudel. Tänapäeval kõige populaarsem närvivõrgu arhitektuur on mitmekihiline pertseptron
sisenditega kui ka eelmiste kihtide neuronite sisenditega. Närvivõrgud jagunevad kaheks tüübiks: otsesuunatud ja rekurentsed (tagasisidega). Otsesuunatud võrgu neuroni väljund võib olla seotud ainult järgmisel kihil oleva neuroni sisendiga. Tagasisidega ehk rekurentsetes võrkudes neuroni väljund võib olla ühendatud nii järgmise kihi neuronite sisenditega kui ka eelmiste kihtide neuronite sisenditega. Närvivõrke veel võib jagada hetero-assotsiatiivseteks, auto- assotsiatiivseks. Hetero-assotsiatiivsed närvivõrgud on sellised, kus väljundvektori dimensioon ei lange kokku 8 sisendvektori dimensiooniga. Auto-assotsiatiivsed on need närvivõrgud, kus sisendvektori ja väljundvektori dimensioonid langevad kokku. Esimese närvivõrgu arhitektuuri (ühekihilise pertseptroni) pakkus välja 20. sajandi keskel Frank Rosenblatt. See oli silma võrkkesta matemaatiline mudel. Tänapäeval kõige populaarsem närvivõrgu arhitektuur on mitmekihiline pertseptron
leidmine Liitlaste ja sõprade leidmine Laste ja sugulaste aitamine Teiste mõtete lugemine Teistega suhtlemine Seksuaalpartnerite leidmine ENNUSTAMINE Ennustamine lubab psüühikal reageerida kiiremini, ökonoomsemalt ja turvalisemalt. Ennustused toetuvad seaduspärasustele, mis on mällu talletunud kogemuste tagajärjel. Seaduspärasusi uuendatakse ennustuse ja kogemuse võrdlusest tuvastatud ennustusvea vähendamise teel. Tingimist nimetatakse assotsiatiivseks õppimiseks, kuna selle käigus tekib mälus seos kahe stiimuli või stiimuli ja tegevuse vahel Psüühika ei õpi mitte kõiki keskkonnas esinevaid stiimulitevahelisi seoseid, vaid selliseid, kus A näib ennustavat B-d Kuivõrd ideaalseid ennustajaid on keskkonnas vähe, talub psüühika seejuures omajagu ebatäpsust Erinevad mälu- ja õppimissüsteemid toetavad erinevat tüüpi ennustusi, mis kõik parandavad
Närvivõrgud jagunevad kaheks tüübiks: otsesuunatud ja rekurentsed (tagasisidega). Otsesuunatud võrgu neuroni väljund võib olla seotud ainult järgmisel kihil oleva neuroni sisendiga. Tagasisidega ehk rekurentsetes võrkudes neuroni väljund võib olla ühendatud nii järgmise kihi neuronite sisenditega kui ka eelmiste kihtide neuronite sisenditega. Närvivõrke veel võib jagada hetero-assotsiatiivseteks (heteroassociative, ) ja auto-assotsiatiivseks (autoassociative, ). Hetero-assotsiatiivsed närvivõrgud on sellised, kus väljundvektori dimensioon ei lange kokku 8 sisendvektori dimensiooniga. Auto-assotsiatiivsed on need närvivõrgud, kus sisendvektori ja väljundvektori dimensioonid langevad kokku. Esimese närvivõrgu arhitektuuri (ühekihilise pertseptroni) pakkus välja 20. sajandi keskel Frank Rosenblatt
Reeglina paiknevad neuronid kihiti (on ka erandeid - iseorganiseeruvad võrgud). Närvivõrgud jagunevad kaheks: otsesuunatud ja rekurentsed (tagasisidega). Otsesuunatud võrgu neuroni väljund võib olla seotud ainult järgmisel kihil oleva neuroni sisendiga. Tagasisidega ehk rekurentsetes võrkudes neuroni väljund võib olla ühendatud nii järgmise kihi kui ka eelmiste kihtide neuronite sisenditega. Lisaks võib närvivõrke veel jagada hetero-assotsiatiivseteksja auto-assotsiatiivseks. Hetero- assotsiatiivsed närvivõrkudes väljundvektori dimensioon ei lange kokku 8 sisendvektori dimensiooniga. Auto-assotsiatiivsetes närvivõrkudes sisendvektori ja väljundvektori dimensioonid langevad kokku. Esimese närvivõrgu arhitektuuri (ühekihilise pertseptroni) pakkus välja 20. sajandi keskel F. Rosenblatt. See oli silma võrkkesta matemaatiline mudel. Tänapäeval kõige populaarsem närvivõrgu arhitektuur on mitmekihiline pertseptron. Umbes 80% praktiliselt töötavatest
Närvivõrgud jagunevad kaheks tüübiks: otsesuunatud ja rekurentsed (tagasisidega). Otsesuunatud võrgu neuroni väljund võib olla seotud ainult järgmisel kihil oleva neuroni sisendiga. Tagasisidega ehk rekurentsetes võrkudes neuroni väljund võib olla ühendatud nii järgmise kihi neuronite sisenditega kui ka eelmiste kihtide neuronite sisenditega. Närvivõrke veel võib jagada hetero-assotsiatiivseteks (heteroassociative, ) ja auto-assotsiatiivseks (autoassociative, ). Hetero-assotsiatiivsed närvivõrgud on sellised, kus väljundvektori dimensioon ei lange kokku 8 sisendvektori dimensiooniga. Auto-assotsiatiivsed on need närvivõrgud, kus sisendvektori ja väljundvektori dimensioonid langevad kokku. Esimese närvivõrgu arhitektuuri (ühekihilise pertseptroni) pakkus välja 20. sajandi keskel Frank Rosenblatt
selgesõnaliselt assotsieerunud püsivate organisatsioonide olemustega. Üksikisikud on liikmed ainult selles mõttes, et nad jagavad mõningaid ühiseid huve, mis puudutavad 29 30 teatavate väärtuste jagamist ja määramist. Kui grupp aga muutub ametlikuks ja alaliseks, siis transformeerub see grupp mitteassotsiatiivsest assotsiatiivseks grupiks. Kui ühiskonnas kerkib esile huvigrupp, mis nõuab ehituse lõpetamist või ametniku tagasikutsumist, siis saab seda gruppi nimetada mitteassotsiatiivseks. 4. Anomaalsed huvigrupid lühiajalised, spontaansed ühendused, mis jagavad oma poliitilist muret. Selgeim näide on mäss, kus osalejad jagavad ühiseid huve või hädasid, mida nad väljendavad tavaliselt läbi organiseerimata energia, vägivalla ja emotsiooni pursete . Poliitiline
annaabi.ee 
