Alltüüp LUGEMA · Lugema-lugeda-loen-lugesin-lugenud-loetakse-loetud · Ühetüvelised nõrgeneva tüvega laadivahelduslikud verbid · d või g kaob (kaduma, kudema, kuduma, laduma, pidama, pugema, põdema, siduma, vedama) · g kaob l-i ja r-i järelt (nülgida: nülib, pürgida: pürib, sulgida: sulib) · k või t kaob konsonantühenditest hk, sk, ht (lõhkuma: lõhkuda: lõhun, jahtima, ihkuma, lihtima, mahtima) · klusiil assimileerub (kõndima: kõndida: kõnnin, ambuma, lembima, meldima, pilduma, sundima, sündima) · pidama (pidasin, pidasid, pidas, pidasime pidasite, pidasid) hoidma, arvama · pidama (pidin, pidid, pidi, pidime, pidite, pidid) kohustatud olema · uskuma: usutakse e ustakse, usuti e usti, usutaks e ustaks, usutagu e ustagu, usutavat e ustavat, usutud e ustud · kiskukma: kistud, kistakse, kisti, kistaks, kistagu, kistavat
· e-tunnuseline tugevaastmeline mitmus, nt haudest 'haudadest', jalgeg 'jalgadega', lehtel 'lehtedel' Tartu murre Puhja, Rannu, Rõngu, Sangaste, Nõo, Otepää, Tartu-Maarja, Kambja, Võnnu. Lõunaeesti keeleala keskne murre. Siirdeala põhja- ja lõunaeesti keele vahel. Häälduslikud erijooned · Q3, tulli 'tuli' · Lühike klusiil nasaalide ja liikvidate järel, vigurdega 'viguritega' · Diftongide teine osis madaldub, lüheneb või assimileerub Q2-s, saendest 'seinadest' · Pikad kõrged vokaalid madalduvad Q2-s · *eü > ei/öi/öü, keitmä 'köitma', löidse/löudse 'leidsin' · Q3-s pikk ü diftongistunud, nt üidmä 'hüüdma' Morfoloogilised eriojooned · De-sisseütlev, küläde 'külla' · Ne- ja us- sõnade sisseütlevas i · De-lõpulised viisiadverbid · Tugevaastmeline i-mitmus · Nud-kesksõnast tuletatud vormidele liitub pöördelõpp, (oleme) löüdnüme 'oleme
poolt Bütsantsist, seega on kiriku hierarhia ja tõekspidamised pärit Bütsantsi ehk Ida-Rooma ehk Ida-Katoliku kirikust. Suurbritannia rahvaste kujunemine 2 at eKr. Inglismaal on põhilised keldid. Inglismaa muutub 1 saj pKr Rooma provintsiks. Piirialadele rajatakse võimsad kindlistused. Pärast Rooma riigi langemist unustatakse Roomna kultuur. Risitiusuga ollakse tutvutud aga see ka ununeb. 5,6 saj rändavad sisse anglid, saksid, ja jüütid. Nad saavad domineerima. Enamus kelte assimileerub anglide ja saksidega ja keldid jäävad püsima Iirimaale. 7 saj on kujunenud hulgaliselt väikseid anglosakside kuningriike. Tähtsamad kuningriigid on: Essex, Sussex, Wessex, Kent, Mercia. Kord tõuseb üks esile, kord teine. Wessex tõuseb kõige tähtsamaks kuningriigiks. Kuningas Egbert ühendab Inglismaa 829.a ühtseks riigiks. Riik saab nimetuse Inglismaa. Ühinemine oli vajalik, sest talupoegade pärisorjastamine oli vaja lõpule viia ja välisoht oli päris suur, sest
(järgnev häälik mõjutab eelnevat); kauguse alusel: lähiassimilatsioon (mõjutatav häälik ja mõjutaja on kõrvuti) / kaugassimilatsioon (mõjutatav häälik asetseb mõjutajast kaugemal). a. Üks diftongikomponent muutub teise diftongikomponendiga sarnaseks – monotongeerumine: *küje > *küi > *küü; *päivän > päevä (osaline) > päävä; *selkedä > selkeä > selkee (> selge) – täielik progressiivne lähiassimilatsioon. b. Konsonant assimileerub vokaaliga: lms algkeeles *ln > ll (*vilna > *villa, *šalna > *halla, *metsälnä > *metsällä), *sn > ss (*metsäsnä > *metsässä); II aastatuhandel *mb > mm (*lambas > lammas), *nd > nn (*kindas > kinnas), *ld > ll (*kuldan > *kullan), rd > rr (*surdak >> surra). Ka need on näited täielikust progressiivsest lähiassimilatsioonist. c. Nasaali assimileerumine järgneva klusiiliga, kui klusiil on silbi lõpus:
TARTU MURRE + vaata iseseisvalt juurde! Puhja, Rannu, Rõngu, Sangaste, Nõo, Otepää, Tartu-Maarja, Kambja, Võnnu; Lõunaeesti keeleala keskne murre; Siirdeala põhja- ja lõunaeesti murde vahel; Häälduslikud erijooned Kolmas välde, nt ‘tulli ‘tuli’, ‘jäänü ‘jäänud’; lühike klusiil nasaalide ja liikvidate järel, nt vigurdega ‘viguritega’, mereld ‘merelt’, ooldelt ‘huultelt’; diftongide II osis madaldub, lüheneb või assimileerub Q2-s, nt saendest ‘seinadest’, laalan ‘laulan’; pikad kõrged vokaalid madalduvad Q2s, nt söönü ‘söönu , oole ‘huuled’; tärn eü – ei/öi/öü, nt keitmä ‘köitma’, löidse/lõüdse ‘leidsin’; Q3-s pikk ü diftongistunud, nt üidmä ‘hüüdma’; Morfoloogilised erijooned de-sisseütlev, nt küläde ‘külla’; ne- ja us-sõnade sissetlevas i, nt pahandusi ‘pahuksisse’, tõisi ‘ teise’;
Laadivaheldus on paljudes sõnades taandunud, nt saba, raba. Mitmete sõnade puhul on lubatud nii laadivahelduslik kui ka astmevahelduseta muutmine, nt kubu : kubu/koo, hälbima : hälvin/hälbin. D 1) d kadu lühikese vokaali järel, nt ladu : lao; diftongi järel, nt kiud : kiu; pika vokaali + helilise konsonandi järel, nt keerd : keeru, keeld : keelu. 2) d : j, nt pada : paja, koda : koja, sõda : sõja; 3) d assimileerub nii liikvida (sulahäälik = heliline konsonant l, r) kui ka nasaali järel, nt korrata : kordan, sünd : sünni. G 1) g kadu, nt lühikese vokaaliga sõnades siga, taguma; pika vokaali järel lõõg, roog, saag, diftongi järel laug, liikvida kõrval halg, sõlg, võlg, sõrg, karglema, hiilgama. 2) g : j, kui esimene silp lühike ees- või keskvokaalne + heliline konsonant, nt selg, telg, nälg, hüljes [Eesvokaalid: i, ü, e, ö; keskvokaalid õ, ä]
iSDR toimub rakkudes, kus on indutseeritud SOS vastus ning sõltub homoloogilisest rekombinatsioonist. iSDR algab nii oriC piirkonnast kui ka terC-st (nimet. ka oriM). Initsiatsiooniks vajaliku praimeri genereerimiseks toimub DNA rekombinatsioon, mille käigus tekib D-ling. D-ling on 3-st DNA ahelast moodustunud struktuur vaba 3´-OH otsaga. D-ling moodustub kaksikahelalise katke tulemusena oriM regioonis. ssDNA 3'-OH otsaga genereerivad RecBCD helikaas või ExoVIII. RecA toimel assimileerub see ssDNA homoloogilise dsDNA-ga. iSDR tekitab võrreldes tavalise DNA replikatsiooniga rohkem vigu. Konstitutiivne stabiilne DNA replikatsioon Lisaks iSDR-le võib bakterites toimuda ka konstitutiivne stabiilne DNA replikatsioon (cSDR), mis ei vaja SOS vastuse esilekutsumist bakterirakus. cSDR algab oriK-delt ja sõltub transkriptsioonist. cSDR saab toimuda ainult siis, kui RNaas H on inhibeeritud, kuna vajab initsiatsiooniks R-lingu moodustumist. R-ling
annaabi.ee 
