b) lipiide; c) valke; d) nukleiinhappeid. Protsessi toimumiseks on vaja a) lähteaineid; b) täiendavat energiat. Vajalik energia saadakse ATP molekulidest (kuhu on talletatud dissimilatsiooniprotsessi poolt keemilise energia varud). Olulised assimilatsiooniprotsessid: a) DNA süntees; b) RNA süntees; c) valgu süntees.
Assimilatsioon? Organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. Selle käigus saadakse organismile vajalikke ühendeid: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. Protsesside toimumiseks vajatakse lähteaineid ja täiendavat energiat. Fotosünteesiks kasutatakse päikeseenergiat, aga ülejäänud sünteesireaktsioonideks vajatakse organismisiseseid keemilise energia varusid, mis saadakse enamast ATP molekulidest. Lisaks fotosünteesile on olulised assimilatsiooniprotsessid veel valkude süntees, DNA süntees ja RNA süntees. Dissimilatsioon? Organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil järk-järgult lihtsama ehitusega molekulideks. Selles protsessis võime eristada biopolümeeride hüdrolüüsi ja sellele järgnevat monomeeride oksüdatsiooni. Dissimilatsiooniprotsessidega kaasneb enamasti energia vabanemine
transportsuhkur. Sellisena viiakse suhkur taime erinevatesse osadesse, kus see glükoosina ära kasutatakse või tärkliseks muudetakse. Tärklis on taimedel suhkrute säilitusvorm. Kui taim vajab palju säilitussuhkrut, siis on tal tavaliselt kujunenud spetsiaalne säilitusorgan. Näiteks kartuli maa-alused võsud (kartulimugulad) on taimel tärklise säilitamise kohtadeks. Pimedusfaasi tuntakse ka Calvini tsüklina. Assimilatsiooniprotsessid organismis. Oluliseimad assimilatsiooniprotsessid organismis: * Fotosüntees (ainult rohelistes taimedes!) * DNA süntees * RNA süntees * Valgusüntees * Lipiidide ja sahhariidide süntees ATP (adenosiintrifosfaat) Universaalne energia salvestaja ja energia kandja kõikides elusorganismides NAD (nikotiin/amiid/adeniin/di/nukleotiid) NAD on keemiline ühend, mis transpordib vesiniku molekule (vesinikukandja e vesinikusiduja Glükoosi lagundamine (toimub nii taime kui loomarakkudes)
transportsuhkur. Sellisena viiakse suhkur taime erinevatesse osadesse, kus see glükoosina ära kasutatakse või tärkliseks muudetakse. Tärklis on taimedel suhkrute säilitusvorm. Kui taim vajab palju säilitussuhkrut, siis on tal tavaliselt kujunenud spetsiaalne säilitusorgan. Näiteks kartuli maa-alused võsud (kartulimugulad) on taimel tärklise säilitamise kohtadeks. Pimedusfaasi tuntakse ka Calvini tsüklina. Assimilatsiooniprotsessid organismis. Oluliseimad assimilatsiooniprotsessid organismis: * Fotosüntees (ainult rohelistes taimedes!) * DNA süntees * RNA süntees * Valgusüntees * Lipiidide ja sahhariidide süntees ATP (adenosiintrifosfaat) Universaalne energia salvestaja ja energia kandja kõikides elusorganismides NAD (nikotiin/amiid/adeniin/di/nukleotiid) NAD on keemiline ühend, mis transpordib vesiniku molekule (vesinikukandja e vesinikusiduja Glükoosi lagundamine (toimub nii taime kui loomarakkudes)
püstise asendi. Rakukest koosneb tselluloosist. Plastiidid- on ainult taimedele omased 2 membraaniga ümbritsevad rakuorganellid, mis sisaldavad erinevaid pigmente. Plastiidides toimub fotosüntees. Varuainete ümberkujundamine ja säilitamine. Metabolism- kõik organismis toimuvad keemilised reaktsioonid kokku. Tagab organismi aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Assimilatsioon- organismi kõik sünteesireaktsioonid. Oluliseimad assimilatsiooniprotsessid organismis: Fotosüntees (ainult rohelistes taimedes!), DNA süntees, RNA süntees, Valgusüntees, Lipiidide ja sahhariidide süntees Dissimilatsioon- organismi kõik lagundamisreaktsioonid. Katabolism- kehaomaste ainete või vastuvõetud toitainete lammutamine. Anabolism- vastuvõetud toiduainete spetsiifiliste kehaomaste ainete ehitamine. Autotroofid- organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineis ise.
jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia (soojus või valgusenergia) ülekannet. Eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. · ASSIMILATSIOON - millegi süntees, kus lihtainetest moodustatakse keerulisi ühendeid (nt liigiomaste valkude süntees, fotosüntees, lihtsuhkru muutumine glükoosiks jne). Assim. vajab energiat! · DISSIMILATSIOON - millegi lagundamine, kus keerulisted ained muutuvad uuesti lihtaineteks (CO2, H2O jt) . energia vabaneb! Assimilatsiooniprotsessid toimuvad rakus ribosoomides, tsütoplasmavõrgustikus ja kloroplastides. Dissimilatsiooniprotsess toimub põhiosalt mitokondrites. Organismi varustamine energiaga: Iga organism vajab oma elutegevuseks energiat. Seda kasutatakse biosünteesireaktsioonides, ainete rakusisesel ja rakkudevahelisel transpordil ning mitmesugustes liikumisprotsessides. Vahetult kasutatav energia saadakse makroenergilistest ühenditest. Nende süntees kaasneb dissimilatsioonireaktsioonidega.
Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse nt. ATP (40%) ning eraldub soojusena (60%). ?Millal on inimorganismis ülekaalus sünteesiprotsessid ja millal lagundamisprotsessid? Haiguse ajal on inimesel ülekaalus dissimilatsiooniprotsessid. Noorematel inimestel on võrreldes vanematega ülekaalus assimilatsiooniprotsessid. 3)ATP ehitus ja tähtsus organismis ATP on nö keha kütus, millesse salvestatud energiat on vaja • makromolekulide sünteesiks (valgusüntees); • lihaste kontraktsiooniks (sh südame töö); • närviimpulsside liikumiseks;
13 AINE- JA ENERGIAVAHETUS Metabolism kõikides organismides toimuvad keemilised reaktsioonid. Tagab organismi aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaguneb: 1. Assimilatsioon organismi biosünteesiprotsessid. Selle käigus sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid- sahhariidid, lipiidi, valgud jne. Selleks vajatakse lähteaineid ja täiendavat energiat. Olulised assimilatsiooniprotsessid on: fotosüntees, DNA süntees, RNA süntees, valgu süntees. 2. Dissimilatsioon organismi lagundamisprotsessid. Orgaanilised ühendid lagundatakse ensüümide abil molekulideks. Kaasneb energia vabanemine. Energia talletatakse ATP-s. Metabolismil on kaks poolt: 1. Anabolism vastuvõetud toitainetest kehaomaste ainete ehitamine. 2. Katabolism kehaomaste ainete või toitainete lammutamine. Autotroofid rohelised taimed, bakterid. Sünteesivad ise eluks vajalikke orgaanilisi aineid
Metabolism kõik organismis toimuvad keemilised reaktsioonid kokku Tagab organismi aine ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga · Assimilatsioon organismi kõik sünteesireaktsioonid · Dissimilatsioon organismi kõik lagundamisreaktsioonid Metabolismil on kaks poolt: · Anabolism vastuvõetud toitainetest spetsiifiliste kehaomaste ainete ehitamine · Katabolism kehaomaste ainete või vastuvõetud toitainete lammutamine Oluliseimad assimilatsiooniprotsessid organismis: · Fotosüntees (ainult rohelistes taimedes!) · DNA süntees · RNA süntees · Valgusüntees · Lipiidide ja sahhariidide süntees Autotroofid organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise Kasutavad orgaaniliste ainete sünteesiks lihtsaid anorgaanilisi ühendeid (süsinikdioksiid, vesi, ammoniaak, mineraalsoolad) Rohelised taimed, mõningad bakterid ja protistid
Soojusefekt on negatiivne. Tähendab seda, et süsteem annab energiat ära. Keemilise sideme moodustumine. Redoksreaktsioonid on oksüdeerimis- ja redutseerimisreaktsioonid. Redoksreaktsioonides elementide oksüdatsiooniaste (oa.) muutub. Oa. muutus on seotud elektronide üleminekuga ühtedelt osakestelt teistele. Redoksreaktsioonides on üks lähteainetest oksüdeerija, teine redutseerija. Assimilatsiooniprotsessid organismis: 6CO2 + 12H2O -> C6H12O6 – 6H2O + 6O2 (kõige tähtsam assimilatsiooniprotsess). Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks; Anorgaanilistest ühenditest CO2 ja H2O sünteesitakse orgaanilisi ühendeid (glükoos). Ainus protsess, mille käigus muudetakse valgusenergia nn keemiliste sidemete energiaks, mida elusorganismid saavad raku tasemel kasutada. 2 funktsiooni: 1. valgusenergia neelamine ja selle muutumine keemiliseks energiaks; 2. süsiniku
Lämmastikuringeks looduses nim atm vaba molekulaarse N tsüklilist muundumist anorg ja org ühendite seotud lämmastikuks ja tagasi. Liblikõielised taimed on sümbioosis bakteritega, kes aitavad neild siduda õhulämmastikku. Juuremügarates lülitatakse see kiiresti amonihapetesse ja transporditakse peremeesksüleemi. Rohelised taimed on võimelised sünteesima kõiki aminohappeid. 8. Mineraalsete toitainete assimilatsioon (nitraadi, ammooniumi, väävli, fosfaadi, katioonide, hapniku) Assimilatsiooniprotsessid on väga energiamahukad ning sõltuvad otseselt fotosünteesi kaudu tekkinud reduktantidest. Juurte kaudu imendunud nitraadid assimileeritakse nii juurtes kui võsundites, see oleneb nitraadi kättesaadavusest ning taimeliigist. Assimilatsiooni käigus redutseerib tsütosoolis nitraadi reduktaas nitraadi nitritiks (NO2-). Seejärel redutseeritakse nitrit juureplastiidides vüi kloroplastides ammooniumiks. Ammoonium muudetakse glutamiiniks ja glutamaadiks
annaabi.ee 
