GB mõjutasid mõlemad kunstisuunad, sama ka Saksaga. Pol killustatusele vaatamata kujunes sakas välja oma kunstisuund klassitsismi, baroki ja renessansi koostoimel. Barokk täh alguses korrapäratu kujuga pärlit, hiljem Ita kunstistiili. See tähistas üleminekut renessansi harmoonialt, tasakaalukuselt baroki dünaamikale, ebasümeetriale, kujundi peensustele ja dekoratiivsele toredusele. Barokk on vastandite kunst. Püüab ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahesid, pateetikat ja pila, askeetlikust ja meelelisust. Iseloom dramaatilised situatsioonid, metafoorne v allegoorilis- sümolistlik väljendusviis, mitmemõttelisus ja mängulisus, ülevus, jõulisus, tundeküllus. Balthasar Gracian (1601-1658). ,,käsioraakel ja arukuse kunst" ,,criticon". Luis De Gongora kujundlik ja peenelt viimistletud luule. Fransisco De Quevedo kriitik, luuletaja. Pedro Calderon barokidramaturg ,,elu on unenägu". Klassitsism seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse
Filosoofid kipuvad olema eri arvamustel selles, kes just on filosoof, nagu selleski, mis on üldse filosoofia. Ajalugu Sõna "filosoof" võttis väidetavalt esimesena kasutusele Pythagoras. Filosoofi kui elukutse olemuse kirjeldamise ja selle eristamise poolest muudest ligidalseisvatest elukutsetest nt sofistide ja retoorikute elukutsetest on tuntud Platon. Seesama kirjeldus on pannud aluse ka levinud kujutlusele filosoofist kui eluvõõrast ja askeetlikust mõttetargast, kes tegeleb ranges eraldatuses suurte mõtete mõtlemisega. Oma dialoogis "Phaidon" kirjeldab Platon filosoofi kui isikut, kes tegeleb suremise või surnud olemisega. Ka üldsus olevat arvamusel, et filosoofid on vähemalt kahel põhjusel surma ära teeninud: kuna nad ise suretavad ennast ega hooli tavalistest maistest asjadest nagu head road, hea riietus ja armurõõmud ning nad tekitavad
Näitena läinud kevad etendunud Viljandi Kultuuriakadeemia etendus ,,Narkissos", mis põhineb Kreeka mütoloogiast tuntud lool. Kirjandus ja filosoofia Sõna "filosoof" võttis väidetavalt esimesena kasutusele Antiikkreekas Pythagoras. Filosoofi kui elukutse olemuse kirjeldamise ja selle eristamise poolest muudest ligidalseisvatest elukutsetest nt sofistide ja retoorikute elukutsetest on tuntud Platon. Seesama kirjeldus on pannud aluse ka levinud kujutlusele filosoofist kui eluvõõrast ja askeetlikust mõttetargast, kes tegeleb ranges eraldatuses suurte mõtete mõtlemisega. Tänapäeval on filosoofid enamasti seotud teadusasutustega ja nende edukust mõõdetakse sarnaselt muu teadustegevuse edukusega nt eelretsenseeritud teadusajakirjades avaldatud artiklite arvu järgi või monograafia avaldanud kirjastuse või lõpetatud haridusasutuse prestiizikuse järgi. Samas on olemas ka populaarfilosoofe, kes võtavad sõna üldhuvitavatel ja paljusid inimesi puudutavatel teemadel,
Ta otsis professionaalset tuge Brüsseli kunstiakadeemiast ning hiljem isiklikus ateljees oma nõolt, Haagi koolkonna väljapaistvalt esindajalt Anton Mauve`ilt. 1885.aasta sügisel astus van Gogh Antwerpeni kunstiakadeemiasse. Kursused olid väga kasulikud tänu juhendamisele ja elava modelli järgi maalimisele. Kopeerimiskogemusest hoolimata oli tema vormikeel algusest saadik ülimalt isikupärane. Samal ajal oli van Goghile omane portreerida lihtsaid asju, mida ta leidis kodukandi askeetlikust maastikust, vaeste igapäevaelust ja lihtsaimatest esemetest. Tema värvipaletil domineerisid tumepruunid toonid, piltidele olid iseloomulikud paksud ja rasked sügavmustad viirutused. Struktuur ja kontuur Struktuur-osade tervikuks liitmine- on van Goghi hilisloomingu keskne märksõna. Maalikunstis on väiksemaid struktuuriosad pintslitõmbed, millest alles üheskoos moodustub pilt
Eriti kriitiline oli kirikuisa Augustinus (354430), kes ise ristiusu vastuvõtmise järel loobus suhetest naissooga, valides tsölibaadi. Ta kaebas, et pole midagi muud maailmas, mis mehe meele kõrgustest niimoodi alla tooks kui naise hellitused ja kehade ühinemine. Tõsi küll, ta pidas õigeks, et kord juba sõlmitud abielu kestaks ühe abikaasa surmani, ja tunnistas laste saamise abielust tulenevaks õnnistuseks. Ühiskonnas peeti lugu munklusega seostuvast askeetlikust elu- ja mõttelaadist. Ihadele järeleandmisesse ja enese hellitamisesse suhtuti kui inimlikku nõrkusesse, mida tuli hüvitada nn lihasuretusega selleks kasutati näiteks palverännakuid, paastu, kareda köie mähkimist riiete alla paljale ihule ja ajutist keeldumist seksuaalelust. Esimesel aastatuhandel peeti Lääne- Euroopas sageli sõdu. Riigid ja riigikesed lagunesid ja (taas)ühinesid. Au sees olime helik võitlusvõime, jõud ja julgus.
Ratsionaliseerumise käigus on eluvaldkonnad kaotanud oma sideme religiooniga ja maailm kaotanud oma võlu. Die Enzauberung, disenchantment of the world. Depressiivne maailm. Kuidas selline ratsionaalne ühiskond kujunes? Elu valdkonnad on religioonist eraldunud. Näiteks liigkasuvõtmine (aja pealt raha võtmine) oli keskajal tõsine patt (aeg on Jumala, mitte inimeste oma, mistõttu inimesed liigkasuvõtmisega tegeleda ei tohi), nüüd on see panganduse alus. Kapitalistlik ühiskond tekkis askeetlikust elust, mille kaudu inimesed (protestandid) õndsaks saada lootsid, ettekavatsemata tagajärjena: inimesed teevad ajalugu, aga ei kontrolli seda, ei oska oma tegevuses kõiki sotsiaalseid jõude ette näha. Weberit on vastandatud Marxile (,,religioon põhjustab muutusi ühiskonnas" vs ,,religioon takistab ühiskonna arengut") - see vastandus on tegelikult kunstlik. Georg Simmel (1858-1918) eristas kõikides nähtustes sisu ja vormi. Sotsiaalsete vormide
Kirjanduses sisepinged: ühed ülistasid maisust, seksuaalsust jms (Boccaccio), teised tõrjusid. Renessanss oli ulatuslikem Itaalias, kestes seal 300a. Renessansikirjanikud võtsid antiikkirjandusest üle selle, mis aitas neil laiendada oma silmaringi ning läheneda asjadele objektiivselt. Selline õpetus suurtest antiikkirjanikest ja filosoofidest, mille aluseks oli püüe mõista nende vaimulaadi ja mõttemaailma, võimaldas renessansiajastu inimestel üle saada keskaja müstilis-askeetlikust maailmavaatest ning rajada kindla alusmüüri uuele teadusele, kunstile ja kirjandusele. Humanismi ülima õitsenguperioodi uus aspekt kahjustas suurel määral rahvakeelset kirjandust. Suurema osa 15.saj domineerib Itaalias ladinakeelne kirjandus, antiikne traditsioon tõrjub kõrvale rahvusliku, mis hakkab taaselustuma alles 15.saj lõpul. 16.saj kaotab kirjandus aegamööda endist sisukust ja realistlikke püüdlusi, maad võtab formalism
sisaldasid loetelusid eksimustest ja karistustest. Askeetliku elu kõrval õitses iiri keldi kloostrites väga kõrgetasemeline hariduselu nii ladina kui ka kreekakeelne, mis annab tunnistust sellest, et neil oli olemas side esimeste kristlike sajandite kirikliku pärandiga. Iiri keldi kloostrikirik oli ida kiriku kloostritelt omandanud käsitluse et kodukohast ja oma kloostrist lahkumine ning kõrvalisse maanurka elama asumine oli kõrgeim väljendus askeetlikust elust ja meeleparandusest. Kodukohast lahkumine oli kulgev tegevus mille lõpp ja õnnestumine olenes Jumala tahtest. Iiri keldi munkade vanad palved oma sügavuse elu ja looduslähedusega on tänaseni kristlaste hulgas populaarsed. P. Bonifatius - Algselt Sakside apostel Winfrid, kes pühitseti 722. aastal piiskopiks ning Paavst Gregorious andis talle nim Bonifatius. 8. sajandi algul marssis ta Sakside äikesejumal Torile pühendatud hiide kui seal
Filosoofid kipuvad olema eri arvamustel selles, kes just on filosoof, nagu selleski, mis on üldse filosoofia. Sõna "filosoof" (vanakreeka keeles philósophos) võttis väidetavalt esimesena kasutusele Pythagoras. Filosoofi kui elukutse olemuse kirjeldamise ja selle eristamise poolest muudest ligidalseisvatest elukutsetest nt sofistide ja retoorikute elukutsetest on tuntud Platon. Seesama kirjeldus on pannud aluse ka levinud kujutlusele filosoofist kui eluvõõrast ja askeetlikust mõttetargast, kes tegeleb ranges eraldatuses suurte mõtete mõtlemisega. http://et.wikipedia.org/wiki/Filosoof foorum- Vana-Rooma poliitilise ja kohtuliku elu keskus. Linnaväljakud teede ristumiskohtades. Väljakut ümbritsesid raamatukogud, templid, monumendid jm. Rooma kõige varasem foorum on Forum Romanum. Peaaegu igale keisrile ehitati foorum. (allikas: Helle Saue esitlus Vana Rooma ehituskunstist)
annaabi.ee 
