kõik uurali rahvad oleksid omavahel veresuguluses või kultuuriliselt sarnased. Ka seatakse üha enam kahtluse alla uurali keelte ühtse algkeele ja kitsal territooriumil asunud algkodu olemasolu. Meie ajaarvamise 13. sajandil, kui eestlased olid juba aastatuhandeid olnud põldurid, alistati nad indoeuroopakeelsete vallutajate, täpsemalt germaanikeelsete professionaalsete röövratsanike poolt. Germaani ratsaröövlite eliit ja nende kannul saabunud muud germaani asjamehed moodustasid Eestis siis ja hiljem ainult tühise vähemuse elanikkonnast. Nad olid seisusevahedega lahutatud eesti talupoegadest ja jäid elitaarselt germaanikeelseteks. Neil asjaoludel eestlased - peale üksikute erandite - ei saanudki minna üle eliidi germaani keelele. Eesti keele saatus oleks kujunenud tänaseks hoopis teiseks, kui vallutajateks oleksid osutunud slaavikeelsed, millest annab tunnistust soomeugrikeelse elanikkonna massiliselt toimunud vene keelele siirdumine Venemaal
tegutsema. Töökohad mis varem andsid paljudele võimaluse töötada ja raha teenida on asendunud nüüd masinatega, näiteks vabrikud. See paneb muidugi mõtlema, sest paljud suurriigid, kes ostavad enamik kaupa arengumaadest, ei tarbi ostetud kaupa ära, mis läheb hiljem prügimäele. Riikide, kus rahvaarvu kasv on kiire, kuid majandus on nõrk, juhid peaksid sekkuma. Kuidas mõjutab riigi probleemid ühiskonda? Riigipead, valitsused, kuningad, pealikud ja teised tähtsad asjamehed peaksid võtma vastu seadusi, millega piirata rahvaarvu kiiret kasvamist. Hea elu all mõtlen hetkel seda, et iga inimene saaks kõhu täis ja ei oleks janus. Kes on hetkel alla neljakümneaasta vana, ei hakka tulevikus riigilt pensioni saama. Need on kõik päevakajased probleemid, mis vajavad selgust. Mõned ei vaevugi tööd otsima, vaid elatuvad töötu abirahadest või vanemate kulul.
igav hakata. * Mängunäiteid mida võiks pulmavana pulmas peolistele läbi viia. 1. Nn telefonimäng - antakse edasi käteta õunu, banaane ja muid asju 2. Tanutamine- ema paneb tütrele tanu pähe 3. Põlletamine - ema paneb tütrele põlle ette 4. Puntratants 5. Pruuditööv 6. Oksjon, kus pruutpaar saab maha müüa asju mis nad lapsepölves teinud on- joonistused, mänguasjad, käsitöö ja muud sellst 7. Kindlasti peaks valima asjamehed, kes on seltsidaam ja janukustutaja ja nii edasi 8. Salvrätimäng, kus salvrätile teevad naised huule jäljed ning peigmees peab ära arvama milline on tema pruudi huule jälg. 9. Kõievedu 10. Ämmade ja äiade poks 21.00 kui on paarmängu mängitud tuleb aeg janu kustutamiseks , suitsetamiseks ning puhkamiseks ja kellel vaja ka näksimiseks samuti on see aeg ka jutu rääkimiseks 21.30 tuleb laulmise aeg. Selleks puhuks on välja prinditud pulmalaulikud, milles on palju erinevaid laule
kuningkannaga vaid oma eratoas. Henry ise vajus tahtmatult muust maailmast suuresti eraldatud töövõimetu vanuri oleskellu. Haigushoode vahelised ajavahemikud muutusid aina lühemaks ja kosumine nõudis aina enam aega. Ta üritas vastu pidada ja sundis ennast tegelema tavapäraste asjadega kuid sellest ei tulnud midagi välja ja ta pidi voodis lamama. Ta jalad olid väga haigeks muutunud, niisiis ta ei suutnud enam liikuda. Kuigi õukonna teenistuses olevad asjamehed jätkasid oma igapäevaste ülesannete täitmist, valvasid ja ootasid nad koguaeg kuninga surma ning toreduse ja hiilgusega harjunud õukondlased püüdsid üksteist ülekavaldada, et uue kuninga lähimasse ringi kuuluda ja kaalusid võimalusi oma mõjuvõimu säilitamiseks uue valitseja ajal. Vahelduva eduga painasid Henryt haigused. Kord lebas ta voodis hingetuna, teisel hetkel oli aga metsikul jahil.Siiski oli tunda, et lõpp on liiga lähedal. Ta ei lubanud siiski oma perekonnal
· Tööjõudu oli Eestis u 470 000 inimest, kellest makse maksid kõigest 44 000! o Tulu oli nii madal, et seda ei maksustatud o Oli progresseeruv maksukoormus (5% min, 36% maks) · Pensionäre oli 1936 kõigest 12 366 praeguse 300 000 vastu · Palganäitajad: o Mees lihttööline tööstuses 80 kr kuu (naine 60) o Sulane mees 20 kr kuu, naine 13 o Õpetajad 96 kr ja 110 (alg ja keskkool) o Asjamehed suurtööstuses 250 kr kuu Loeng III: Taasiseseisvumine Pärast Eesti iseseisvumist 1991. aasta 20. augustil, hakati välja töötama Eesti Vabariigi põhiseadust Sellega hakkas tegelema Põhiseaduse Assamblee, mis moodustati Eesti Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi liikmetest (mõlamast 30 liiget, kokku 60) Samal ajal oli Eestis palju erakondi (9 erakonda). Eriti keeruliseks tegi olukorra see, et
Novgorodi bojaaridel oli õigus ise omale vürste kutsuda/valida. Kui vürst kutsuti tehti temaga leping ja kui veetse otsustas et vürst on jama aeti ta lihtsalt minema. Novgorodi vürstid vahetusid väga tihedalt ja enamus õigusi oli neilt ära võetud ja 13 saj alguses oli vürsti roll puht sõjaväeline.(sõdade üle aga otsustas veetse). Linna valitses tegelikult possaadnik. Esialgu oli see vürsti ametnik kuid vürstide sagedase vahetumise ajal hakkasid need ülikutest valitud asjamehed linna juhtima ja alates 1130 muutus see amet veetsel valitavaks-kui alguses oli ta vürsti huvide ellu viia siis nüüd linna huvide kaitsja vürsti ees. Possaadniku ülesanne oli linna ja kohtu juhtimine ja ametis oli ta seni kuni oli ,,rahvale meeltmööda". Juhtimis astmel järgmine mees oli tuhatnik kes esialgu valiti vürsti poolt kuid samuti 13 saj alates muutus veetsel valitavaks. Esindas kaupmeeste huve kelle hulgast ka valiti. Esialgu oli ülesanne sõjaväge juhtida aga peagi hakkas
1940 aastaks oli Eestis 80'000 punaarmeelast. ZDANOV tegi Eestis revolutsiooni. Selle tulemusena oli Päts veel kuu aega vabariigi president. Päts arreteeriti koos perekonnaga ja viidi Leningradi koduaresti. Juunis 1941 saadeti vanglasse, pojad (2) jäid vabaks. 1950ndate alguses oli Viljandi lähedal Jämejala vaimu haiglas teda nähtud. Kui eestlased hakkasid teda seal vaatams käimas ja Nõukogude asjamehed sellest aarusaid viidi ta sealt ära (1955). 18.01.1956 suri Venemaal Tveri lähedal Burasevo psühhoneuroloogiahaiglas. Temna haud oli kadunud. Otsingute tulemusena see siiski leiti ja 21.10.1990 maeti ta ümber Tallinna Metsakalmistule. Pätsu talu asus Pirital Kloostrimetsas. Eeskujulikult majandatud. Hiljem rajati sinna Tallinna Botaanikaaed. 30.07.1989 avati seal Pätsi mäelsetuskivi. Pätsi suveresidents oli Oru loss Toilas, mis 1941. aastal purustati.
annaabi.ee 
