Karlheinz Stockhausen (1928-2007) Koos Bouleziga oli ta 1950-60ndate aastate avangardistliku muusika juhtfiguur. Nende kahe helilooja vahel on palju ühisjooni: nad olid Messiaeni õpilased, eksperimenteerisid serialismiga, tegutsesid Darmstadti suvekursustel ja elektronmuusikastuudiotes. Stockhausenit peetakse elektronmuusika isaks. Stockhausen sündis Kölni lähedal. Tema isa oli õpetaja ja ema asjaarmastajast lauljanna. Ema sattus hiljem vaimuhaiglasse. Isaga olid tal keerulised suhted, seetõttu hakkas ta varakult iseseisvalt elama. 1947. hakkas õppima Kölni Kõrgemas Muusikakoolis muusikapedagoogikat ja klaverit. Samal ajal õppis Kölni ülikoolis muusikateadust, filosoofiat ja keeli (foneetika). Sügavam huvi kompositsiooni vastu tekkis alles 1950ndate alguses. Alustas õpinguid Pariisis Messiaeni käe all (teooria ja analüüs), vahel võttis tunde ka Darius Milhaud`lt (kompositsioon)
Paljud ei suudaks sellises olukorras toime tulla ning seepärast peangi teda kangelaseks. Põhjus miks teda täielikuks läbikukkujaks või kurikaelaks pidada ei saa on tema karjääri algus. Pärast seda, kui Robespierre oli ülikooli lõpetanud, pöördus ta tagasi kodulinna. Siis asus ta oma isa ametisse. Advokaadina sai ta tuntuks piksevarda kaitseks peetud protsessis. Keegi füüsik oli pannud maja katusele Franklini leiutatud piksevarda, kuid naabrid süüdistasid asjaarmastajast füüsikut maja põlema panemise katses. Kaitse advokaadina astus mees vaimupidevuse vastu välja. Eduka advokaadina osales ta kohalikus kirjandusseltsis ning ta võeti kirjanduse, teaduse ja kunsti akadeemia liikmeks. Sellised saavutused on omased vaid tõelisele kangelasele. Edu jätkus ka 1789. aastal, Prantsuse revolutsiooni ajal võeti ta kolmanda seisuse esindajaks Asutavasse Kogusse, kus ta luges ette oma hästi viimistletud, kangelaslikke kõnesid
ei kirjelda, see on liiga karm ja linnastunud. Ei usu, et meil elu ainult rahas ja narkootikumides seisneb. Uskumatu kujutlusvõime autori poolt. Samas õhkas teosest autori teadmisi nii kaasaja ühiskonnakulgust kui ka vihjeid ja viiteid maailmakirjanduse klassikale. Tegelased: · Magnus Emporio menukirjanik, Kenderi prototüüp, kirjutas hiilgavaid äriplaane (palju), korraldas Jäätisemüüki (ebõnnestus, noorte tööjõu ärakasutamine), asjaarmastajast ühiskonnateadlane, narkosõltlane. Lõpetas vanglas, teda armastas Margarita (vihjed "Meister ja Margaritale"). · Indrek Teine.lv (alias Inc) abielus Aina Teine.lv-ga, Hatza Panga juht, hiljem vahendas narkootikume Vincenti tutvustest lähtuvalt · Vincent u 30 a vana, narkodiiler, trammijuhi Marge poeg, armastas "koeri" e naisi · DelDomaso Ameerika suursaadik, võttis üle Laomaailma funkstiooni, lävis suurärimeeste ringkonnas
. . ) Ka r l he i nz S to c k Karlheinz kõrvuti koos Boulez'ga oli 1950-60ndate aastate avagardistliku muusika juhtfiguure. Stockhausen alustas muusikaga tegelemist varem Nende erinevuseks on see, et Stockhausen kirjutab paljudes stiilides ja tehnikates ning teda ei saa käsitleda ainult serialismi heliloojana. Ta on sündinud Kölni lähedal, kus ta puutus varakult kokku kultuuriga. Tema isa oli õpetaja ja ema asjaarmastajast lauljanna Tema ema sattus vaimuhaiglasse ning II maailmasõja järel hukkasid natsid Stockhauseni ema nagu alaväärse indiviidi. Karlheinzi isa jäi kadunuks sõjas, seega pidi poeg ise hakkama saama 1947. hakkas ta õppima Kölni Kõrgemas Muusikakoolis, kus oli tema kompositsiooni õppejõuks Frank Martin. Pärast selle kooli lõpetamist aastal 1951 jätkab Karlheinz õpinguid Olivier Messiaen'i käe all S to c k h au s e n Karlheinz
6 Teose "Kahekordne mäng" analüüs. Kirjastus Varrak kiidab raamatut ,,Kahekordne mäng" ja peab seda Ristikivi kriminaalkirjandushuvi kõige õnnestunumaks väljenduseks. Pole ka imestada, sest see on igatpidi oskuslikult kirjutatud ning ladusasti loetav, küllalt põneva sündmustikuga ning tegelastest tekib piisav ettekujutus. Tegevus toimub 1922.aastal Kopenhaagenis, kus ühele asjaarmastajast detektiiv Jens Buhlile antakse ülesandeks lahendada ajalooline kriminaalmõistatus 240 aastat tagasi kordasaadetud mõrv Viinis, mida ähvardas parasjagu türklaste rünnak. Huvitavaks on kirjaniku lähenemine teose probleemidesse tegelaste, Jens Buhli, politseitöötajate ning krahv Tolnai, dialoogide kaudu, kuigi eks muidugi leidub ka kirjanikupoolset jutustamist. ,,Kahekordne mäng" maalib üpriski hea pildi tolleaegsest ühiskonnast. Tundub, et
eksperimenteerisid serialismiga, tegutsesid Darmstadti suvekursustel ja elektronmuusikastuudiotes. Stockhausen alustas muusikaga tegelemist varem. Nende erinevuseks on see, et Stockhausen kirjutab paljudes stiilides ja tehnikates ning teda ei saa käsitleda ainult serialismi heliloojana. Ta on sündinud Kölni lähedal, kus ta puutus varakult kokku kultuuriga. Tema isa oli õpetaja ja ema asjaarmastajast lauljanna. Tema ema sattus vaimuhaiglasse ning II maailmasõja järel hukkasid natsid Stockhauseni ema nagu alaväärse indiviidi. Karlheinzi isa jäi kadunuks sõjas, seega pidi poeg ise hakkama saama. 1947. hakkas ta õppima Kölni Kõrgemas Muusikakoolis, kus oli tema kompositsiooni õppejõuks Frank Martin. Pärast selle kooli lõpetamist aastal 1951 jätkab Karlheinz õpinguid Olivier Messiaen'i käe all. Ta käis kompositsioonitundides Darius Milhaudi juures Pariisis
Siis katsetas tollane metsaülem Karl Ahrens aastail 1904-1908 mustade leppadega, mis osutasidki vastupidavaiks ning kasvavad siin senini. Nüüd on sanglepapuistu muutumas segametsaks, milles ka okaspuid on juba päris arvukalt. 1989.aastal laskis Hiiumaa Metsamajand valmistada Luidja lepiku rajajale Karl Ahrensile mälestuskivi, mille loojaks on skulptor Robert Rannasti asjaarmastajast poeg Märt Rannast. Kivi asub lepiku läänepoolses servas maantee ääres. Luidja rannas kasvab haruldusena pisilina - 5 cm kõrgune valgete õiekestega taim. Esmakordselt leidis selle taime dr. Gustav Vilbaste Aavalõuka talu juurest niiskelt pinnaselt. Kaua oli Luidja ainuke teadaolev pisilina kasvukoht Eestis. Hiljem leiti pisilina Hiiumaal Sarve poolsaarel, Kärdla rannaniidul, Jausa rannikul jm. Koos Eestis haruldase pisilina kasvukohaga on siia moodustatud 56 hektari
Kuigi kõik need noodid esinevad mustlaslaadis, ei saa kindel olla, et helilooja kasutas teadlikult mustlaslaadi, kuna ülejäänud loos seda ei esine. Tegemist võib olla ka harmoonilise g-molliga. Seda enam, et edaspidi esineb ka a- nooti. 4.3. Béla Bartók (1881-1945) Bèla Bartòk on Ungari päritolu helilooja, pianist ja rahvamuusikateadlane. Teda peetakse Ungari parimaks heliloojaks. Tema mõlemad vanemad olid tugevalt muusikaga seotud. Tema isa oli asjaarmastajast muusik, kes oli tugevalt kiindunud muusikasse. Põhitöös oli ta aga põllumajanduskooli direktor. Ta mängis klaverit ja tsellot. Heliloojast ema, kes mängis samuti klaverit, töötas õpetajana. Just vanemad olid need, kes andsid pojale musikapisiku, õpetasid teda muusikat armastama ja looma. Huvitus sügavalt folkloorist. Koos Kodàlyga tegid mitmeid uurimusretki küladesse, et saada rohkem teada kodumaa pärimusest. Seejuures oli tema pigem utsitaja ja esiuurija, kes aitas Kodàlyt
asju/detaile, mida me tegemise ajal (ja ka mitmel varasema vaatamise ajal) ei märganud. Nii võib saada foto meile uueks teadmise allikaks ning mõjutada ümbritsevate sündmuste mõtestamisel. Struktuurifotod: Saksamaa ja USA F-64. Albert Renger Patzsch, K,Blossfeldt jt. Detailihuvi ja "funktsionaalsuse ilu". Loodus kui kunstiteos. Masin kui kunstiteos- Otto Steinert ja "Volkwang". Pilet nr.4 1. Heliograafia Kõige esimese foto autoriks peetakse Prantsusmaalt pärit asjaarmastajast leiutajat ja litograafiahuvilist Nicéphore Niépce'i. Litograafia seisnes piltide käsitsi joonistamisel teatud kivimile ja seejärel nende tindiga trükkimisel. 1820-ndail aastail üritas Niépce seda protsessi aga mugavamaks muuta nii, et pildi joonistaks valgus. Selleks kasutas ta õli abil läbipaistvaks tehtud gravüüri, paigutades selle plaadile, mis oli enne bituumenit ja lavendliõlikasutades valgustundlikuks muudetud
kogujana ja rahvaliku repertuaari arranžeerijana. Katsetajaid oli teisigi, Rahvalehe artiklis mainitakse Leo Taubet ja (Theofil) Maistet. 1930. aastatel lisandusid veel P. Tammeveski (“Üksainus õis”, “Paula, sul on poisipea”), A. Siirak (“Mürtsub trumm ja pillid hüüavad”), P. Veebel (“Kalevite kants” jt). Esimese Eesti džässipala “Jazzimeeste heliredel” kirjutaski P. Veebel. Antud kontekstis võiks mainida ka asjaarmastajast muusiku ja helilooja Mihkel Paiste nime, kelle palad “Tule, tantsi”, “Neiuke väike”, “Kadunud mõrsja” ja “Meremehe polka” on Ants Eskola plaadistanud His Master’s Voice’ile. M. Paiste, kes juba Eestis valmistas trummi taldrikuid, jätkas seda ka pärast kodumaalt lahkumist. Alates 1953. aastast tegi ta seda Šveitsis ja praeguseks on Paiste firma (mida nüüd juhivad tema
annaabi.ee 
