külmakindlus) ning keemilised nõuded ja keskkonnanõuded (mineraloogiline koostis, nake bituumensideainega, radioaktiivne kiirgus). 5. Mis on killustik? Looduslike kivimite või tehismaterjalide purustusprodukt, mille väikseim teramõõde on 2mm ja millel puudub looduslik pind 8. Mis on sõelmed? Killustike purustamisel tekkiv tehisliiv mille 25-95% teradest läbivad sõela kuni 4 mm. Sõelmed võivad sisaldada kuni 15% peenosised. Sõelmeid iseloomustatakse peensusmooduliga. Kasutatakse asfaltbetoonides ja pinnase stabiliseerimisel. 10. Mis on looduslik kruus? Looduslik kruus on looduses toimunud protsesside tulemusena tekkinud erineva terakoostisega ja erineva mineraalse päritoluga kivimaterjalide segu 11. Mis on purustatud kruus? Purustatud kruus on loodusliku kruusa purustusprodukt maksimaalse teramõõduga 8,12,16,20 või 32mm Purustatud kruusa täisjääk sõelal avamõõduga 4mm peab sisaldama 30-70% purustatud teri. 13. Mis on filler ja nõuded fillerile?
Ülejäänud kokkuleppel tellijaga. ( fikseeritakse töövõtulepingus). Laotamine. Asfaltsegu paigaldatakse kuivale ja puhtale aluspinnale. Aluspindade kõrgused, kalded ja tasasus peavad olema kontrollitud ja nõuetekohased. Aluspinna pikiroopad ja löökaugud tuleb enne katte paigaldamist parandada. Higistavad kohad tuleb kõrvaldada. Lahtised praod täita. Aluspinna ebatasasused mõõdetuna 3m latiga tohi ületada 10mm. Töö nr.7 1. Asfaltbetoonides kasutatava bituumeni penetreatsioon 25kraadi juures. 2. Sideainete säilitamise nõuded. 3. Kiudaine lisamine SMA segudesse. 4. Sideaine lisamine SMA segusse. 5. Tsükkeltoimega segurite kasutamisnõuded. 6. Segu terastikulise koostise ja bituumeni sisalduse kontrollimine. 7. Mustsegude täitematerjalide nõuded. 8. Mustsegude ladustamine. 9. Asfaltsegude vedu selleks mittekohantatud veokitega. 10. Asfaltsegude vedu selleks kohantatud veokitega.
*Killustikku tehakse Eestis peamiselt lubjakivist, dolomiidist ja graniidist. Killustikku kasutatakse -betooni täitematerjalina - teedeehituses -pinnasele toetuvate põrandate alusena jne. Peamised killustiku omaduste näitajad on lähtekivimi survetugevus, külmakindlus, kulumiskindlus, savi ja tolmu sisaldus. *Tehisliiv tehakse peamiselt graniidist (Ø 3…8mm). Samuti kasutatakse ka graniit või paekillustiku sõelmeid (Ø 0…5mm). Kasutatakse - terrasiit-krohvis -betoonides -asfaltbetoonides. *Müürikivid tehakse Eestis peamiselt lubjakivist või dolomiidist, harva ka graniidist ja nad kujutavad endast 20…50kg raskusi kivitükke. Lubjakivi kihilise ehituse tõttu ei ole nad päris korrapäratud, vaid on enamvähem ühtlase paksusega (60…240mm). 4.8. KORRAPÄRASED KIVIMATERJALID Korrapärasteks loetakse materjale, milledel vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane. *Soklikivid on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Nad võivad olla klombitud, tahutud,
8. 15. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- murtud ja korrapärased kivimaterjalid 9. MURTUD KIVIMATERJALID korrapäratud kivitükid, mis saadakse karjääri kaevandatud toorme purustamisel või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. 1. KILLUSTIK lubjakivist, dolomiidist v graniidist. Kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses ja pinnasele toetuvate põrandate alusena. 2. TEHISLIIV peamiselt graniidist. Kasutatakse terrasiit-krohvis, betoonis, asfaltbetoonides 3. MÜÜRIKIVID 20-50kg raskused kivitükid, enamvähem ühtlase paksusega. Peamiselt lubjakivist v dolomiidist. 10. KORRAPÄRASED KIVIMATERJALID materjalid, millel vähemalt 1 külg on korrapärane. 1. SOKLIKIVID hoone sokli ja seinte katteks. Töödeldud ainult väliskülg. Dolomiidist, lubjakivist, harva graniidist. 2. VOODERDUSPLAADID peamiselt välisseinte katteks. 3. PÕRANDAPLAADID dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne
Intrusiivsetest kivimitest äärekivi külmakindlus peab olema >100 tsüklit. · Killustikku tehakse Eestis peamiselt lubjakivist, dolomiidist ja graniidist. Tera jämeduse järgi jaguneb killustik fratsioonidesse: 4...8, 8...16, 16...32 ja 32...64mm (EN-I järgi) · Tehisliiv tehakse peamiselt graniidist (Ø 3...8mm). Samuti kasutatakse ka graniit või paekillustiku sõelmeid (Ø 0...5mm). Kasutatakse terrasiit-krohvis, betoonides, asfaltbetoonides. · Looduskivimaterjalide teisi kasutusalasid ehituses ja ehitusmaterjalide tööstuses Looduskivimaterjale kasutatakse ehituses veel terve rea toodete valmistamiseks nagu: · Happekindlad tooted ja -täitematerjalid andesiidist, kvartsist, diabaasist . · Leelisekindlad tooted. Leeliste suhtes püsivad on tihe lubjakivi, marmor, dolomiit, · Tulekindlad tooted. Näiteks: magnesiit jt. seadmete, näiteks klinkriahjude vooderdusmaterjalidena
Tera jämeduse järgi jaguneb killustik fratsioonidesse: 4...8, 8...16, 16...32 ja 32...64mm (EN-I järgi). Harva kasutatakse ka üle 64mm jämedust killustikku. Killustikku kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses, pinnasele toetuvate põrandate alusena Tehisliiva tehakse peamiselt graniidist (Ø 3...8mm). Samuti kasutatakse ka graniit või paekillustiku sõelmeid (Ø 0...5mm). Kasutatakse terrasiit-krohvis, betoonides, asfaltbetoonides Müürikivid tehakse Eestis peamiselt lubjakivist või dolomiidist, harva ka graniidist ja nad kujutavad endast 20...50kg raskusi kivitükke. Lubjakivi kihilise ehituse tõttu ei ole nad päris korrapäratud, vaid on enamvähem ühtlase paksusega (60...240mm) Korrapärasteks loetakse materjale, milledel vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane. Soklikivid on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Nad võivad olla klombitud, tahutud, saetud või lihvitud
Killustiku külmakindlus näitab külmutustsüklite arvu, mille juures killustikuproovi massikadu ei ületa veel 5%. Kuluvust kontrollitakse pöörlevas trummlis ja leitakse killustiku massikadu %-des mahakulutatud tolmu näol 500 (1000) pöörde jooksul. Mehaaniliste omaduste poolest on kõige parem graniitkillustik. Tehisliiv tehakse peamiselt graniidist (Ø 3...8mm). Samuti kasutatakse ka graniit või paekillustiku sõelmeid (Ø 0...5mm). Kasutatakse terrasiit-krohvis, betoonides, asfaltbetoonides. Müürikivid tehakse Eestis peamiselt lubjakivist või dolomiidist, harva ka graniidist ja nad kujutavad endast 20...50kg raskusi kivitükke. Lubjakivi kihilise ehituse tõttu ei ole nad päris korrapäratud, vaid on enamvähem ühtlase paksusega (60...240mm). Müürikivide survetugevus peab olema vähemalt 30N/mm2, veeimavus mitte üle 6% ja külmakindlus vähemalt 25 tsüklit. KORRAPÄRASED KIVIMATERJALID
· Murtud kivimaterjalid saadakse karjäärist kaevandatud toorme purustamisel kivipurustis või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. Nad kujutavad endast korrapäratuid kivitükke. · Killustikku tehakse Eestis peamiselt lubjakivist, dolomiidist ja graniidist. · Tehisliiv tehakse peamiselt graniidist (Ø 3...8mm). Samuti kasutatakse ka graniit või paekillustiku sõelmeid (Ø 0...5mm). Kasutatakse terrasiit-krohvis, betoonides, asfaltbetoonides. · Müürikivid tehakse Eestis peamiselt lubjakivist või dolomiidist, harva ka graniidist ja nad kujutavad endast 20...50kg raskusi kivitükke. Lubjakivi kihilise ehituse tõttu ei ole nad päris korrapäratud, vaid on enamvähem ühtlase paksusega (60...240mm). · Korrapärasteks loetakse materjale, milledel vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane. · Soklikivid on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Nad võivad olla klombitud,
Killustik. Eestis tehakse killustikku peamiselt: lubjakivist, dolomiidist, graniidist. Graniidikillustikku peetakse parimaks. Killustikku kasutatakse: betooni täitematerjalina, teedeehituses, pinnasele toetuvate põrandate alusena jne. Tehisliiv. Seda tehakse peamiselt graniidist. Tehisliiva kasutatakse terrasiit-krohvis, betoonides, asfaltbetoonides. Müürikivid. Eestis tehakse neid peamiselt lubjakivist või dolomiidist. Harva tehakse ka graniidist. 5.10. Korrapärased kivimaterjalid Korrapäraseks loetakse materjale, millel vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane. Soklikivid. Need on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Töödeldud on neil ainult väliskülg. Soklikivid võivad olla: klombitud, 68 tahutud,
annaabi.ee 
