olla? Eelnevast selgus, et rahuldab asenduskodu rahuldab vaid esmased vajadused, milleks on täis kõht, soe tuba ja riided seljas. Kuid lisaks on lapsel vaja lähedast inimest, kellest hoolida, turvalist kiindumust ja tingimusteta armastust ning mudelit, mis aitaks täiskasvanuna edukalt toimida, seda nii töö- kui ka eraelus. Selleks on püütud asenduskodud ehitada võimalikult tavapärase elukeskkonna lähedased. Väikesed elumajad, kus elavad koos asendusemaga 6-8 erinevas vanuses last. Kahjuks kohtab lastekodus harva asendusisasid. Seega jääb tihti asenduskodus kasvanud laste jaoks mehe roll kaugeks, sest ka koolis on enamasti õpetajateks naised ning nad ei omanda reaalset ja terviklikku pilti mehe ja naise rollidest ühiskonnas. Asenduskodus pakutakse lastele turvatunnet, tuge ja kõike seda (mida peaks talle pakkuma ja õpetama perekond), et tulevikus asenduskodust lahkudes, oleks noorel oskused ja võimalused alustada oma iseseisvat elu
olla? Eelnevast selgus, et rahuldab asenduskodu rahuldab vaid esmased vajadused, milleks on täis kõht, soe tuba ja riided seljas. Kuid lisaks on lapsel vaja lähedast inimest, kellest hoolida, turvalist kiindumust ja tingimusteta armastust ning mudelit, mis aitaks täiskasvanuna edukalt toimida, seda nii töö- kui ka eraelus. Selleks on püütud asenduskodud ehitada võimalikult tavapärase elukeskkonna lähedased. Väikesed elumajad, kus elavad koos asendusemaga 6-8 erinevas vanuses last. Kahjuks kohtab lastekodus harva asendusisasid. Seega jääb tihti asenduskodus kasvanud laste jaoks mehe roll kaugeks, sest ka koolis on enamasti õpetajateks naised ning nad ei omanda reaalset ja terviklikku pilti mehe ja naise rollidest ühiskonnas. Asenduskodus pakutakse lastele turvatunnet, tuge ja kõike seda (mida peaks talle pakkuma ja õpetama perekond), et tulevikus asenduskodust lahkudes, oleks noorel oskused ja võimalused alustada oma iseseisvat elu
Nii nagu motoorne areng, nii toimub ka peenmotoorse tegevuse areng järkjärgult. Saades alguse lapse oskusest käes hoida suuri mänguasju. Kognitiivse arengu puhul kirjeldatakse kõne arengut, mälu, mõtlemisvõimet, oskust kohaneda erinevate situatsioonidega ning võimet lahendada probleemsituatsioone (nt kuidas roomata üle takistuse, kuidas leida ese rätiku alt). Vaata arengutabelit! Kiindumus VT ETOLOOGIA! H.Harlow (1958) katse ahvipojaga 18 tundi soe, karvane, pehme asendusemaga / 2 tundi terasest ,,külma" asendusemaga). Suhe ei teki sellega, kes annab süüa. Bowlby (1969) - inimlastel on sünnipärane vajadus seotuse järele üühe kindla isikuga. Sensitiivne aeg jääb esimese ja kolmanda eluaasta vahele. J. Bowlby seotuseteooria (1969) Lapse emostionaalne areng turvaline seotussuhe paneb aluse lapse psühholoogiliselt tervele elukäigule. Ebakindlad seotusmustrid aitavad kaasa neurootilise isiksuse kujunemisele, sest tingivad kaose
7. Mis aastat loetakse moodsa arengupsühholoogia algusaastaks? - 1882 8. Mis on naiivne realism - naiivne realism - võimetus eristada välismaailma oma psüühikast. Kalduvus näha psühholoogilisi sündmuseid nii nagu need omaksid füüsilist eksistentsi. Näiteks mõtted on nagu kõne. Laps arvas, et kui ta mõtles, siis ma peaks seda kuulma. 9. Kes oli Harlow - laps vajab lähedust. katse ahvipojaga- 18 tundi pehme asendusemaga / 2 tundi ,,külma" asendusemaga. 10. Mis erinevus on Kohlbergi ja Gilligani moraalse arengu teooriatel - Gilligan oli Kohlbergi õpilane ja tema peamine kriitik. . Kritiseerib, et erinevate sotsialiseerimiskogemuste tõttu eksisteerib põhimõtteline erinevus viiside vahel , kuidas mehed ja naised moraalset käitumist näevad. Gilligan esitas oma teooria 1982 ja on saanud ka palju kriitikat, jne. G-suhted, K- põhimõtted. Moraalsete dilemmade iseloom G-oht suhetele, K- vastandlikud õigused.
lohutus, lähedusvajadus, jääb ema pikaks ajaks kodu põhiliseks sümboliks. Varane kiindumussuhe häirimine- emotsionaalselt ebakindel (Bowlby). Kui see puudub puuduvad mängulised oskused, oskus vastata agressioonile, · Jagatud tähelepanu- juba 6k jälgib ema pilku, näpuga näitamine teiste tähelepanu suunamiseks · John Bowlby "söögilaua armastuse" teooria vastu, emotsionaalse seotuse aluseks on turvalisusvajadus nt ahv puuris koos kahe asendusemaga . Kalduvus otsida täiskasvanuga otselt kontakti, naeratamine, hirm tundmatu ees, hirm tekib ema äraolekul, ema hääle ja lõhna eelistamine · Isa roll kui eelistet mängukaaslane füüsilised müramismängud, ema- lohutaja; kihistamine isaga ja naermine emaga · Võõristamine u 3k äratundmine, 8-9k mälu oluliste inimeste kohta, võõraste suhtes ettevatlikud ja kartlikud; 6-8k nutab, kui näeb ema
Ta õpib ka sõna tähendusi . Ala laiendamine (sõna kasutatakse liiga kitsalt- konkreetne auto on auto), tähenduse leidmine, laps leiab et sõna tähendus on laiem ja toimub ülelaiendamine (kõik asjad on autod), omandab konkreetse sõna tähenduse. KIINDUMUS K. Lorenz- vaatlused linnupoegadega H.Harlow (1958)- katse ahvipojaga- mida ahvipudel eelistab. Pehme kunstema- süüa ei saa. Kõva kunstema- saab süüa. Laps oli koos 18 tundi pehme asendusemaga, 2 tundi külma asendusemaga. Kas ikka on nii, et kes toidab, seda armastatakse? John Bowlby (1969)- inimlastel sünnipärane vajadus seotusele ühe kindla isikuga. Sensitiivne aeg jääb esimese ja kolmanda eluaasta vahele. Hiljem ei suuda laps luua tugevat emotsionaalset sidet ema või teise isikuga. Seotuseteooria- tugineb psühhoanalüütilisele suunale. Räägib lapse emotsionaalsest arengust. Turvaline seotussuhe paneb aluse lapse psühholoogiliselt tervele elukäigule
Lapse kiindumus hooldajasse · Lähedusvajadus · Lohutus Nägemisest Kuulmisest Puudutusest · Kuigi liikumisraadius suureneb pidevalt, jääb ema pikaks ajaks turvalise kodu põhiliseks sümboliks Seega kas vajadus ema järele tuleneb baasvajadustest? · Imikud ilmutavad huvi ka nende inimeste vastu, kes ei ole neid kunagi toitnud ega nende teiste vajaduste eest hoolt kandnud · Sotsiaalne rahulolu kui tasu iseeneses · Harry Harlow katse: ahv puuris koos kahe asendusemaga Isa roll · Kiindumus vanematesse erineb Füüsilised müramismängud Verbaalsed mängud Isa kui eelistet mängukaaslane, ema kui eelistet lohutaja Kihistamine isaga ja naeratamine emale · Hoolitsuskäitumine, kultuurilised ootused, bioloogilised erinevused Võõristamine · Tuttava inimese äratundmine (hiljemalt kolmandaks elukuuks) · Kaheksandaks või üheksandaks elukuuks on imikutel välja kujunenud mälu nende jaoks oluliste inimeste kohta
seotuse aluseks on turvalisuse vajadus, et ema süles tunneme end turvaliselt, hoitud ja hästi. Seega, kas vajadus ema järele tuleneb baasvajadustest? Imikud ilmutavad huvi ka nende inimeste vastu, kes ei ole neid kunagi toitnud ega nende teiste vajaduste eest hoolt kandnud. Sotsiaalne rahulolu kui tasu iseeneses. Harlow tegi katse ahvidega, et tõestada kumb on õige, kas Freudi või Bowlby väide. Katse seisnes selles, et ahv oli puuris koos kahe asendusemaga. Ta leidis, et Freud eksis ja Bowlbyl oli õigus. Lapse kiindumus hooldajasse. Kiindumus tuleneb lähedusvajadusest. Lohutus (uuest, hirmasast olukorrast) võib tulla nägemisest, kuulmisest ja puudutustest. Nt väike laps ei lähe emast väga kaugele. Kiindumussuhe jääb inimese jaoks pikaks ajaks oluliseks. Kuigi liikumisraadiums suureneb pidevalt, jääb ema pikaks ajaks turvalise kodu põhiliseks sümboliks. Bowlby seotusteooria