amplituudiga siinussignaal. Lülitasime ostsilloskoobi moodul spektrianalüsaatori reziimi. Leidsime ning salvestasime väljundsignaali spekter kandesageduse juures. Joonis 4 Väljundsignaali spekter kandevsageduse juures Joonist 4 on näha, et spektri laius võrdub Cursor1-Cursor2=2,23-2,40=0,17Mhz Kui signaali amplituudi suurendada, siis spekter ka suureneb. Sagedus on pingega võrdeline. Kui vähendada, siis spekter ka väheneb. 4.) Asendasime siinuseline signaal 5 kHz sagedusega 3V amplituudiga ristkülikukujulise signaaliga. Salvestasime väljundsignaali spekter. Joonis 5. Väljundsignaali spekterristkülik signaali puhul Joonisest 5 on näha, et spektri laius võrdub Cursor1-Cursor2=2,22-2,51=0,29Mhz. Uurimine näitas, et sõltub spektri laius sõltub moduleeriva signaali amplituudist: amplitudi kasvades, kasvab ka spektri laius. 5.) Arvutasime modulatsiooniindeksi kui punktis 2.) üles võetud modulatsioonikarakteristiku
küsimused. Need kirjutasime üles raamatukogus. Peale seda oli meil pikk paus. Edasi jätkasime tööga pärast jõule. Kõigepealt koostasime töölehe. Juhendaja kontrollis meie töölehte ja konsulteeris meid töölehe suhtes. Otsustasime, et viime küsitluse läbi kõikides 6. klassides (6.A, 6.B, 6.C, 6.D, 6.K). Igast klassist valisime 3 poissi ja 3 tüdrukut. 6. klasse küsitledes oli probleemiks, et mõned kuuenda klassi õpilased ei tahtnud täita töölehte. Asendasime nad teiste vastajatega. Peale küsitlemist analüüsisime vastuseid. Töö käigus ei muutnud me midagi. Töö pealkiri tuli loovtöö pärinevalt teemalt. Motivatsiooni, et tööd teha oli vähe, sellega jäime raskustesse. UURIMUSLIK OSA 4 Tahtsime uurida, millist muusikat enamasti 6. klassi õpilased kuulavad. Küsimused mõtlesime välja koos juhendajaga. Küsimused on leitavad LISAS.
Andmed: Lahendus: mn = 52 kg Kuna maapinnale mõjub koos neiuga ka kelk, siis mk = 2,7 kg liidame massid kokku: a = 82 cm = m = mn + mk 0,82 m Kelgu põhjaks on risttahukas, mille pindala leiame b = 46 cm = valemiga: 0,46 m S = ab g = 9,8 N/kg Nüüd leiame kelgu (koos neiuga) raskusjõu. Kasutame raskusjõu valemit F = mg, kuna m = mn + mk siis saame S=? F = (mn + mk)g. F=? Me asendasime raskusjõu valemis massi neiu ja kelgu p=? massi summaga. Nüüd kasutame rõhu valemit Paneme jõu asemel raskusjõu väärtuse, samamoodi teeme ka pindalaga. 2. Vastus: kelgu rõhk koos neiuga maapinnale on ligikaudu 1421 Pa. 3. Leia 50 kg noormehe rõhk maapinnale, kui tema kingataldade pindala on 290 cm2. Lahendus: Ülesande lahendamisel teisendame 290 cm2 ruutmeetriteks ning
aknaraami. 7.2.Tööetapid Märkisime akendele vastavad tähised, et neid pärast mitte segamini ajada. Seejärel eemaldasime vanadelt raamidelt klaasid ja vana kiti ja tiftid, mis hoidsid klaasi kinni. Samuti eemaldasime raamidelt hinged. Soojapuhurite abil eemaldasime vanadelt raamidelt vana värvi. Värvi soojapuhurite abil kuumutades, muutus see pehmeks, ning seda oli hõlbus kaabitsaga eemaldada. Peale värvi eemaldamist hakkasime otsima defekte, et neid likvideerida, ja asendasime tühimikud parandustükkidega. Parandustükkideks kasutasime samast puidust materjali. Parandustükid liimisime kokku niiskuskindla liimiga. Parandustüki fikseerimiseks kasutasime pitskruve, ning seejärel lasime liimil kuivada. Nurgatappides olevad kruvid asendasime neljakandiliste tüüblitega, et need välja ei tuleks. Peale parandustöid alustasime lihvimisega. Selleks kasutasime liivapaberit nr.60, et pind ei jääks liiga sile, ning värv nakkuks paremini.
1) A 2) A B 3) B C Esimesest kahest saab järeldusreegli abil formaalselt tuletada väite B, ning B ja väide (3) annavad järeldusreegli abil lõpuks väite C. Viimase tuletussammu formaalseks läbiviimiseks asendasime järeldusreeglis muutujad A ja B muutujatega B ning C. Enamik loogikaharusid kasutab lausearvutuse keele rikastatud variante, mis lubavad kirja panna märksa keerulisemaid väiteid, kui puhas lausearvutus võimaldab. Olulisem neist rikkamatest formaalsetest keeltest on predikaatarvutuse keel, milles saab rääkida objektidest, nende omadustest ja omavahelistest suhetest. Keerulisemad formaalsed keeled võimaldavad väljendada lisaks samasust, paratamatust, võimalikkust, teadmist ja aega,
Me võime näiteks mingi lause kohta öelda, et see on täiesti tõene, osaliselt laene, peaaegu väär vms. Hägusloogika semantika kirjeldamiseks laiendame klassikalise interpretatsiooni mõistet .Klassikalist interpretatsiooni saab sellisel juhul vaadelda kui hägusa interpretatsiooni erijuhtu, kus kasutatakse ainult tõesusastmeid 0 ja 1. Samas peab hägusloogika semantika olema vastavuses loogikareeglitega ja meie intuitsiooniga ning lahendama soriitide paradoksid. Me asendasime tõeväärtused tõene ja väär vastavalt reaalarvudega 1 ja 0. Sellisel juhul on mõistlik vaadelda tõesusastme x eitust kui tõesusastet 1 x. Tõesusastmete x ja y konjunktsiooni väärtuseks võib võtta neist arvudest väiksema. Nende disjunktsiooni väärtuseks sobib aga suurem arvudest x ja y. Nii annavad klassikalised loogikatehted ja hägustehted tõesusastmetel 1 ja 0 sama tulemuse. Miinimum- ja maksimumfunktsioonide
tapsust madala astme polunoomide ¨ ~ korral kuigi n + 1 fikseeritud solme korral ~ voiksime ~ nouda ¨ Newton-Cotesi kvadratuurvalemi tapsust n-astme polunoomi ¨ korral. Sisuliselt asendasime me integreeritava funktsiooni f funktsiooniga, ~ mis igal osaloigul on kas lineaarne (trapetsvalem) voi ~ ruutpolunoom ¨ (Simpsoni valem) ja integreerisime seda funktsiooni. ¨ Selliseid funktsioone nimetame splainideks. Jargnevas vaatamegi miks ¨ selline integreeritava funktsiooni lahendus ¨
Seda tehakse nii kaua, kuni alles jäävad vaid literaalid (lausemuutuja või lausemuutuja koos eitusega). Esimene valem puu tüves on konjunktsioon, mis saab tõene olla vaid siis, kui mõlemad selle operandid on tõesed. Sellest tuleneb, et me võime konjunktsiooni operandid paigutada tõesuspuu tüvesse. Saame natuke pikemaks kasvanud puu: A & ¬B √ C A ¬B. Märk √ tähistab, et vastav valem on lõpuni lahti lammutatud ehk siis lõplikult ära kasutatud. Me asendasime puus konjunktsiooni selle komponentidega, tegime keerukama valemi lihtsamaks, võttes arvesse, et kui lammutatav valem on tõene, siis peavad mõlemad lammutuse produktid ka tõesed olema. Kui kõik puus esinevad valemid on lammutatud literaalideni, siis nimetatakse seda puud lõpetatuks. Lõpetatud puus on kerge kontrollida, kas on olemas tõeväärtusjaotus, mille puhul kõik puus esinevad literaalid on tõesed. Selline
Sellest tuleneb, et me võime konjunktsiooni operandid paigutada tõesuspuu tüvesse. Saame natuke pikemaks kasvanud puu: A & ¬B C A ¬B. Märk tähistab, et vastav valem on lõpuni lahti lammutatud ehk siis lõplikult ära kasutatud. Me asendasime puus konjunktsiooni selle komponentidega, tegime keerukama valemi lihtsamaks, võttes arvesse, et kui lammutatav valem on tõene, siis peavad mõlemad lammutuse produktid ka tõesed olema. Kui kõik puus esinevad valemid on lammutatud literaalideni, siis nimetatakse seda puud lõpetatuks. Lõpetatud puus on kerge kontrollida, kas on olemas tõeväärtusjaotus, mille puhul kõik puus esinevad literaalid on tõesed. Selline
annaabi.ee 
