võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 209 ütleb, et müüjal on asja üle andmise kohustus ostjale. VÕS § 223 lõige 1 ütleb, et müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Sama § lõige 3 sätestab, et sellisel 1 juhul võib O lepingust taganeda, sest müüja on rikkunud müügilepinguga kaasnevat kohustust ning O`l on õigus tagasi nõuda tehtud ettemaks. 3.Paula soovis tellida uue köögimööbli. Ta saatis oma köögi mõõdud ning mõningad
andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Kui materjalide asendamisel tekib varisemisoht, kuid tellija nõuab asendamist, kas töövõtja vastutab ohu eest, kui ta ei keeldunud neid asendamast? Töövõtja ei vastuta ohu eest seoses VÕS § 646 (6), kus tellija kaotab õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Võime märgata, et tellija ei nõuda materjalide asendamist õigeaegselt ning on ise vastuolus
ja nõudis praaktööde ümbertegemist. Tööde garantiiaeg polnud veel möödunud. Kes peab hüvitama ostjale kahju, kas tellija või töövõtja? Kas töövõtja vastutab tellija ees, kui tellija lasi tal kasutada projektis mitte ettenähtud materjale? Kas töövõtjal on kohustus tööd ümber teha või parandada garantiiajal? Kui materjalide asendamisel tekib varisemisoht, kuid tellija nõuab asendamist, kas töövõtja vastutab ohu eest, kui ta ei keeldunud neid asendamast? Lahendus Kes peab hüvitama ostjale kahju, kas tellija või töövõtja? Ehitaja on ikkagi vastutav garantiitööde tegemise eest enda vahenditega. Kinnisvaraarendaja on siinkohal lihtsalt vahendaja.( VõS § 230-müügigarantii) Juhul kui ilmneb, et kinnisvaraarendaja oli teadlik, et projekti muutmine põhjustab hoonele avariisid ja ostjale sellest teada ei andnud siis vastutab arendaja solidaarselt ehitajaga.
jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui müüja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut ei kohaldata tarbijalemüügi suhtes. § 223. Müüjapoolne müügilepingu oluline rikkumine (1) Müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. (2) Tarbijalemüügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul ei pea ostja määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. § 224
Kas töövõtja vastutab tellija ees, kui tellija lasi tal kasutada projektis mitte ettenähtud materjale? Kui paberit selle kohta ei tehta siis vastutab küll. Ainult paber tõestab, et tellija lubas kasutada mitte ettenähtud materjale. Kas töövõtjal on kohustus tööd ümber teha või parandada garantiiajal? EI. Vt küs 1. Kui materjalide asendamisel tekib varisemisoht, kuid tellija nõuab asendamist, kas töövõtja vastutab ohu eest, kui ta ei keeldunud neid asendamast? Mingil määral kindlasti, kuid ka tellija peab jälgima, et ehitatakse nõuetekohaselt. Mina laseks töövõtjal valde materjalid standardites nõutavate materjalidega asendada V-18 Töövõtja ja tellija leppisid kokku, et 09.02.2011. a toimub tööde üleandmise-vastuvõtmise akti koostamine valmisehitatud hoones. 05.02.2011. a aga toimus tulekahju, väidetavalt elektrilühisest ja hoone hävis täielikult. Kas töövõtjal on õigus nõuda tasu tööde eest lepingu lõpetamisel?
ja materjalikulud. (5) Kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Oluline müüjapoolne rikkumine (1) Müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. (2) Tarbijalemüügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. Kahju hüvitamise erisused Ostja võib nõuda müüjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis asja selle otstarbele mittevastava
(5) Kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Oluline müüjapoolne rikkumine (1) Müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. (2) Tarbijalemüügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. Kahju hüvitamise erisused Ostja võib nõuda müüjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis asja selle otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui see tulenes ostja ebapiisavast teavitamisest müüja
Olulise lepingurikkumise tunnuste indikatiivne loetelu sisaldub VÕS üldosas § 116 lg 2. Lisaks nimetatud juhtumitele on VÕS § 223 sätestatud veel mitu täiendavat olulise lepingurikkumise kriteeriumi. Müüjat loetakse müügilepingut rikkunuks mh ka siis, kui: 1) asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või 2) asja parandamine või asendamine ebaõnnestub või 3) müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või 4) müüja ei paranda või asenda asja mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist 5) tarbijalemüügi puhul loetakse müüja poolseks oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega tarbijale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. Seaduses loetletud olulise lepingurikkumise tunnustega asjaolu tuvastamisel ei ole tarbijal kohustust anda kauplejale lepingu täitmiseks täiendav tähtaeg.
annaabi.ee 
