]. Võru linnapea on Anti Allas. Võru asub Otepää kõrgustiku ja Haanja kõrgustiku vahel kulgevas, suures osas mandrijää sulavete uuristatud Hargla orundis. Linna territooriumil asub kolm järve Tamula järv (229 ha), Kubija järv (15,9 ha), Mustjärv ja Kubija Veskijärv (1,7 ha). Tamula järvest on väikese Vahejõe kaudu olemas ühendus Vagula järvega. Loodest ja põhjast piirab linna Võhandu jõgi. Võru linna asutamise kuupäevaks loetakse 21. augustit 1784, mil Riia asehaldurkonna kindralkuberner George Browne kinnitas allkirjaga dekreedi linna asukoha ja nime määramisest[7]. 1783. aasta oli moodustatud Riia asehaldurkond ja kreisid sealhulgas Võru kreis. 19. märtsil 1785 kinnitas kindralkuberner George Browne esimese Võru linna plaani. 4. oktoobril 1788 kinnitas Katariina II Võru linna vapi. Esialgu juhtis linna politseimeister major Georg Gottfried Osterhausen. 1790. aastal valiti Võrus esimene kolmeliikmeline magistraat ja linnanõukogu
asehaldurkond ja Tallinna asehaldurkond, mille koosseisus oli ainult üks kubermang, kuid asehaldurkonda juhtis kindralkuberner[1]. Seda ajajärku Baltimaade ajaloos nimetatakse asehalduskorra perioodiks ja see lõppes pärast Katariina II surma 1796. 5. juuni 1783. aasta ukaasiga moodustati endise nelja maakonna asemel viis maakonda. Paldiski linnale, milline rajati tänu soodsale asukohale Läänemere ääres, moodustati juurde ka maakond. Tallinna asehaldurkonna haldusjaotus kujunes järgmiselt: · Aadlimatriklid - olid Austrias, Baieris, Kuramaal, Preisimaal, Rootsis, Soomes, Ungaris, Venemaal (sealhulgas Eestis) ja Württembergis aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad. Soomes ja Rootsis pidas aadlimatriklit rüütelkond, Eestis Eestimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkond ja Saaremaa rüütelkond. Preisimaal pidas aadlimatriklit heeroldiamet, Austrias keiserlik ja kuninglik aadliarhiiv
· Sellist kirikut olevat keiser Justinianus näinud öösel unes · Ta oli andnud tõotuse, et ehitab sellise kiriku · Arhitektid lahendasid probleemi nii, et ehitasid ühe suure ja kaks poolkuplit · Kõrgemat kuplialust nimetatakse tambuuriks · 6. saj ehitati mitmeid kauneid kirikuid ka Ravennasse · Justinianus tegi meeleheitliku katse taastada Rooma riiki · Ta vallutas tagasi Itaalia, Lõuna-Aafrika ja Lõuna-Hispaania · Ravnnast sai Itaalia asehaldurkonna pealinn · Sel ajal tuletas Ravenna meelde Veneetsiat asus mere ääres saarte peal · Tänapäeval on meri 5-6 kilomeetrit taandunud · Ravenna sadamasse ehitati suur basiilika Sant Apollionare in Classe · Apollionarus oli Ravenna kaitsepühak · Selle kiriku juures on omapärane suur kellatorn kampaniil, mis ehitatakse eraldi kiriku kõrvale · Ravennas on ka väike tsentraalehitisena rajatud San Vitale kirik · Ka temal on kampaniil ning see on ehitatud kaheksanurksena
näkku > venelased kaotasid 1704 Tartu (ka Narva) - Vene väed vallutasid pärast pikka piiramist Narva ja Tartu, kogu Ida-Eesti läks nende võimu alla 1710 Tallinn - Tallinn ja Eestimaa rüütelkond alistusid Vene vägedel 29. sept 1710 1783 Paldiski - aastal 1783 sai Vene laevastikubaasina tekkinud Paldiski linnaõigused 1784 Võru - Võru linna asutamise kuupäevaks loetakse 21. augustit 1784, mil Riia asehaldurkonna kindralkuberner George Browne kinnitas allkirjaga dekreedi linna asukoha ja nimemääramisest 6. Aadelkond Ülikud, vanemad muinasajal maakondi juhtisid kihelkonnavanemad üheskoos võimalik, et neid kutsuti kuningaiks on võimalik, et mõnel pool oli vanema amet muutunud pärilikuks , st et kihelkonna- ja külavanemaist oli kujunemas ülikkond samas ei tärganud feodaalsuhteid
tulemusena vallandus Põhjasõda. Katariina II Venemaa keisrinna 17621796, Katariina viis läbi muudatusi riigihalduses, püüdes vähendada liigset tsentraliseeritust. Provintse asusid valitsema asehaldurid ning linnadele anti piiratud omavalitsusõigus. George Browne iiri päritolu Vene armee kindral ja riigitegelane, Katariina II aegne Liivimaa- (17621783) ja Eestimaa kubermangu (17751783), ning Riia- ja Tallinna asehaldurkonna kindralkuberner (17831792), pooldas Balti erikorda, rajas Võru linna, tema initsiatiivil valmis Tartu kivisild Garlieb Merkel baltisaksa kirjanik ja aktivist 18-19. saj, lisaks oli ta nii esto- kui ka Johann Fischer Liivimaa kindralsuperintendent, 17. sajandil keskne kirikutegelane, rahvahariduse eestvedaja Bengt Gottfried Forselius Soome-rootsi päritolu, oskas saksa ja eesti keelt, tahtis tasuta haridus talurahvale, lõi uue kirjaviisi ja lugemaõpetamise (veerimine), rajas 1684
1694 - Petter Gedda, Werner v. Rosenfeld, sügavustega Balti mere atlas, ilmus Amsterdamis rootsi, inglise ja hollandi keeles. Vene kartograafia 18. saj 1715-26 Peeter I käsul valmis Soome lahe üldkaart. 1720 alustati Venemaa üldist kaardistamist. 1732 Ivan Kirilovi Liivimaa , 1734 atlas, algusmeridiaan on Vene impeeriumi läänepoolseima linna Kuressaare meridiaan, 1745 akadeemiline Venemaa atlas, eesti alalt 245 nimetust. 1770 - J. F. Schmidti Eestimaa asehaldurkonna kaart, J. Truscotti Saaremaa kaart 1772 J. F. Schmidti Riia kubermangu kaart. Eesti alalt umbes 2800 geogr nimetust. 1765-1798 maade reguleerimine Saaremaal koos kaardistamisega 1798 L. A. Mellini atlas, valmis 1798, oli mõeldud täienduseks Hupeli teosele "Topographische Nachrichten von Lief und Estland 1774-1782. Mõõtkavas 1:200000 ning sisaldas 7100 geograafilist nimetust. Aluseks eelnevad kaardid ja mõisaplaanid. Puudus triangulatsioon.
· Sellist kirikut olevat keiser Justinianus näinud öösel unes · Ta oli andnud tõotuse, et ehitab sellise kiriku · Arhitektid lahendasid probleemi nii, et ehitasid ühe suure ja kaks poolkuplit · Kõrgemat kuplialust nimetatakse tambuuriks · 6. saj ehitati mitmeid kauneid kirikuid ka Ravennasse · Justinianus tegi meeleheitliku katse taastada Rooma riiki · Ta vallutas tagasi Itaalia, Lõuna-Aafrika ja Lõuna-Hispaania · Ravnnast sai Itaalia asehaldurkonna pealinn · Sel ajal tuletas Ravenna meelde Veneetsiat asus mere ääres saarte peal · Tänapäeval on meri 5-6 kilomeetrit taandunud · Ravenna sadamasse ehitati suur basiilika Sant Apollionare in Classe · Apollionarus oli Ravenna kaitsepühak · Selle kiriku juures on omapärane suur kellatorn kampaniil, mis ehitatakse eraldi kiriku kõrvale · Ravennas on ka väike tsentraalehitisena rajatud San Vitale kirik
juubelipidustuste ajal veelgi väärtuslikumaid nii traditsioonilises kui ka meelelahutuslikus mõttes üritusi. ,,Traditsioon ei ole mitte tuha säilitamine, vaid tule hoidmine. Minevikku õpime tundma mitte selleks, et sinna tagasi igatseda, vaid selleks, et leida sealt püsiväärtusi oleviku ja tuleviku jaoks."2 Võru linn on Katariina II käsukorras ehitatud linn, mille asutamise kuupäevadeks loetakse 21. augustit 1784. Riia asehaldurkonna kindralkuberner George von Browne mängis linna asupaiga määramisel suurt rolli. Algselt määras ta linna asupaigaks Kirumpää-Koiküla (tänapäeval Vana-Koiola) riigimõisa piirkonna, kuid hilisemate huvide muutuste tõttu sai uue maakonna keskuse territooriumiks Tartu-Pihkva maantee ääres asuv Võru eramõis. 19. märtsil 1785 kinnitas kindralkuberner esimese Võru linna ehitusplaani ning 4. oktoobril 1788 kinnitas keisrinna Võru linna vapi
annaabi.ee 
