· Kandsid deemoneid vaimude peletamiseks · Hauatagune elu nende jaoks väga sünge Hetiidid · Nende riik kujunes Väike-Aasia ps, pealinnaks oli Hattusa. · Võtsid I-sena kasutusele raua ja hobukaarikud · Kasutasid kiilkirja Pärsia riik (Iraan) · Suur riik, 4 pealinna:Babülon, Persepolis, Susa ja Ekbatana · Pärisa suurriigi rajajaks oli Kyros II · Suur Kuningatee · Riigi eesotsas oli suurkuningas ja riik oli jagatud asehaldurkondadeks ehk satraapiateks · Asevalitsejad-satraabid allusid Pärsia kuningale · Pärsia kuningad Dareiois ja Xerxes on seotud Pärsia-Kreeka sõdadega Pärsia religioon: · Tulekummardajad · Preestrid ehk maagid · Usuuuendajaks oli Zarathustra, ta kirjutas püha raamatu Avesta · Zarathustra usk- mazdaism, see oli duastlik õpetus, 2 vastandit jumalat-kuri jumal Angro Mainju ja hea jumal-Ahuramadza
(aarialased, slaavlased ehk pärslased, hetiidid) · PÄRSLASED, NENDE RIIK JA ÜHISKOND, RELIGIOON Alistatud rahvaste kommetesse ja uskumustesse suhtuti suure lugupidamisega. Pärslased ei surunud neile enda tavasid peale. Ainus mida nõuti oli see, et kõik pidid austama kuningat ja maksma makse. Riigil puudus kindel pealinn, kuid kuningas peatus neljas suuremas linnas: Susas, Persepolises, Ekbatanes, Babülonis. Riik oli jagatud suurteks asehaldurkondadeks ehk satraapiateks. Suur kuningatee- See viis Väike-Aasia lääneosast Susa linna Lõuna-Iraanis ja oli kindlate ahemaadejärelt varustatud postijaamadega. Dualistlik õpetus- õpetus heast ja kurjast Avesta- iraani pühade tekstide kogum Mazdaism- Zaratustra õpetusel põhinev usk
sajandis e.Kr. suurriigi, mis koosnes Iraanist, Väike-Aasiast, Mesopotaamiast ja Egiptsusest. Pärslased olid arengu poolest madalamal tasemel, kui alistatud rahvad. Pärsia valitsejad suhtusid rahvaste kommetesse ja uskumustesse suure lugupidamisega. Alistatud maade valitsusviisi ei muudetud. Nõuti vaid, et tunnustataks Pärsia kuninga ülemvõimu ja makstakse makse. Riigi eesotsas oli suur kuningas, kes peatus aeg-ajalt ühes neljast pealinnast. Kogu riik oli jagatud asehaldurkondadeks ehk satraapiateks, mida juhtisid kuninga määratud asevalitsejad.Zarathustra- Tema õpetuse kohaselt valitseb maailma ,,tark isand". Tema vaenlaseks ,,kuri mõte". Maailmas käib pidev võitlus hea ja kurja vahel. Inimene peab valima, kelle poolt ta on. ,,Häid ootab paradiis, halbu põrgu". ,,Ette on määratud headuse võit ja siis tõusevad surnud haudadest ning algab õnneajastu". Tähestik- Foiniiklaste suurimaks saavutuseks on esimene tähestiku leiutamine. See
Neid kujutati ette suure perekonnana, kes elas rikaste moodi. Aga neil oli surematus ja üliinimlik võimsus. Kaitsesid inimlikku õiguskorda ja moraali ning karistasid ülekohtuseid. Igal jumalal oli lemmiklinn. 15. Tänapäval paikneb Mesopotaamias Iraak. 16. Hetiidide võimu ajal hakati tööriistade valmistamiseks kasutama rauda. Leiutati hobukaarikud ja sõjas kasutati kaarikuvägesid. 17. Pärslaste suurriiki juhtis suurkuningas. Riigil puudus kindel pealinn, oli jagatud suurteks asehaldurkondadeks ehk satraapiateks, mis langesid üldjoontes kokku alistatud piirkondadega. Satraabid (kuningas määras ülikute seast) pidid juhtima kohalikku sõjaväge ja koguma makse. Pöörati tähelepanu ühendusteedele, millest olulisem oli Suur Kuningatee. Pärsia riik oli erakordselt stabiilne, rahvas leppis ülemvõimuga. 18. Foiniikia tähestik levis kiirelt, sest oli lihtsalt ja hõlpsalt omandatav. Võimaldas hariduse
hobukaarikuid. Võib oletada, et nendest saialguse raua kasutamine. 7.Kuidas suhtusid pärslased alistatud rahvastesse? Millega seda põhjendada? Nad suhusid nendesse üldiselt hästi. Neilt võeti üle kombed jne. Oma asju peale ei surutud. Nendesse suhtuti suureaustusega. Seda võib põhjendada sellega, et Pärsia kultuur oli madalamal tasemel, kui alistatud riikide oma. 8.Kuidas oli korraldatud Pärsia suurriigi äärealadele valitsemine? Kogu riik oli jagatud asehaldurkondadeks e. satraapiadeks. Neid juhtisid kuninga määratud asevalitsejad,satraabid. Nende põhilised ülesanded olid kohaliku sõjaväe korraldamine ja maksude kogumine. 9.Milles seisnes Zarathustra õpetus? Maailma valitseb selle looja, Ahuramazda, Tänu temale valitsevad tõde ja vale ja inimesed peavad ise otsustama,kumba nad kasutavad. Ahuramazda ise kaitseb tõde. Pärsia suurriigid võtsid enamasti Zarathustra õpetuse omaks. 10.Mis on vana testament? Mida see sisaldab?
Hetiidi riik (1700-1200 eKr) Pealinn Hattusa, kiire ja võitlusvõimeline kaarikuvägi, riigipiirid Musta mere rannikult Vahemereni, võtsid kasutusele kodarateta ratta, mugandasid Babüloonia kiilkirja oma keelele, oli kuninga ülemvõim, impeerium koosnes väiksematest sõltlasriikidest, tööriistades valmistamiseks kasutati rauda (1300 eKr) Pärsia riik (559-330 eKr) Neli pealinna: Susa, Perepolis, Ekbatana, Babülon. Kiilkiri kohandati pärsia keelele, riik oli jagatud satraapiateks(asehaldurkondadeks), satraabid juhatasid sõjaväge ja kogusid makse, rajati teid (Suur Kuningatee Väike-Aasia ja Susa vahel), austati rahvaste erinevaid kombeid ja tavasid. 20. Mis on Foiniikia? Iseloomusta. Kreeklased kutsusid Vahemere idaranniku alasid Foiniikiaks. Seal oli soodne ala põlluharimiseks, mägedes kasvasid seedrimetsad, mille puit oli hinnaliseks ehitusmaterjaliks. Tekkisid linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros. Rajasid kolooniaid Küprosel, Sitsiilias, Põhja- Aafrikas(Kartaago) ja Hispaanias
Kõik tahavad olla ju kõige võimukamad ja teistest sõltumatud nii ka Hetiidid. Oma võimu lainedamiseks pidasid nad mitmeid vallutussõdu. 1200 aastat eKr purustasid aga meile teadmata sissetungjad Hetiidide pealinna Hattusa. Pärsia, suurriigi rajas kuningas Kyros II (5559-529 eKr). Pärsia pealinnaks oli Ekbatana, kus oli väga suur impeerium. Pärsia riik oli stabiilne, ning rahvastesse suhtuti väga suure lugupidamisega. Riik oli jagatud suurteks asehaldurkondadeks ehk staapideks. Suurt tähelepanu pöörati ühendusteedele, et tagada sidemed eri piirkondade vahel ja sõnumite kiire saatmine riigi ühest osast teise. Väike-Aasia lääneosast Susa linna viiv Suur Kuninga tee(2400 km pikk), kujunes ajapikku oluliseimaks, mis oli varustatud postijaamadega. Pärsias valitses õitseaeg 6 sajand eKr. 334.-330. aastal eKr vallutas Makedoonia kuningas Aleksander Suur Pärsia impeeriumi. Alates XII sajandist eKr hakkasid Ees-Aasia suurriigid ajutiselt
allutatud rahvaste keeli. Kõige sellega tagasid pärslased enamasti kohaliku ülikkonna ustavuse. Oma traditsioone alistatud rahvaste kogemusega ühitades rajasid pärslased hästi toimiva riigi. Selle eesotsas seisis suurkuningas, kes valitses pärsia suurnikest õukondlaste toel. Kindlalt pealinna riigil polnud, kuid kuningas koos õukonnaga peatus tavaliselt neljas suurejoonelises kuningalossis: Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Babülonias. Riik oli jagatud suurteks asehaldurkondadeks ehk satraapiateks, mis langesid üldjoontes kokku alistatud piirkondadega. Satraabid, kelle kuningas pärsia ülikute seast ametisse määras, pidid juhtima kohalikku sõjaväge ja koguma makse. Suurt tähelepanu pöörati ühendusteedele, et tagada sidemed eri piirkondade vahel ja sõnumite kiire saatmine riigi ühest otsast teise. Kõige olulisemaks kujunes kindlate vahemaade järel postijaamadega varustatud Suur Kuningatee, mis viis Väike-Aasia lääneosast Susa linna Lõuna- Iraanis.
Riigi eesotsas seisis suurkuningas oma valdavalt pärsia ülikutest koosneva õukonnaga. Kuninga võim oli piiramatu, kuid ta tavatses õukondlastelt riigiasjus nõu küsida. Kindlat pealinna riigil polnud, vaid õukond rändas koos kuningaga sageli mööda maad ringi, peatudes pikemalt neljas suurejoonelises kuningalossis Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Baabülonis. Kuningat saatis ka 10000 suursugusest pärslasest koosnev ihukaitsevägi ehk nn surematud.. Kogu riik oli jagatud asehaldurkondadeks satraapiateks. Satraabid, kes kuningas nende etteotsa määrati, pidid juhtima kohaliku sõjaväge ning koguma makse. Satraapiad vastasid enamasti allutatud rahvaste ja hõimude traditsioonilistele asualadele, kuid satraapideks määrati üldjuhul pärsia aristokraate. Et tagada satraapide ustavust, saatsid kuningad spetsiaalseid ametnikke nende tegevust kontrollima. Samal ajal pöörati suurt tähelepanu ka hoolitsusele ühendusteede eest
Võtsid kasutusele hobukaariku, sõjakaarikud tõid edu vallutustel, kohandasid kiilkirja oma keelele. 1300 eKr hakkasid kasutama rauda, 1200 eKr varises riik kokku tundmatu katastroofi tõttu(pealinn Hattusa purustati). Hetiidi impeerium-kõik allusid hetiidi kuninga ülevõimule. Pärsia suurriik: Suurriigi eesotsas seisis suurkuningas, kes sõitis mööda maad ringi, peatudes riigi neljas pealinnas-Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Babülonis. Kogu riik oli jagatud asehaldurkondadeks e. satraapiateks, mida juhtisid kuninga määratud asevalitsejad e. satraabid. Riigi tuumikala oli Pärsia lahe ääres. Riik oli hästi korrasatud- side-ja postiteenus, postijaamade võrk. VI saj eKr kuningas Kyros, V saj eKr Dareios I. 3300 eKr vallutas Kreeka-Makedoonia kuningas Aleksander Suur Pärsia. Usust-tähtsal kohal oli tulekummardamine, rituaale viisid läbi maagid. Kaananimaa ja Iisrael-Monoteismi teke: Kaananimaa idarannik: tänap- Süüria, Liibanon,Palestiina. Kaanan täh
Kr. suurriigi, mis koosnes Iraanist, Väike-Aasiast, Mesopotaamiast ja Egiptsusest. Pärslased olid arengu poolest madalamal tasemel, kui alistatud rahvad. Pärsia valitsejad suhtusid rahvaste kommetesse ja uskumustesse suure lugupidamisega. Alistatud maade valitsusviisi ei muudetud. Nõuti vaid, et tunnustataks Pärsia kuninga ülemvõimu ja makstakse makse. Riigi eesotsas oli suur kuningas, kes peatus aeg-ajalt ühes neljast pealinnast. Kogu riik oli jagatud asehaldurkondadeks ehk satraapiateks, mida juhtisid kuninga määratud asevalitsejad. Religioon Varasem religioon meenutas suurel määral India oma. Umbes aastal 600 e.Kr. tegutses Pärsias usu uuendaja Zarathustra. Tema õpetuse kohaselt valitseb maailma ,,tark isand". Tema vaenlaseks ,,kuri mõte". Maailmas käib pidev võitlus hea ja kurja vahel. Inimene peab valima, kelle poolt ta on. ,,Häid ootab paradiis, halbu põrgu". ,,Ette on määratud headuse võit ja siis tõusevad surnud
annaabi.ee 
