Aleksander Torjus · Sündinud 10. augustil 1961 Ülejõe külas praeguses Rae vallas Tallinna lähedal. · Lõpetas Lagedi 8klassilise kooli ja sama kooli juures tegutsenud Harju kaugõppekeskkooli filiaali. · Töötas Eesti NSV sideministeeriumi arvutuskeskuses arvutite hoolduse alal ja hiljem automatiseeritud juhtimissüsteemide grupis. · Õppis Tallinna polütehnilise instituudi õhtuses osakonnas automaatikat ja telemehaanikat, õpingud katkestas sõjaväkke saatmine. · Hiljem töötas Kuusalu kolhoosi elektroonikatehases Estron ja oli pikemat aega insener elektroonikaettevõttes Elcoteq. · Praegu on läbipääsu ja turvasüsteeme tootva OÜ Hardmeier tootmisjuht.
Jaan kaplinski Arvin Aitaja Pärnu Raeküla Kool 9a klass Elu ● Sündis 22. jaanuaril 1941 Tartus ● Lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli (17 aastane) ● Õppis 1958-1964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat, eriplaani järgi ka strukturaal- ja rakenduslingvistikat (17 - 23 aastane) ● Töötas 1964-1972 vanemlaborandina Tartu ülikooli arvutuskeskuses ja sotsioloogialaboris (23 - 31 aastane) ● Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige. (27 aastane) ● 1968 - 1970 eesti keele kateedri aspirant. (27 - 29 aastane) ● 1974 - 1980 Tallinna Botaanikaaias algul nooremteadur, hiljem vaneminsener. (33 - 39 aastane) ● 1980. aastal siirdus ta taas Tartusse, töötas Viljandi teatri Ugala kirjandusala juhatajana. (39 aastane) ● 1983-1988 uuesti Tartu Ülikoolis, kus ta väliskirjanduse
vaid kiidusõnu. Jaan Kaplinski on Eesti kirjanik ja tõlkija, kes sündis Tartus, poola päritolu Jerzi Kaplinski ja eestlanna Nora Raudsepp- Kaplinski peresse. Kaplinski elukäik Kaplinski lõpetas 1958. aastal Tartu 1. Keskkooli ja õppis 19581964 aastatel Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat, eriplaani järgi ka strukturaal- ja rakenduslingvistikat. Kirjanik töötas aastatel 19641972 vanemlaborandina Tartu Ülikooli arvutuskeskuses ja sotsioloogialaboris. Aastatel 1968 1970 oli Kaplinski eesti keele kateedri aspirant ja 1974 1980 Tallinna Botaanikaaias algusaastatel nooremteadur, hiljem vaneminsener, tegeledes muu hulgas inimese ja looduse suhete küsimustega. Aastal 1968 sai Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Aastal 1980 oli Kaplinski seotud kuulsa 40 kirja koostamisega, Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses Kaplinski poliitikuna, kuulus Eesti Kongressi ja aastatel 19921995 Riigikokku.
Jaan Kaplinski Elukäik Jaan Kaplinski on sündinud Tartus poola rahvusest õppejõu Jerzy Kaplinski ja eestlannast tantsijatari Nora Raudsepp-Kaplinski pojana. Ta lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli ja õppis 19581964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat, eriplaani järgi ka strukturaal-ja rakenduslingvistikat.Ta töötas 19641972 vanemlaborandina Tartu ülikooli arvutuskeskuses ja sotsioloogialaboris, oli 19681970 eesti keele kateedri aspirant ja 19741980 Tallinna Botaanikaaias algul nooremteadur, hiljem vaneminsener, tegeldes muu hulgas inimese ja looduse suhete küsimustega.1980. aastal siirdus ta taas Tartusse, töötas Viljandi teatri Ugala kirjandusala juhatajana ning 19831988 uuesti Tartu Ülikoolis, kus ta väliskirjanduse kateedri laborandina juhendas noori tõlkehuvilisi.Hiljem on ta tegutsenud vabakutselisena. 2000
tähistab firmat või muud kommertsasutust (see lühend on viimasel ajal levinud ka kõigis teistes riikides, ka Eestis) , edu haridusasutust, gov valitsusasutust, net võrgu enda süsteemi, mil sõjandussfääri ning org muid organisatsioone, mis pole eelnevate alla liigitatavad. · Näiteks arvuti random.cc.ttu.ee tähistab arvutit nimega random , mis asub Eestis (ee), Tallinna Tehnikaülikooli (ttu) arvutuskeskuses (cc, Computing Center). · Arvutite nimed on numbritest koosnevate IP-aadressidega üheselt seotud, igale arvuti nimele vastab number. Näiteks Tartu Ülikooli keskarvutile kadri.ut.ee vastab IP-aadress 193.40.5.94. Ühel arvutil võib olla aga ka mitu nime, mis kõik vastavad ühele IP-aadressile, neid nimesid nimetatakse alias'teks. Näiteks arvutil keeks.ioc.ee on aliased www.ioc.ee, ftp.ioc.ee ning anna.ioc.ee.
tähistab firmat või muud kommertsasutust (see lühend on viimasel ajal levinud ka kõigis teistes riikides, ka Eestis) , edu haridusasutust, gov valitsusasutust, net võrgu enda süsteemi, mil sõjandussfääri ning org muid organisatsioone, mis pole eelnevate alla liigitatavad. Näiteks arvuti random.cc.ttu.ee tähistab arvutit nimega random , mis asub Eestis (ee), Tallinna Tehnikaülikooli (ttu) arvutuskeskuses (cc, Computing Center). Arvutite nimed on numbritest koosnevate IP-aadressidega üheselt seotud, igale arvuti nimele vastab number. Näiteks Tartu Ülikooli keskarvutile kadri.ut.ee vastab IP-aadress 193.40.5.94. Ühel arvutil võib olla aga ka mitu nime, mis kõik vastavad ühele IP-aadressile, neid nimesid nimetatakse alias'teks. Näiteks arvutil keeks.ioc.ee on aliased www.ioc.ee, ftp.ioc.ee ning anna.ioc.ee.
71. sisendseade- sisendseadmed on kõik seadmed, mille abil on võimalik arvutisse andmeid sisestada. Tuntumad sisendseadmed on: klaviatuur, hiir, skänner, arvutimängude juhtpuldid jne. 72. skänner- optiline sisendseade, mis loeb paberilt teksti ja pilte ning teisendab kujutise ridahaaval digitaalsele kujule, nii et seda saab arvutiga töödelda, kuvada ja printida. 73. suurarvuti- ulatuslike võimaluste ja ressurssidega, tavaliselt arvutuskeskuses asuv arvuti, mis suudab üheaegselt teenindada sadu ja isegi tuhandeid kasutajaid. 74. sülearvuti- ehk rüperaal on mobiilne arvuti, mis töötab erinevalt lauaarvutist lisaks võrgutoitele ka akuga. 75. ZIF- PGA kiipide jaoks loodud pesa. 76. zombiarvuti- internetiga ühendatud arvuti, mille üle on kontrolli haaranud kuritahtlik häkker, arvutiviirus või Trooja hobune ning mis
tuleb läbi viia täpne soojuskoormuse arvutamine. Värske õhu juurdevool on vajalik juhul, kui konditsioneeritud ruumis (ruumides) viibivad pidevalt töötajad. Samuti tuleb erinevatel päevaaegadel teostatud mõõtmiste abil kindlaks määrata, kas nimetatud ruumides on vajalik õhuniiskuse suurendamine või vähendamine. Siinkohal tuleb järgida ka rakendatud IT-komponentide tootjaeeskirju. Soojusvaheti ja jahutusseadmed ei peaks asuma otseselt serveriruumis või arvutuskeskuses, et takistada kliimaseadme rikete, nt jahutusvedeliku lekete või lühiühenduste tõttu tekkivaid tõrkeid. Kui konditsioneeri jahutusseadmed on paigutatud väljapoole hoonet, tuleb neid kaitsta otsese pikselöögi eest. Eriti kõrgete turvanõuetega tsoonides ei tohiks jahutusseadmetele igaüks juurde pääseda ning need peaksid olema füüsiliselt kaitstud ka sabotaazi vastu. Täiendavad kontrollküsimused: - Millistes IT-ruumides võivad esineda kõrgenenud temperatuurid?
mainframed, siis polnud ikka veel integraalskeeme seal sees), integraalskeeme veel tööstuslikult ei toodetud, kuigi need juba eksisteerisid, seega arvuti koosnes trükiplaatidest mille peal olid näiteks transistorid, kondekad ja takistid(eraldi), it is famous for being the computer most important in the creation of hacker culture at MIT, BBN and elsewhere SYSTEM 360 – 1964. a System/360 on mainframe(ehk suurarvuti - ulatuslike võimaluste ja ressurssidega arvuti, mis tavaliselt asub arvutuskeskuses.), kuni selle ajani arvutid omavahel ei suhelnud, ei saanud ühele arvutile panna nt teise arvuti kettaid, loodud IBM-i poolt, kokkusobivate arvuti täiendusseadmete ’’perekond“, siiamaani alles (nišitoode) MOORE’I SEADUS – 1965. a tegelikult on Moore’i seadus tähelepanek/prognoos, ühe integraalskeemi peal olevate komponentide(transistoride, takistite) arv kasvab umbes 2 korda pooleteise aasta jooksul INTEL – 1968
funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi. Infotehnoloogia (lüh. IT) - tehnoloogia, mis tegeleb informatsiooni talletamise, töötlemise ja levitamisega peamiselt arvutite abil. 1.2 Arvutite tüübid Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid. 1. Suurarvuti (ingl. mainframe computer) on ulatuslike võimaluste ja ressurssidega, tavaliselt arvutuskeskuses asuv arvuti, mis suudab üheaegselt teenindada sadu ja isegi tuhandeid kasutajaid. Arvutite hierarhias on suurarvutitest kõrgemal ainult superarvutid. Teatud mõttes on suurarvutid superarvutitest võimsamad, sest võimaldavad suure hulga programmide üheaegset tööd.Superarvutid seevastu suudavad üht programmi täita palju kiiremini kui suurarvutid. Suurarvutite peamised tootjad on Unisys ja IBM. 2. Miniarvuti (ingl. minicomputer)on keskmise suurusega arvuti. Mõõtmete ja
Veiste (ka sigade) jõudluskontrolli teostab JKK oma osakondadega. JKK piimaanalüüside laboratooriumis: mõõdetakse kogutud piimaproovide rasva-, valgu- ja piimasuhkrusisaldus, somaatiliste rakkude arv ning karbamiidi sisaldus; tehakse esmane infotöötlus; proovitulemused saadetakse klientidele ning samad andmed edastatakse ka arvutuskeskusele; laboratooriumi ülesandeks on ka piimaproovikastide transport laborisse. algandmed edastatakse JKKi arvutuskeskusesse, kus need töödeldakse. JKK arvutuskeskuses ehk andmetöötlusosakonnas: kogutakse kokku piimaanalüüside laborist, põllumajandusettevõtetest ja seemendusjaamadest laekuv informatsioon, see korrastatakse, töödeldakse ja salvestatakse; arvutatakse välja üksikloomade aretusväärtus ja karjade keskmised jõudlusnäitajad; karja jõudlusandmete tulemused ja muu informatsioon saadetakse posti teel farmidele, aretusühistutele jm. Tänapäeval toimub tõuloomade valik ja tõuaretustöö tervikuna arvuti kaasabil. Arvutisse
JKK piimaanalüüside laboratooriumis: mõõdetakse kogutud piimaproovide rasva-, valgu- ja piimasuhkrusisaldus, somaatiliste rakkude arv ning karbamiidi sisaldus; tehakse esmane infotöötlus; proovitulemused saadetakse klientidele ning samad andmed edastatakse ka arvutuskeskusele; laboratooriumi ülesandeks on ka piimaproovikastide transport laborisse. algandmed edastatakse JKKi arvutuskeskusesse, kus need töödeldakse. JKK arvutuskeskuses ehk andmetöötlusosakonnas: kogutakse kokku piimaanalüüside laborist, põllumajandusettevõtetest ja seemendusjaamadest laekuv informatsioon, see korrastatakse, töödeldakse ja salvestatakse; arvutatakse välja üksikloomade aretusväärtus ja karjade keskmised jõudlusnäitajad; karja jõudlusandmete tulemused ja muu informatsioon saadetakse posti teel farmidele, aretusühistutele jm. Tänapäeval toimub tõuloomade valik ja tõuaretustöö tervikuna arvuti kaasabil.
· mõõdetakse kogutud piimaproovide rasva-, valgu- ja piimasuhkrusisaldus, somaatiliste rakkude arv ning karbamiidi sisaldus; · tehakse esmane infotöötlus; · proovitulemused saadetakse klientidele ning samad andmed edastatakse ka arvutuskeskusele; · laboratooriumi ülesandeks on ka piimaproovikastide transport laborisse. 1999.a. jaanuaris sai JKKi piimaanalüüside labor rahvusvahelise akrediteeringu. Kõik algandmed edastatakse JKKi arvutuskeskusesse, kus need töödeldakse. JKK arvutuskeskuses ehk andmetöötlusosakonnas: · kogutakse kokku piimaanalüüside laborist, põllumajandusettevõtetest ja seemendusjaamadest laekuv informatsioon, see korrastatakse, töödeldakse ja salvestatakse; · arvutatakse välja üksikloomade aretusväärtus ja karjade keskmised jõudlusnäitajad; · karja jõudlusandmete tulemused ja muu informatsioon saadetakse posti teel farmidele, aretusühistutele jm. Alates 1998.a
annaabi.ee 
