Nende põhiliste küsimusetüüpide empiiriliste ja formaalsete puhul on juba esitades teada, millises suunas vastuseni jõudmiseks liikuda. Ometi leidub küsimusi, mis sellisele jaotusele ei allu. Nt küsimus ,,Mis on aeg?", ,,Mis on inimese elu eesmärk maailmas?". Need küsimused näitavad, et on olemas veel üks liik küsimusi, mis ei paigutu ei empiiriliste ega formaalsete alla. Nende küsimuste tunnus on see, et neile pole võimalik vastata ei vaatluse ega arvutluse abil ning küsija ei tea, kust otsida vastust. Selliseid küsimusi nimetatakse filosoofilisteks. Mõtlemise ajalugu on olnud pidev pürgimus sõnastada kõik inimeste ette kerkinud küsimused sellisel kujul, et vastused langeksid kas empiirilise või formaalse liigi alla. Ükskõik kui palju küsimusi ka vormitaks ümber empiiriliselt või formaalselt käsitlevateks, nendele käsitlusviisidele allumatute küsimuste hulk ei tundu kahanevat.
1) Filosoofia määratlemise lähteid ja viise (loeng; Berlin; Danto, 33-87) Filosoofia kohta on erinevaid arvamusi nt: 1. kogu aega ja olemist haarav mõtiskelu, inimteadmiste templi nurgakivi. 2. Keelelisi arusaamatusi ära kasutav pseudoteadus Küsimused jagunevad: a) Empiirilised vastused sõltuvad vaatlusandmetest b) Küsimused ,millele pole võimalik vastata ei vaatluse ega arvutluse abil nendega tegeleb filosoofia c) Formaalsed vastudes sõltuvad arvutlustest ega ole kammitsetud faktiteadmistest 1. Kant tõmbas rajajoone faktide(kogemused, asjad, inimesed, sündmused, omadused, suhted) ja kategooriate(mille kaudu me tunnetame ja kujutleme ja mõtleme) vahel. Õpetas, et kategooriad, mille vahendusel me välismaailma näeme, on kõigi teadvuslike olendite puhul samad see muudab maailma üheks ja võimaldab suhtlemist. 2
Pole võimalik vastata vaatluse ega arvutuse teel! Need on väga mitmekesised: ühed käsitlevad fakte, teised väärtusi; ühed puudutavad sõnu ja sümboleid, teised nende kasutamise meetodeid, osa puudutab seoseid eri teadmisvaldkondade vahel, ühed käsitlevad mõtlemise lähtealuseid, teised kõlbelise, ühiskondliku või poliitilise tegevuse loomust ja eesmärke. Ainus ühine tunnus, mis näib kõikidele küsimustele omane, on see, et neile pole võimalik vastata ei vaatluse, arvutluse, induktiivsete ega deduktiivsest meetodite abil. 4.Miks võis astronoomiat pidada varakeskajal filosoofiliseks distsipliiniks? Inimene esitab küsimusi enamasti nii, et juba küsimust esitades saab teada, kuhu suunda vastuse leidmiseks tuleb liikuda. Vastused jaotuvad enamasti empiirilisteks või formaalseteks. Lisaks on veel vähemalt üks liik küsimusi, mis sellisele jaotusele ei allu (nt. Mis on aeg?). Inimteadmiste
võimalik vastata vaatluse ega arvutamise teel! Kimbatus ja abitus: kust/kuidas otsida 2)"Piiskop Stubbs suri oma voodis" *Mõlemad uskumused on koherentsed mõne uskumuste vastuseid? Need on väga mitmekesised: ühed käsitlevad fakte, teised väärtusi; ühed hulgaga! Ent keegi ju ei eelda, et 1) on tõene. Aga koherentsusteoreetik ei saa ütelda, et 1) on puudutavad sõna, teised sümboleid. Neile pole võimalik vastata ei vaatluse, arvutluse, väär ja 2) on tõene! (Russell 1910) induktiivsete ega deduktiivsest meetodite abil. 5.Milles seisneb printsipiaalne erinevus vastavusteooria ja koherentsusteooria vahel? 4.Iseloomustage kahte teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkonda. Erinevus seisneb selles, et vastavusteooria koha pealt on tõene väide, mis on kooskõlas
8. Selgitage filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi. Filosoofilised probleemid ei empiirilised (vastus on võimalik leida vaatlusest) ega formaalsed (vastus on võimalik arvutada) Filosoofilistel probleemidel on erinev iseloom, mõned neist käsitlevad fakte ja väärtusi, mõned sõnu ja sümboleid, mõned ka meetodeid, teaduste vahekorda, moraali, poliitikat. Neid ühendab aga üks oluline sarnasus neile pole võimalik vastata ei vaatluse, arvutluse, induktiivsete ega deduktiivsete meetodite abil. Täpset vastust neile pole võimalik leida sõnaraamatust, entsüklopeediast, konspektidest. 3.-4. TÕDE 1. Mida võib silmas pidada mõistega ,,tõeteooria"? (vähemalt 3) Silt ,,tõeteooria" on tähistanud erinevaid asju. See on teooria: .. tõekandjatest (laused, kaardid, faktid) .. tõefraasi (,,on tõene") funktsioonist .. tõe kriteeriumist .. tõest endast .. sõna ,,tõene" tähendusest .
peab olema. 2. Ühiskonna hüvanguks / maailma parandamine: teha ühiskonna elu paremaks, meie elu hüvanguks. 3. Õndsus: Inimene saab filosofeerides targemaks ja õnnelikumaks. Rõõm filosofeerimisest endast kui ka selle tulemusest. 4. Filosoofia on kasutu: 14. Selgitage filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi! Need on väga mitmekesised: ühed käsitlevad fakte, teised väärtusi; ühed puudutavad sõna, teised sümboleid. Neile pole võimalik vastata ei vaatluse, arvutluse, induktiivsete ega deduktiivsest meetodite abil. 15. Miks võiks varakeskaegset astronoomiat pidada filosoofiliseks distsipliiniks? Ininmteadmiste ajaloo moodustab suures osas katkematu püüd nihutada kõik küsimused emma-kumma alla neist kahest kategooriast. Sest niipea kui mõni peamurdmist tekitav, "imelik" küsimus osutub sõnastavaks nii, et sellega saab tegelema hakata mõni empiiriline või formaalse distsipliin, lakkab see küsimus olemast filosoofiline ja hakkab kuuluma
Üks tarvilik tingimus selleks, et S teaks, et p, on see, et p oleks tõene. Ei ole võimalik teada seda, mis on väär. Kõik, mida teatakse, on tõene. Kuid see tingimus ei ole piisav selleks, et S teaks, et p on tõene. Kõike, mis on tõene, kõik ju ei tea. 11. Selgitage filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi! Need on väga mitmekesised: ühed käsitlevad fakte, teised väärtusi; ühed puudutavad sõna, teised sümboleid. Neile pole võimalik vastata ei vaatluse, arvutluse, induktiivsete ega deduktiivsest meetodite abil. Negatiivne vabadus Sunni puudumine, vabadus millestki. Sund ja vabadus on vastandid, inimese vabadus peab võimaldama tal teha ka enda jaoks kahjulikke tegusid. N-vabaduse pooldajate eesmärgiks on autoriteedi kärpimine. Positiivne vabadus Toimimine endast lähtudes, vabadus millekski. P- vabadus viib üldiste tegevuse printsiipide põhjendamiseni, see omakorda poliitilise autoriteedi põhjendamiseni
Berlini järgi! I. Berlin: ei empiirilised ega formaalsed! I. Berlini vastus: 1) Empiirilised küsimused: *Kus on Peetri Mantel? Teeme kindlaks vaatluse teel. 2) Formaalsed küsimused: *Palju on 2+3? Vastuse saame arvutades 3) Filosoofilised küsimused: *Mis on aeg? Pole võimalik vastata vaatluse ega arvutuse teel! Probleemid mitmekesised: ühed käsitlevad fakte teised väärtusi; ühed puudutavad sõna teised sümboleid. Neile pole võimalik vastata ei vaatluse arvutluse induktiivsete ega deduktiivsest meetodite abil. 9. Miks võiks varakeskaegset astronoomiat pidada filosoofiliseks distsipliiniks Berlini järgi? Niipea kui mõni peamurdmist tekitav, “imelik” küsimus osutub sõnastavaks nii, et sellega saab tegelema hakata mõni empiiriline või formaalse distsipliin, lakkab see küsimus olemast filosoofiline ja hakkab kuuluma tunnustatud teadusele. Astronoomia oli varakeskajal filosoofiline distsipliin, kuna seni, kuni
annaabi.ee 
