väärtust. 2) TEGELIK PARAMEETER on kasutusel alamprogrammi väljakutsumisel. See peab täpselt vastama formaalse parameetri asukohale parameetrite reas ja tüübile. Sisendparameetrite korral ei pea tegelikuks parameetriks olema mitte muutuja vaid avaldis, sisend-väljundparameeter nõuab tegelikuks parameetriks muutujat. Nime kokkulangemisel ei ole mitte mingisugust tähtsust. 2. Operatsioonisüsteem - on arvuti süsteemitarkvara, mille ülesandeks on riistvaraga suhtlemine ning arvutiressursside jagamine programmide vahel (ressursijaotus). Operatsioonisüsteem on vahekihiks kasutaja ja riistvara vahel. Selle eesmärkideks on kasutaja programmide täitmine ja ülesannete lahendamise lihtsustamine. Ka teeb opsüsteem arvutisüsteemide kasutamise mugavamaks, peidab ära riistvaralised erinevused ja aitab arvuti riistvara efektiivselt kasutada. Operatsioonisüsteemi ülesannete hulka kuulub: · arvuti resursside jagamine protsesside vahel (ressursijaotus)
helikaart jne. a. Bios See tähendab inglise keeles (Basic Input Output System). See on emaplaadi püsimälusse salvestatud programm, mida ei saa ära kustutada. Bios vaatabki üle selle operatsioonisüsteemi, et saaks tööle hakata. See kontrollib üle seadmete töökorda ja olemasolu ning paneb tööle kõvakettal oleva operatsioonisüsteemi. Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem on arvuti süsteemi tarkvara, mille ülesandeks on riistvaraga suhtlemine ning arvutiressursside jagamise programmide vahel. See süsteem on vahekihiks kasutaja ja riistvara vahel. Eesmärgiks on lihtsustada kasutajate programmide ülesannete täitmist. See teeb ka mugavamaks opsüsteemide kasutamise ja peidab ära riistvaralised erinevused ja aitab arvuti riistvara efektiivselt kasutada. b. Mälud . Neid on arvutil mitu, neid annab omavahel jaotada. Kuid mälu ise on arvutil koht, kuhu saab salvestada tööks vajalikke andmeid ja programme. Mahut mõõdetakse baitides
serverid, millelt on eemaldatud toite-, jahutus-ja võrgukomponendid . Suurarvutid - ei ole kadunud, üks IBM suurarvuti suudab jooksutada kuni 17 000 Linuxi või Windowsi serveri olemit . 72. Mis on hajusarvutus ja mis on hajusarvutuse plussid? - Töömahukate arvutusülesannete lahendamine, kasutades kahte või enamat arvutivõrku ühendatud arvutit. Plussid: kulude vähendamine, arvutuse kiiruse kasvatamine, agiilsus, kasutamata arvutiressursside hulga vähendamine, energiatarbimise vähendamine. 73. Mis on virtualiseerimine ja mis on virtualiseerimise plussid? - Ühe serveri võimekus jaotatakse väiksemateks osadeks, et jooksutada eraldi mitut sõltumatut virtuaalset masinat. Plussid: lihtsam hallata, suurem võimsus. 74. Mis on pilveserver ja mis on pilveserveri plussid? - Ligipääs üle interneti. Plussid: suur paindlikkus andmemahtude/jõudlusvajaduse äkilise kasvu korral saab pilveserver hakkama. 75
*Töömahukate arvutusülesannete lahendamine, kasutades kahte või enamat arvutivõrku ühendatud arvutit n-ö virtuaalne superarvuti; *Enamus arvuteid kasutab keskmiselt 25% arvutusvõimsusest, ülejäänud vaba; *Vabast arvutusvõimsusest osa kasutatakse taustal hajusarvutuste teostamiseks, arvutiga saab samal ajal jätkata igapäevaseid tegevusi; *Arvutusülesandeid arvutite vahel jagab keskne server; *Kulude vähendamine, arvutuse kiiruse kasvatamine, agiilsus, kasutamata arvutiressursside hulga vähendamine, energiatarbimise vähendamine. 73. Mis on virtualiseerimine ja mis on virtualiseerimise plussid? Ühe serveri võimekus jaotatakse väiksemateks osadeks, et jooksutada eraldi mitut sõltumatut virtuaalset masinat virtualiseerimine. Plussid: *Võimalik paindlikult kasutada serveri ressursse - enamus servereid kasutab üldjuhul 15-20% jõudlusest; virtualiseerimine võimaldab viia 70% protsendini.
zoo.tartu.ee:./pilt.jpg [email protected]:./pildid/pingu.jpg Failide kopeerimisel saab kasutada ka IOga manipuleerimist, näiteks kasutaja arhiveerib kataloogi ~/public_html sisu, pakib andmed ning saadab SSH abil üle võrgu teise masinasse; seal sisenetakse kodukataloogi ning harutatakse arhiiv lahti gnoom~$ tar cf - ~/public_html | gzip | ssh reptilus.zoo.tartu.ee 'cd ~ && cat - > priidu.koduleht.tgz' 10. Telnet Telnet on TCP/IP rakenduskihi protokoll, mis tagab arvutiressursside kaugkasutuse virtuaalterminali re iimis. Telnet protokoll on mingil määral baasprotokolliks kõigile teistele Interneti protokollidele: tema läbi saab "mängida" kõiki ülejäänuid protokolle. Seetõttu on ta äärmiselt oluline riist süsteemi administraatoritele ja rakenduste projekteerijatele. Tema osatähtsus tavakasutajatele kipub üha uute ja uute rakenduste ilmumisega kahanema, kuid temast arusaamine on äärmiselt oluline Interneti mõistmiseks.
tühikud, punktid, etc. ja reavahetus. Rida ei saa kuidagi pikemaks jätkata. Vastuseid on kahte tüüpi: teksti ja seisundi vastused. Tekst saadetakse ridade kaupa. Iga rea lõpus on reavahetus. Viimasel real on lihtsalt punkt ja reavahetus. Seisundi e. olukorra vastusega vastatakse saadud käsule. 13. Interneti kaugterminali protokollid TELNET. Andmevahetuse kirjeldus ja pordid. Port Protokoll 23 TELNET Telnet on TCP/IP rakenduskihi protokoll, mis tagab arvutiressursside kaugkasutuse virtuaalterminali re iimis. Telnet protokoll on mingil määral baasprotokolliks kõigile teistele Interneti protokollidele: tema läbi saab "mängida" kõiki ülejäänuid protokolle. Seetõttu on ta äärmiselt oluline riist süsteemi administraatoritele ja rakenduste projekteerijatele. Tema osatähtsus tavakasutajatele kipub üha uute ja uute rakenduste ilmumisega kahanema, kuid temast arusaamine on äärmiselt oluline Interneti mõistmiseks.
esitlus, e-post, veebisirvimine, fototöötlus, arvutimängud. 1.2.1.4 Operatsioonisüsteemide ja rakendusprogrammide erinevused. Rakendus, rakendusprogramm (application) rakendus on lõppkasutaja tarbeks kirjutatud iseseisev terviklik programm. Tarkvara võib jaotada kahte rühma süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb madaltaseme programmidest, mis suhtlevad vahetult arvuti protsessori jt. osadega. Siia kuuluvad opsüsteemid, kompilaatorid ja utiliidid arvutiressursside haldamiseks. Rakendustarkvara ehk lõppkasutajaprogrammid nagu andmebaasiprogrammid (nt MS Access), tekstitöötlusprogrammid (nt. MS Word), tabelarvutusprogrammid (nt. MS Excel) jne suudavad arvutiga suhelda ainult üle opsüsteemi ja süsteemiutiliitide. Operatsioonisüsteem (Operating System) tähtsaim süsteemitarkvara hulka kuuluv programm, mis laaditakse arvutisse buudiprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme.
annaabi.ee 
