tööstuse arengut ning avardasid oluliselt liikumisvõimalusi. Raudteedest sai industriaalühiskonna transpordisüsteemi keskne osa, mille abil oli võimalik toorainet ja valmistoodangut vajalikesse kohtadesse vedada. Raudteede ümber kerkisid asulad ja tööstusettevõtted. 11. Konservatiivid pooldasid ühiskonna aeglast ja järjepidevat arengut ning oli vastu igasugustele murrangulistele uuendustele. Nad soovisid tugevat riiki ja olid vastu riigivõimu avalikule arvustamisele. Nad ei toetanud üldist valimisõiguste andmist. Liberaalid pidasid kõige tähtsamaks üksikisiku vabadusi ja esindasid põhiliselt tõusva kodanluse majandushuve. Ühiskonna majanduslikuks aluseks sai olla nende arvates vaid eraomandusel põhinev tootmis- ja kauplemisvabadus. Liberalismi levikuga kaasnes ka rahvusluse tõus. Nad soovisid, et naised saaksid senisest rohkem poliitilisi õigusi. 12
kunagi see, mille sa lõpuks kätte saad. Tõnu sai hea äri asemel endale hoopis põhjakäiva, rahuliku südame asemele rahutu ning lisaks veel kohutavad süümepiinad. Häbitunne tekkis küll, kuid alles siis, kui tehing juba sõlmitud ning millegi muutmiseks juba liiga hilja. Püstitatud probleem võis tol ajal üsna aktuaalne olla.Abielud ei olnud pea kunagi armastusabielud ja nii oli ka naisest ja aust lihtne loobuda suurema sissetuleku nimel. Seda enam, et vaatamata teiste arvustamisele oli selge, et naabrimees oleks taolise pakkumise korral ise samamoodi talitanud. Teose peategelaseks oli Prillupi talus elav Tõnu, kes pärast oma naise Leenu surma viimase õe Mari endale naiseks ja oma lastele emaks võttis. Mari ei olnud pooltki nii töökas kui Leenu, oli hoopis isepäine ja taltsutamatu. Ta sobis Tõnu arust lastele rohkem õeks kui emaks. Mõisa peremehele Ulrich von Kremerile jäi Mari juba esimesel kohtumisel meelde
Enamus riike püüdsid ka valdusi juurde vallutada. Imperialism-riigi mõju-ja võimupiirkonna laiendamine kolooniate või naaberalade vallutamisega. 12.Konservatism- poliitiline õpetus, mis kasvas välja Inglismaa konservatiividest. Konservatiiivd olid vastu igasugustele muudatustele, tähtsaks peeti traditisoone ja alalhoidlikkust. Ühiskond peab arenema evolutsiooniliselt. Konservatiivid pooldasid tugevat riiki ja olid vastu riigivõimu avalikule arvustamisele. Konservatiivid arvasid, et sugugi mitte kõik ei tohiks osaleda poliitikas, tuleks piirata valimisõigusi. Majandus merkantilistlik. Esindajad: prantslane Joseph Marie de Maistre; Edmund Burke Liberalism- poliitiline õpetus, mis nõudis sõna-,koosoleku ja ühinemisvabaduse tagamist, usu- trükivabadust. Liberaalid arvasid, et kõik kodanikud peavad olema seaduse ees võrdsed. Libraalid olid uuenduste ja üksikisuku vabaduse pooldajad. Pooldati konstiutsioonilist
käiks. Lynne McClure, Cambridge'i ülikooli matemaatikaõppe uuendusprojekti juht, on arvamusel, et peaks päris algusesse tagasi minema: ,,Oleme vähemalt 50 aastat ajast maas ja siis imestame, miks õpilased ei pea haridust oluliseks.". McClure'i juhitava uuendusprojekti eesmärk oleks muuta noorte matemaatilisi mõtlemisharjumusi, tuginedes Al Cuoco mõtetele õpilased peaksid olema võimelised mõtlema nagu matemaatikud. Täna keskendume me klassiruumis arvustamisele ja lahenduskäikude kopeerimisele.8 Traditsiooniline lähenemine matemaatika õpetamisele aitab noortel kiiresti meenutada korrutustabelit või kasutada 4 Piht, S. (2017). Matemaatika õpetamine. Huvitaja. Vikerraadio, 9. märts. 5 Veskimägi, E. (2017). Koolimatemaatika eksitab õppijat. Kasutatud 10.05.2018 https://www.aripaev.ee/arvamused/2017/05/22/koolimatemaatika-eksitab-oppijat 6 Piht, S. (2017). Matemaatika õpetamine. Huvitaja. Vikerraadio, 9. märts. 7 Hallik, M (2012)
10. POLIITILISED ÕPETUSED 19. SAJANDIL Konservatism tekkis Prantsusmaa revolutsiooni ajal. Konservatistide arvates oli ideaalne ühiskonna areng, mis ei tooks kaasa sotsiaalseid ja majanduslikke vapustusi, vaid kulgeks evolutsiooniliselt. Nad olid seisukohal, et kõik ühiskonna liikmed ei tegeleks poliitikaga. Nad ei toetanud üldist valimisõigust ja naiste võrdsust poliitikas. Nad pooldasid tugevat riiki ja olid vastu riigivimu avalikule arvustamisele. Ühesõnaga soovisid nad säilitada traditsioonilisi vaateid ja ajaloolist järjepidevust tähtsustada. Liberalism liberalisid soovisid kaitsta revolutsiooniaastatel kättevõidetud vabadusi. Nad nõudsid sõna-, koosoleku-, usu- ja ühinemisvabadust. Riigi ülesandeks jäi olla vaid karm vandekohtunik. Ühesõnaga tähtsustasid nad inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust. Rahvuslus kaasnes liberalismiga ning sellega käis kaasas rahvusriikide kujunemine ja areng.
tollane haritlaskond ehk intelligents. 14. Selgita mõisted: 1)Konservatism, tekkis Prantsusmaa revolutsiooni ajal. Konservatistide arvates oli ideaalne ühiskonna areng, mis ei tooks kaasa sotsiaalseid ja majanduslikke vapustusi, vaid kulgeks evolutsiooniliselt. Nad olid seisukohal, et kõik ühiskonna liikmed ei tegeleks poliitikaga. Nad ei toetanud üldist valimisõigust ja naiste võrdsust poliitikas. Nad pooldasid tugevat riiki ja olid vastu riigivimu avalikule arvustamisele. Ühesõnaga soovisid nad säilitada traditsioonilisi vaateid ja ajaloolist järjepidevust tähtsustada. 2)liberalism liberalisid soovisid kaitsta revolutsiooniaastatel kättevõidetud vabadusi. Nad nõudsid sõna-, koosoleku-, usu- ja ühinemisvabadust. Riigi ülesandeks jäi olla vaid karm vandekohtunik. Ühesõnaga tähtsustasid nad inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust. 3)sotsialism,
10. POLIITILISED ÕPETUSED 19. SAJANDIL Konservatism tekkis Prantsusmaa revolutsiooni ajal. Konservatistide arvates oli ideaalne ühiskonna areng, mis ei tooks kaasa sotsiaalseid ja majanduslikke vapustusi, vaid kulgeks evolutsiooniliselt. Nad olid seisukohal, et kõik ühiskonna liikmed ei tegeleks poliitikaga. Nad ei toetanud üldist valimisõigust ja naiste võrdsust poliitikas. Nad pooldasid tugevat riiki ja olid vastu riigivimu avalikule arvustamisele. Ühesõnaga soovisid nad säilitada traditsioonilisi vaateid ja ajaloolist järjepidevust tähtsustada. Liberalism liberalisid soovisid kaitsta revolutsiooniaastatel kättevõidetud vabadusi. Nad nõudsid sõna-, koosoleku-, usu- ja ühinemisvabadust. Riigi ülesandeks jäi olla vaid karm vandekohtunik. Ühesõnaga tähtsustasid nad inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust. Rahvuslus kaasnes liberalismiga ning sellega käis kaasas rahvusriikide kujunemine ja areng.
konkurentsi alusel, taheti teistest paremad olla. 10. POLIITILISED ÕPETUSED 19. SAJANDIL (õpiku II osast lk 14-16) Iseloomusta lühidalt järgmisi poliitilisi voole: konservatism, liberalism, rahvuslus, sotsialism (sh sotsialism-utopism), marksism Konservatism pooldas ühiskonna sellist arengut, mis ei tooks kaasa sotsiaalseid ja majanduslikke vapustusi, vaid kulgeks aeglaselt, evolutsiooniliselt. Nad pooldasid tugevat riiki ja olid vastu riigivõimu avalikule arvustamisele. Liberalism oli esialgu suunatud vaid feodaalkorra ja piiramatu kuningavõimu vastu ning esindas eelkõige kolmanda seisuse majandushuve. Hiljem sai sellest laiem ühiskonnakäsitlus. Nad nõudsid sõna-, koosoleku-, ühinesmis- ja usulise vabaduse tagamist. Kõik kodanikud pidid olema seaduse ees võrdsed. Rahvuslus ehk natsiolismiga käis kaasas rahvusliku eneseteadvuse tõus ning mitmel pool algas rahvuslik vabadusliikumine ja ka rahvusriikide kujunemine.
vajadusi. Tema tööd saab normeerida ning liigutusi juhendades töö viljakust parandada ilma, et peaks pöörama tähelepanu töölise vaimsele pingele monotoonsel tööl. U.k. teke ja areng on tihedalt seotud sotsiaalpsühholoogia väljakujunemisega. U.k teoorias kuulub keskne koht inimesele, kellest tuleneb kõik muu. (inimene on sotsiaalpsühholoogiline olend). Suur osa u.k.teooriast hõlmab k.t. põhiseisukohtade ja tugisammaste arvustamisele. U.k.t. järgi muudab tööjaotus ja sellest tulenev kitsapiiriline eripärastumine töö ebaisikupäraseks. Põhjustab org. liikmete vahel segadust, vastuolusid ja kokkupõrkeid ning raskendab koordinatsiooni saavutamist, tekitab pingeid rivi- ja staabiorganisatsiooni vahelistes suhetes. U.k.k (tekkis 1930 aastatel) hakkab vaatlema kui sotsiaalset subjekti kelle tööefektiivsuse tõstmiseks on vaja motivatsiooni ning töölise enda tahet tööd paremini teha
annaabi.ee 
