Näide: analüütilised kontod ettevõtte raamatupidamise kontoplaanis. Sõiduki ekspluatatsioonikulud – veoautokütus, hooldustarvikud, sisseostetud hooldusteenused, kohustusliku liikluskindlustuse preemiad, autojuhi palgakulu Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes organisatsiooni struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad + Kulukandjate (-objektide) arvestus peab selgitama, millises mahus on erinevate arvestusobjektide (kuluobjektide) tarvis tehtud kulusid. Kulukandjad – näited – nn kulukohad: vastutuspõhise kuluarvestuse puhul vastutuskeskused (tulemusüksused), ettevõtte poolt osutatavad teenused/müüdavad tooted, projektid, põhivaraühikud, eelnevad kombineerituna. Protsessid ja tegevused 1. Protsessid: Juhtimisprotsessid – juhivad süsteemi tööd Tugiprotsessid – neid on vaja põhiprotsesside toetamiseks. Teatud tugiprotsesside eesmärk
ii. Elluviimise vahendid: kululiikide ja kulukandjate (-objektide, -kohtade) arvestus Kululiikide arvestus peab selgitama, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad organistasioonis Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes organisatsiooni struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad Kulukandjate (kuluobjektide) arvestus peab selgitama, millises mahus on erinevate arvestusobjektide (kuluobjektide) tarvis tehtud kulusid. 1. Protsessid: juhtimis- ja tugiprotsessid, põhitegevusprotsessid Juhtimisprotsessid juhivad süsteemi tööd. Tugiprotsessid – neid on vaja põhiprotsesside toetamiseks. Teatud tugiprotsesside eesmärk on jälgida põhiprotsesside tõhusust. Põhiprotsessid - kulgevad horisontaalselt läbi organisatsiooni, luues väärtust kliendile
Kesksed aspektid on seotud kulude registreerimise ja hindamisega. Kulukohtade arvestus peab selgitama, millises ettevõtte struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeldakse selles kuluarvestuse lõigus üldkulude jaotumist kulukohtade lõikes. 2 Kulukandjate arvestus peab selgitama, millises mahus on erinevate arvestusobjektide (kuluobjektide) tarvis tehtud ettevõttes kulusid. Kulukandjate arvestus võimaldab võrrelda erinevate arvestusobjektide tulemust (näiteks toodete omahinda) ja selle alusel suunata ettevõtte erinevate tegevusvaldkondade tulemusi. Järelikult on vajalik ettevõtte sisene kuluarvestuse süsteem, mis võimaldab detailselt arvestada ettevõtte kulusid ja nende mõju tuludele ja kasumile. KELLELE JA MIKS ON KULUARVESTUSE SÜSTEEM KASULIK?
kasutamine. 1. Keskkonnaaruande koostamine Keskkonnaaruandluses ei ole veel kohustuslikku standardit, küll aga mitmeid rahvusvaheliselt aktsepteeritud meetodeid. Hetkel on keskkonnaaruandlus vabatahtlik tegevus, mistõttu on igal organisatsioonil võimalus valida enda jaoks sobiv vorm ja viis aruande koostamisel ning avalikustamisel. Keskkonnaaruandluse metoodika põhineb naturaalmõõtjatel: info arvestusobjektide kohta vajatakse koguselistes näitajates - mass,maht, läbisõit jne. Ettevõtted, kes kasutavad raamatupidamises ainult rahaliselt väljendatud programmi, ei ole võimalik selle programmi alusel keskkonnaaruannet koostada. Keskkonnaaruande koostamise etapid: 1) Organisatsiooni ulatuse piiritlemine. Teisisõnu tuleb selgeks mõelda, mis ulatuses erinevaid tegevusi aruandluses kajastatakse ehk milliste tegevuste
o · kulukoha kui vastutuskeskuse kuluressurssi kasutamise kontroll. o KULUKANDJATE analüüs o Kulukandja (toote, teenuse, müügipiirkonna või PROJEKTI) otsekulud kantakse üldjuhul otse kulukandjale o Kuidas jaotada toodetele ja teenustele kaudsed kulud? o Võimaldab hinnata toote, teenuse omahinda o Kulukandjate arvestus peab selgitama, millises mahus on erinevate kuluobjektide tarvis tehtud o ettevõttes kulusid. Kulukandjate arvestus võimaldab võrrelda erinevate arvestusobjektide (ka o projektide) tulemusi, nt toodete omahinda, ja selle alusel suunata ettevõtte erinevate o tegevusvaldkondade tulemusi. o Tüüpilisteks kulukandjateks on: o · tooted, o · teenused, o · toodete & teenuste grupp, o · pooltooted, o · tulemusüksus, o · müügipiirkond, o · turusegment. o Kulukandjate arvestus jaguneb vastavalt kulukandja määratlusele: o · ühik-kulukandja (nt tooteühiku omahinna) arvestus;
jaotamiseks kulukandjatele, kulukoha kui vastutuskeskuse kuluressurssi kasutamise kontroll. KULUKANDJATE analuus Kulukandja (toote, teenuse, muugipiirkonna või PROJEKTI) otsekulud kantakse uldjuhul otse kulukandjale Kuidas jaotada toodetele ja teenustele kaudsed kulud? Võimaldab hinnata toote, teenuse omahinda Kulukandjate arvestus peab selgitama, millises mahus on erinevate kuluobjektide tarvis tehtud ettevõttes kulusid. Kulukandjate arvestus võimaldab võrrelda erinevate arvestusobjektide (ka projektide) tulemusi, nt toodete omahinda, ja selle alusel suunata ettevõtte erinevate tegevusvaldkondade tulemusi. Tuupilisteks kulukandjateks on: tooted, teenused, toodete & teenuste grupp, pooltooted, tulemusuksus, muugipiirkond, turusegment. Kulukandjate arvestus jaguneb vastavalt kulukandja maaratlusele: uhik-kulukandja (nt tooteuhiku omahinna) arvestus; periood-kulukandja (tegevusvaldkonna, muugipiirkonna majandustulemuse) arvestus
Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes ettevõtte struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeldakse selles kuluarvestuse lõigus üldkulude (eelkõige tootmislike) jaotumist kulukohtade lõikes. Kulukandjate arvestus peab selgitama, millises mahus on erinevate arvestus- objektide (kuluobjektide) tarvis tehtud ettevõttes kulusid. Kulukandjate arvestus võimaldab võrrelda erinevate arvestusobjektide tulemusi, näiteks toodete omahinda, ja selle alusel suunata ettevõtte erinevate tegevusvaldkondade tulemusi. Järelikult on vajalik ettevõtte sisene kuluarvestuse süsteem, mis võimaldab detailselt arvestada ja analüüsida ettevõtte kulusid ja nende mõju tuludele ja kasumile. 2.2. Kululiikide arvestus 2.2.1. Kululiikide arvestuse eesmärgid ja kulude liigitamine
annaabi.ee 
