.......................................................... 16 ` 2 1. SISSEJUHATUS Varud on osa käibevarast, mida kasutatakse toodete valmistamiseks, teenuste osutamiseks või müügiks. Antud ainetöö eesmärk oli uurida lähemalt varude arvestusega seonduvat. Ainetöö sisaldab materjale nii varude arvestusmeetoditest, inventeerimistest, kui ka arvestussüsteemidest. 3 2. VARUDE ARVESTUS Varud on varad: · Mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; · Mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; · Materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. (3, 184-185)
iseseisev töö õppeaines - finantsarvestuse põhimõtted teema - nõuete ja ettemaksete arvestus TÖÖ EESMÄRK – Õppija teab nõuete s.h. ebatõenäoliste- ja lootusetute nõuete arvestuspõhimõtteid, tunneb erinevaid arvestusmeetodeid ja oskab koostada vastavaid raamatupidamislausendeid. TÖÖ SISU – Ülesanded nõuete ja ettemaksete arvestusest ning ebatõenäoliste nõuete arvestusmeetoditest. ÕPPEMATERJAL J.Alver , Finantsarvestus, Deebet, 2009.a. Tunnimaterjalid HINDAMISKRITEERIUMID kõik etteantud ülesanded on lahendatud arvestuskäik on esiatavas töös kajastatud ülesannete lõpptulemus on õige töö on esitatud tähtajaks Ülesanne 1 Lõpeta lause a) Müügiarve koostamisel tehakse raamatupidamislausend... D nõuded ostjate vastu K müügitulu
aruandeperioodi jooksul omakapitalis toimunud muutused. Omakapitali muutus näitab omanikele osaluse bilansilise maksumuse muutumist perioodi jooksul, mida võivad mõjutada perioodijooksul teenitud kasum (kahjum), omanike poolt tehtud sissemaksed, omanikele tehtavad väljamaksed ning muud tehingud. Aastaaruande lisad on sama olulised ja sageli informatiivsemad kui aruanded ise. Lisadel on selgitav iseloom nad annavad detailse ülevaate raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetoditest ja hindamistest. Lisades tuuakse välja arvestusmeetodite muudatused, laenu tagatised ja panditud vara, tingimuslikud kohustused, müügitulu tegevusalade ja piirkondade lõikes, bilansiväline vara jms. 4.3.4. Audiitori järeldusotsus Suuremate ettevõtete majandusaasta aruanded peavad olema auditeeritud (kinnitatud audiitori poolt). Raamatupidamise aastaaruande audit on olenemata finantsnäitajatest kohustuslik igale aktsiaseltsile, riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku
näidata, kuidas toimub varude arvestus XXX OÜ-s . Eesmärgi saavutamiseks tuleb täita järgmised ülesanned: · erialase kirjanduse leidmine ja selle läbitöötamine; · varude arvestuse teoreetiliste aluste esitamine; · varude analüüsi võimaluste esitamine. Töö koosneb viiest osast: esimene osa räägib varudest ning nende otstarbest, teises osas on juttu varude arvestussüsttemidest, kolmandas Eestis kasutatavatest arvestusmeetoditest ning neljas osa keskendub inventeerimisele. Viimane osa räägib XXX OÜ varude arvestusest. Käesoleva töö koostamisel on kasutatud Raamatupidamise Toimkonna juhendit 4 ''Varud'', Rahvusvahelist Finantsaruandluse Standardit 2 ''Varud'', interneti materjali ja erinevate autorite poolt kirjutatud erialakirjandust. 3 VARUD Varudena võib käsitleda kõike, mida organisatsioonis vajatakse.
Juhtprintsiibiks on tulude ja kulude õige vastandamine. Rahakäibe (Rahavoogude) aruanne- kajastab ettevõtte raha muutumist perioodi jooksul. Omakapitali muutuste aruanne- võtab kokku aruandeperioodi jooksul omakapitalis toimunud muutused. See näitab omanike osaluse bilansilise maksumuse muutumist perioodi jooksul, mida võivad mõjutada kasum, sissemaksed kapitali, väljamaksed. Lisad- annavad üldise vaate raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetoditest ja hindamisalustes. Seal tuuakse arvestusmeetodite muudatused, laenu tagatised ja panditud vara, bilansiväline vara jms. Majandusaasta aruande esitamisel lisatakse: Kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek Müügitulu jaotus Vandeaudiitori aruanne PÕHIMÕISTED Varaobjekt on möödunud sündmuste tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majanduslikku kasu saada. Varaobjekti kajastatakse bilansis siis, kui
tegelik lõppjääk. 3. Leitakse realiseeritud (müüdud) vara lõppmaksumus järgneva valemiga: ALGVARU + SISSETULEK INVENTEERITUD LÕPPVARU = REALISEERITUD VARA LÕPPMAKSUMUS Varude kulupõhised arvestusmeetodid Varude kulupõhise arvestusmeetodi valikust sõltub varude soetusmaksumuse kuluna kajastamine, s.t kuluks kantava kauba või materjali kulusumma ja bilansis kajastuv jääkmaksumus on erinev. Järgnevalt on toodud loetelu võimalikest kulupõhistest arvestusmeetoditest, millest esimesed kolm on lubatud kasutada Eestis. 1 Tükimeetod (üldise identifitseerimise, ühiku individuaalhinna) meetod 2 Kaalutud keskmise soetushinna meetod (average cost method) 3 FIFO meetod (varu hindamine esimeste ostude hindades; first in, first out method) 4) LIFO meetod (varu hindamine viimaste ostude hindades; last in, first out method) 5) HIFO meetod (varu hindamise meetod kõrgema hinnaga ostude alusel; highest in, first outmethod)
kontsern, milliseid arvestuspõhimõtteid rakendatakse, millised seadused ja juhendid konsolideerimist reguleerivad. Kõik ülesanded ja joonised on töös koostatud autori poolt, et üheselt oleks võimalik saada teadmised konsolideeritud aruannete koostamise põhimõtetest ja meetoditest. Just rohked numbrilised näited lihtsustavad metoodilise aspekti mõistmist andes ülevaate konsolideerimis- grupi finantsarvestuses lubatud arvestusmeetoditest. VIIDATUD ALLIKAD 1. Raamatupidamise Toimkonna juhend RTJ 11, 2011. 2. Raamatupidamise Toimkonna juhend RTJ 2, 2011. 3. Raamatupidamise Toimkonna juhend RTJ 1, 2011. 95 4. Raamatupidamise seadus 04. juuni 2012 // RT I 25.05.2012, 16. 5. Linnaks, E. Kontserni raamatupidamine. Tallinn, 1996. 6. Raamatupidamise Toimkonna juhend RTJ 3, 2011. 7. Äriseadustik 04. juuni 2012 // RT I 25.05.2012, 14. 8
annaabi.ee 
