ehk sissetulekuid nende saamiseks tehtavate kulutustega. Kui tulud kuludest suuremad, tekib ettevõtte kasum, kui vastupidi, siis ei ole see projekt vastuvõetav. · Ettevõtte hindamisel on oluline alternatiivkulude hindamine. · Alternatiivkuludena käsitletakse kulu, mis jääb ühele tegevusele pühendumisel teistest tegevustest saamata. · Ettevõtte kasumite võrdlemisel on oluline hinnata ka kalkulatoorseid kulusid (arvestuslikke kulusid), need on kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima. · Et erinevate ettevõtete majandustulemusi võrrelda, esitatakse neid väga tihti suhtena mõnda teise näitajasse. · Enam kasutatav näitaja on kasumi suhe ettevõtte käibesse. · Selle saamiseks jagatakse ettevõtte mingi perioodi, näiteks ühe kuu, kasuminumber tema sama perioodi tuludega. · Kulud väljendavad ressursside kasutamist tootmises.
(1, 84) Tulemuste kontroll Inventuuri eest vastutav isik peab võrdlema inventeerimitulemusi inventeeritavate varade nimekirjades esitatud tulemustega. Kui on olulisi erinevusi, peab inventeerimist kordama. 11 Korduvinventeerimise teevad teised inventeerijad ning tulemused kantakse uutele inventeerimislehtedele, kus nagu esimestel lehtedel ei tohi olla ära näidatud varade arvestuslikke koguseid. Kurduvinventeerimislehed tuleb samuti tagastada dateeritult ja inventeerijate allkirjadega varustatud inventuuri läbiviimise eest vastutavale isikule. Kui teise inventeerimise tulemus on sama või erineb oluliselt eelmise inventeerimise tulemustest, võetakse arvestuses aluseks teise inventeerimise tulemus. Kui erinevus esimesest inventeerimisest on oluline, korraldatakse kolmas inventeerimine samadel tingimustel, mis teine
Eesti ajalugu II Kursus „Eesti ajalugu II“ • 21 tundi; 1 tund = 75 minutit. • 3 teemat: - 1. Rootsi aeg (Eesti 1600. aastatel) (5t) - 2. Eesti 18. sajandil (Eesti Vene keisririigi koosseisus) (5t) - 3. Eesti 19. sajandil ja 20. sajandi algul (Pärisorjuse kaotamine, ärkamisaeg) (10t) • Kursuse hinde saab arvestuslike kontrolltööde ja tunniülesannete eest. Arvestuslikke töid tuleb kokku 3. Tunniülesannete puhul on 3 tunnihinnet võrdsed 1 arvestusliku hindega. • Järeltööd esialgu ainult järelvastamiste ruumis raamatukogus. Rootsi aeg Rootsi riikluse areng • Rootsi ei olnud rahvaarvult suur riik ning oli varem tuntud kui suhteliselt metsik ja vähearenenud Põhjamaine riik. • Rootsi ja üldse Skandinaavia olemasolu jõuab ülejäänud Euroopa teadvusesse esmalt
muudatusi. Üldjuhul võtab Riigikogu riigieelarve vastu ja Vabariigi President kuulutab riigieelarve seaduse välja detsembrikuus ning riigieelarve jõustub järgmise eelarveaasta alguses ehk 1. jaanuaril. Riigieelarvet on võimalik eelarveaasta kestel Vabariigi Valitsuse ettepanekul muuta või täiendada (kulude kogumahu suurenemisel või vähenemisel) lisaeelarvega. Mida nimetatakse riigieelarves arvestuslikeks kuludeks? Riigieelarves planeeritud riigituludest arvestuslikke kulusid on kahte liiki kulud mis sõltuvad konkreetsete tulude laekumistest ning kulud mille suurus tuleneb erinevatest seadustest. Riigieelarves planeeritud arvestuslikke kulusid võib ületada st. kui tulusid, millega kulu tegemine on seotud laekub rohkem kui planeeritud või teiste seadustega sätestatud kulude osas toimub muudatusi planeerimise alustes (nt. vanemahüvitise saajaid on rohkem kui planeeriti) võib väljamakseid teha suuremas mahus kui eelarves on planeeritud.
2) Võõrvahendid ehk välised ressursid- pangakrediit, Eesti erakapital, väliskapital, ettevõtte võlg hankijatele. 3) Mitmesugused toetused- Euroopa Liidu fondidest. Investeeringute efektiivsus- väljendub kogutulu (kasumi) juurdekasvu ja seda põhjustanud investeeringu suhtena. Investeeringute piirefektiivsus- tulu ühe täiendava investeeritud rahaühiku kohta. Investeerimisvõimaluste võrdlemisel kasutatakse hindamisvahendina rahavoogusid, mitte aga arvestuslikke tulusid. Baasrahavoog- rahavoog, mida võib eeldada olukorras, kus ühtegi investeeringu alternatiivi ei rakendata ehk kus säilib senine tootmisplaan. Projektist tulenevate rahavoogudena vaadeldakse laekunud raha ehk sissetulevat rahavoogu. Investeeringuga seotud rahavood võib jaotada kolme rühma: 1) Esialgne rahavoog, mis on seotud kohe investeerimisprojekti algu tehtavate kulutustega varade soetamiseks, käibekapitali täiendavaks vajaduseks ja väljaõppekuludega
· Võõrvahendid (laenud lühi- ja pikaajalised) · Toetused 154) Välisinvesteeringute kasulikkus · Ressursside ja tehnoloogia juurdevool · Kaubavahetuse loomine · Konkurentsi suurendamine 155) Rahavoogude prognoosimine 156) Investeerimisvõimaluste võrdlumisel kasutatakse hindamisvahendina rahavoogusid mitte arvestuslikke tulusid. Rahavood, st raha laekumine (cash inflows) ja raha väljamaksed (cash outflows). 157) Kapitali eelarvestamises loevad ainult sellised oodatavad rahavood, mis on tahavad või saadavad ... 158) 159) 160) 161) 162) Rahavoogude jaotus a.i.2.a.i.1. ESIALGNE RAHAVOOG st kulutused varade ostmiseks ja töökorda seadmiseks a.i.2.a.i.2
ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima. Ennu kaupluse korral on selleks üür. Kuna Ennu pood asub oma majas ei pea Enn teistele ruumide kasutamise eest renti maksma. Tavaliselt on rent üks olulisemaid ettevõtte kulusid. Näiteks kesklinna rendihinnad on palju kõrgemad kui äärelinnas. Raamatupidamises võetakse kasumi arvestamisel arvesse kõik kulud arvete ja tsekkide alusel. Võttes arvesse kõiki kalkulatoorseid e arvestuslikke kulusid võime Ennu kasumit võrrelda teiste kauplustega, millel on ka rendikulu. Kui Ennu kasum oli 10000 ja rendi hinnad 7000 kr oleks Ennu kasum veelgi väiksem. 10000-7000= 3000 kr. Seega Ennu raamatupidamislik kasum erineb arvestuslikust kasumist. Kirje Raamatupidamise kasum Arvestuslik kasum Tulud 50 000 50 000
annaabi.ee 
