D Võlad tarnijatele 3000 K Ettemaksed kaupade eest 3000 5 Inventeerimine Tarnijatele tasumata arveid tuleb inventeerida, tarnijate lõikes, vähemalt üks kord aastas, enne aastaaruande koostamist. Inventeerimise käigus selgitatakse iga tarnija puhul, kas saldo suurus on tõene ning kas võlgnevuse ajaline pikkus on põhjendatud. Inventeerimisel on aluseks tarnija poolt väljastatud Saldoteatis. Inventeerimine seisneb selles, et võrreldakse tarnijatelt saadud saldoteatisi arvestusandmetega. Kinnitatud või märkustega saldoteatised saadetakse tarnijatele tagasi. Tarnijatele, kes ei ole saldoteatisi saatnud, saadab saldoteatise ettevõte ja palub selle koos kinnitusega tagastada. Saldoteatisele võiks teha järgmise märkuse: "Saldoteatise mittetagastamisel loetakse sellel näidatud saldo teie poolt kinnitatuks."
kadu, arvestusvead, riisumine jne, ei saa tuvastada nende toimumise momendil. Varasid kontrollitakse majandusüksuses läbiviidavate inventuuridega, Varade inventeerimine korraldatakse vähemalt üks kord aastas (kassas igakuiselt). Inventeerimisega tehakse kindlaks inventeerimisaktides fikseeritakse kaupade , materjalide, inventari või raha tegelik jääk ning selgitatakse varade üle- või puudujääk, võrreldes arvestusandmetega. Inventeerimise tulemuste põhjal viiakse jooksva arvestuse andmed vastavusse tegeliku olukorraga. Enne aastaaruande koostamist on vaja inventeerida ettevõtte arvelduste seise. Selleks võrreldakse deebitoride ja kreeditoridega saadaolevate summade või võlgnevuste õigsust ja fikseeritakse lahkuminekud. Lahknevuse põhjused selgitatakse läbirääkimiste käigus, vajadusel tehakse vastavad parandused. Inventuuri ettevalmistamine
raamatupidamiskohustuslase majandustehingud kronoloogilises või/ja süstemaatilises järjestuses. 3) raamatupidamise meetod - raamatupidamisliku lähteinformatsiooni kogumise, läbitöötamise ja üldistamise võtete ühtne süsteemi, mille elementideks on: a) dokumenteerimine - majandustehingute sisu registreerimine algdokumentidel. b) inventeerimine - väärtuste allesoleku ja tegeliku seisukorra kindlakstegemine, võrdlemine arvestusandmetega ning üle- või puudujääkide, nende põhjuste ja süüdlaste selgitamine c) hindamine - varade ja kapitali üldistatud rahalise mõõtmise võte, kusjuures naturaalnäitajate rahalisteks üleviimisel kasutatakse vastavaid hindu. d) kalkulatsioon - iga kululiigi suuruse ja konkreetse arvestusobjekti kulude kogusumma kindlakstegemine. e) kontod - informatsioonikogumid, mis sisaldavad andmeid ettevõtte varade ja
Kassa inventeerimise sagedus määratakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Kassa inventuur on kindlasti bilansipäeva seisuga. Soovitatav on avada eraldi kontod erinevate pangakontode ning välisvaluuta pangakontode kohta. Pangakonto saldo ei saa olla negatiivne. Ainult kui ettevõte kasutab arvelduskrediiti. Kassa ei saa olla miinuses. Arvelduskonto inventuur tehakse bilansipäeva seisuga, selleks tuleb võrrelda pangakonto väljavõtte saldot arvestusandmetega. Rahasummade arvestamiseks, mis ei jõua ühelt kontolt teisele samal arvestusperioodil, võib avada alakonto ,,raha teel"(ülekanded, kaardimaksed). Kingina saadud raha võetakse arvele vara ja muud äritulud. 3. Arveldused aruandekohustuslike isikutega. · Ettevõtte töötajad, kellele makstakse raha ettevõtte kulude katteks ettemaksena. · Raha kulutamise kohta esitatakse (avansi) aruanne.
Ettevõtete majandustehingute sisu registreeritakse algdokumentidel. Dokumentidel fikseeritakse põhilised andmed, mis iseloomustavad tehingu olemust ja mahtu. Eraldi dokument koostatakse iga tehingu või õhelaadsete tehingute rühma kohta. Dokumentides fikseeritud andmeid kasutatakse tehingute järgnevaks registreerimiseks ja süstematiseerimiseks Inventeerimine, selle iseloomustus Varade allesoleku ja tegeliku seisukorra kindlakstegemine. Varade tegelikult olemasolevat kogust võrreldakse arvestusandmetega ning selgitatakse üle- või puudujäägid, nende põhjused ja süüdlased. Sünteetilise ja analüütilise arvestuse võrdlus Sünteetilisest arvestusest saadavad andmed on ebapiisavad, sest niisugusest arvestusest ei ole võimalik saada ettevõtte igapäevases tegevuses kasutatavaid detailseid andmeid. Kaupade arvestust ei saa pidada ainult rahalises väljenduses, on vaja ka arvestust pidada naturaalnäitajates. Seepärast tuleb pidada sünteetilise arvestusega
Varade inventeerimine korraldatakse vähemalt üks kord aastas (kassas igakuiselt), see on korraline inventuur. Erakorraline inventuur viiakse läbi varguste ja riisumiste juhtude avastamisel ning peale tulekahju ja materjaalselt vastutavate isikute vahetumiselt. Inventeerimisega tehakse kindlaks ja inventeerimisaktides fikseeritakse näiteks ladudes, allüksustes või kassas kaupade, materjalide, inventari või raha tegelik jääk ning selgitatakse varade üle- või puudujääk, võrreldes arvestusandmetega. Inventeerimise tulemuste põhjal viiakse jooksva arvestuse andmed vastavusse tegeliku olukorraga. Enne aastaaruande koostamist on vaja inventeerida ka ettevõtte arvelduste seise. Selleks võrreldakse deebitoride ja kreeditoridega saada olevate summade või võlgnevuste õigsust ja fikseeritakse lahkuminekud. Lahknevuste põhjused selgitatakse läbirääkimiste käigus, vajaduse korral tehakse raamatupidamisregistrites vastavad parandused. (1, 83) Inventeerimise ja hindamise protseduurid
D Võlad tarnijatele 3000 K Ettemaksed kaupade eest 3000 4. Inventeerimine. Tarnijatele tasumata arveid tuleb inventeerida, tarnijate lõikes, vähemalt üks kord aastas, enne aastaaruande koostamist. Inventeerimise käigus selgitatakse iga tarnija puhul, kas saldo suurus on tõene ning kas võlgnevuse ajaline pikkus on põhjendatud. Inventeerimisel on aluseks tarnija poolt väljastatud Saldoteatis. Inventeerimine seisneb selles, et võrreldakse tarnijatelt saadud saldoteatisi arvestusandmetega. Kinnitatud või märkustega saldoteatised saadetakse tarnijatele tagasi. Tarnijatele, kes ei ole saldoteatisi saatnud, saadab saldoteatise ettevõte ja palub selle koos kinnitusega tagastada. Saldoteatisele võiks teha järgmise märkuse: “Saldoteatise mittetagastamisel loetakse sellel näidatud saldo teie poolt kinnitatuks.” MÜÜGITEHINGUTE ARVESTUS 1. Tulu kajastamine. Tulu – on aruandeperioodi sissetulekud (majandusliku kasu suurenemised), millega
4.5 Inventeerimine Mõningaid majandustegevuses ja arvestuses tekkivaid nähtusi (materjalide ja kaupade loomulik kadu, eksimused kaupade vastuvõtmisel ja väljaandmisel, arvestusvead, vara riisumine jne.) ei saa fikseerida nende toimumise momendil. Seda saab teha alles inventuuride abil. Inventuuriga tehakse kindlaks ja inventuuriaktides fikseeritakse kaupade, materjalide, raha, inventari jne. tegelik jääk ning selgitatakse nende üle- või puudujääk võrreldes arvestusandmetega. Inventuuri tulemuste põhjal viiakse arvestuse andmed vastavusse tegeliku olukorraga. Reas ettevõtetes ei arvestata jooksvalt materjali kulutamist tootmises. Sel juhul kasutatakse perioodilisi inventuure aruandeperioodi lõpul aruandeperioodi tegeliku kulusumma arvutamiseks. Selleks tehakse järgmine arvutus: Aruandeperioodi kulu = materjali jääk aruandeperioodi algul + materjali ostud aruandeperioodi jooksul materjali jääk aruandeperioodi lõpuks.
annaabi.ee 
