Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"arvestatavamaid" - 7 õppematerjali

Uued kultuuritraditsioonid 12-kuni 17-sajandil Eestis
3
doc

Uued kultuuritraditsioonid 12. kuni 17. sajandil Eestis

suurt kasu ka kristlik-humanistlikule haridusele . "Kindlameelne Argenia" kanti koolidraamana ette Tallinna gümnaasiumi õpilaste poolt, seda võib pidada 1. ooperietenduseks Tallinnas. 4. Too näiteid erinevatest kultuurivaldkondadest Läänemere-äärsete linnade ühtses kultuurielus 5. Iseloomusta lühidalt Johann Valentin Mederi elukäiku ja loomingut. 17. sajandileestis tegutsenud muusik, oli selle aja väljapaistvaim helilooja ning bassilaulja. Ta oli üks saksa rahvusliku muusika arvestatavamaid uuendajaid. Oli tüüpiline hansamuusik. Tallinnas oli 10 aastat gümnaasiumi kantor ja juhtis Oleviste kiriku muusikaelu. "Kindlameelne Argenia" kanti koolidraamana ette Tallinna gümnaasiumi õpilaste poolt, seda võib pidada 1. ooperietenduseks Tallinnas. 1. Milline oli Forseliuse osa Eesti hariduselu arengus? Asutas seminari, kus hakati ette valmistama köstreid-koolmeistreid, rahvakoolide õpetajaid, sealt sai alguse eesti maakoolide võrk, mis pani tegelikult aluse ka

Muusika → Muusikaajalugu
120 allalaadimist
Norra - referaat
16
doc

Norra - referaat

elektritarbimise kasv uute hüdroelektrijaamade rajamisega, kuid 1990. aastatel otsustas valitsus ehitada kaks gaasielektrijaama. Gaasienergia kasutuselevõtt Norras on sellest ajast peale olnud kuum vaidlusteema, mis on tekitanud keskkonnakaitsjate tugeva vastuseisu. Kütustest toodetakse naftat. Peamine toornafta leiukoht on Põhjameres. Nafta pumpamine ning selle saaduste töötlemine on nüüd juba läbi paari aastakümne olnud üheks peamiseks tööstusharuks. Norra on üks arvestatavamaid nimesid Euroopa kütuseturul. Teisel kohal on loodusliku gaasi tootmine. Nii nafta kui gaas on tähtsad ekspordiartiklid. Põllumajandus Ainult 3% Norrast on põllumajanduslikult kasutatav, sest enamiku territooriumist võtavad enda alla järsunõlvalised mäeahelikud ja sügavad järved. Enamasti leidub põllumaad fjordide ääres. Põllumajandus moodustab vaid mõne protsendi sisemajanduse koguproduktist ja

Geograafia → Geograafia
40 allalaadimist
Kommunikatsioon ja võim
5
docx

Kommunikatsioon ja võim

I) Max Weberil oli 3 võimutüüpi. Traditsiooniline võim põhineb tavauskumusel alati kehtinud traditsioonide puutumatusse. Suhe valitseja ja administratsiooni vahel. Karismaatiline võim pühendub juhi erilistele isiksuse omadustele ja selle isiku esindatud võimule (nt diktatuurid). Afektuaalne seotus juhiga. Ratsionaal-legaalne võim põhineb uskumusel seadusliku korra legaalsusesse ning võimulolevate isikute õigusesse valitseda. Suhted reguleeritud seadustega. (Münch 1993) Üks arvestatavamaid sotsiaalse korra tekke seletusi on Talcott Parsonsi (1951) ja Niklas Luhmanni (2009, 1997) topeltkontingentsi teoreem. Sotsiaalsed süsteemid koosnevad kommunikatsioonidest. Selles 3 valikut : teave, edastamisviis ja vastuvõtt. Vastastikku on kaks musta kasti ­ ego ja alter. Mõlemad on tegevuslikult suletud ja autonoomsed psüühilised süsteemid ning sellisena nii teineteise kui ka vaatleja jaoks suletud mustad kastid ­ keegi nende sisse ei näe

Informaatika → Kommunikatsioon
42 allalaadimist
Arengupsühholooga
38
doc

Arengupsühholooga

inimühiskonnas eksisteerida. Samuti rõhutab ta, et igal tasemel on optimaalne aeg, liiga kiiresti ei ole mõtet inimest tõugata ühelt etapilt teisele, samas ei saa ka pidurdada. Kui tase on positiivselt lahendatud, siis on inimene psühholoogiliselt tugevam. Erikson ei ütle midagi arengu põhjuste kohta. Töö on kirjeldav ülevaade arengust. Mõisted ebatäpsed ja kirjeldab enam mehe kui naise arengut. Hoolimata kriitikast on ta ikkagi üks arvestatavamaid teooriad nende hulgas, mis kirjeldavad inimese kogu elukäiku. Järgmine tüüp: Alfred Adler ( 1870 - 1937 ). Tema lõi 1911.a. oma koolkonna, selle nimetas ta individuaalpsühholoogiaks. Adleril tähistab teadvuse ja alateadvuse vahekorda puu. Teadvus on Adleri puhul suurema osaga kui alateadvus. Alateadvust näeb Adler väiksema mahuga kui Freud. Adler on esimene, kes hakkab rääkima alaväärsustundest, mis kujuneb lapsepõlves. Täiskasvanud

Psühholoogia → Psühholoogia
55 allalaadimist
Eesti kaitsealad-referaat
46
doc

Eesti kaitsealad (referaat)

(Sphagnaceae) teevad kogu rabast ombotroofse käsna, mis säilitab rabale sademetena langenud vee. Siin kasvab looduslikult kahte liiki jõhvikaid - harilik jõhvikas (Oxycoccus palustris) ja väikeseviljaline jõhvikas (Oxycoccus microcarpus). Nigula Looduskaitsealal on juba kolm aastat tegeldud metsloomade ravimise, hooldamise ja tagasiaitamisega loodusse (Nigula Metsloomade Taastuskeskus). Nigula raba on Pärnumaa lõunaosas üks arvestatavamaid veereservuaare. 5. Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab? Raba kõige silmatorkavamad elustajad on linnud. Inimtegevusest üsna vähe mõjustatud maastikuna pakub see looduspiirkond pesitsemisvõimalusi mitmetele haruldastele ja ohustatud linnuliikidele. Siin leidub kalakotkaid (Pandion haliaetus), kaljukotkaid (Aquila chrysaetos), madukotkaid (Circaetus gallicus), sõtkaid (Bucephala clangula),

Loodus → Keskkonnakaitse
38 allalaadimist
Filosoofia
15
doc

Filosoofia

teha kaasaegsetele täiesti selgeks, mida ta arvab ja taotleb" (Neschke-Henschke: 117). Tegelikult aga sõltub igast mõtlejast (teadlasest, filosoofist) endast, mida ta teosest kõige enam tähele paneb ja tähele panna tahab. Sama palju kui on lugejaid, nii palju võib olla ka erinevaid arusaamu ja tõlgendamisi. Platoni tähtsus tänapäeval seisneb ehk selles, et tema oli üldse üks esimesi arvestatavamaid filosoofe. Ta tõi ühiskonnast välja probleeme (mitte ainult ühiskonnaalaseid), arutles nende üle ning pakkus välja omapoolse arusaama, kuigi tänapäeval võivad need tunduda ebareaalsete või utoopilistena. Tema ühiskonnakäsitlust nimetatakse mõnede teadlaste poolt ka filosoofiliseks utoopiaks. Platonilt on paljud hilisemad mõtlejad ja filosoofid saanud ideid ja otseseid mõjutusi. Iga filosoof näeb filosoofia ajaloos just seda, mida ta tahab

Filosoofia → Filosoofia
564 allalaadimist
Maaelamute sisekliima-ehitusfüüsika ja energiasääst I
232
pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

Puit on taastuv energiaallikas ja puidu põletamisel tekkiva süsihappegaasi neelab kasvav mets taas endasse, samas kui fossiilkütuste puhul seda ei toimu. Seetõttu on taastuvate energiaallikate kaalumistegur väiksem kui üks. Puidu põletamine ebaefektiivsetes ahjudes ja kateldes võib põhjustada õhusaastet tuha, tahma ja lenduvate peenosakeste tõttu. Oma keskkonnasõbralikkuse ja hinna tõttu on puit püsivalt kasutatavate maaelamute soojusenergia tagamisel siiski üks arvestatavamaid energiaallikaid. Puidu kasutamisel on väiksemad võimalused perioodiliselt kasutatavate elamute juures. Kui elamus ei ole püsielanikke, on küttekoldes põlev tuli üksikus elamus seotud alati teatud tuleohutusriskidega. Tulekahju süttimisel info tulekahjust ei levi kiiresti ja elamu põleb tõenäoliselt maha. Kasutusaja välisel perioodil on peamiseks võimaluseks elekterkütte kasutamine. See on kõige

Ehitus → Ehitiste renoveerimine
98 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun