muutub nähtavaks, kuid võivad jääda varjatuiks, neid suruvad alla sotsiaalsed struktuurid. Põhjust ja tagajärge on kerge segamini ajada Kuidas konfliktidega toime tulla? Konfliktide põhitõed: Ükski konflikt ei lahene iseenesest Iga lahendamata vana konflikt genereerib uusi konflikte Konfliktid võivad olla põhjustatud: Erinevast informeeritusest- Konflikti osapoolte erinevast informeeritusest, mis viib erinevate seisukohtadeni ning arvamusteni Erinevatest eesmärkidest- Konflikti osapooltel on erinevad eesmärgid ja isiklikud ootused, millevahelised vastuolud viivad vastandlike seisukohtadeni Loogika või arusaama viga- teine ei käitu vastavalt ootustele Millised on tunnused, et rühmas on konflikt? Lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist; Kõrgendatakse häält; Süüdistatakse teisi; Nägeletakse pisiasjade pärast;
Kokkuleppele jõudmine (probleemi lahendamine) Tugevamad suhted Õppimine Võitja-võitja lahenduseni jõudmine 5.Mis põhjustel konflikt tekib? Mis on arusaamatuste taga? Lühidalt öeldes ressursid, millest kõigile ei piisa ning erinevused vajadustes, väärtustes, hoiakutes, huvides või eesmärkides. Konfliktide võivad olla põhjustatud: -- erinevast informeeritusest Konflikti osapoolte erinevast informeeritusest, mis viib erinevate seisukohtadeni ning arvamusteni -- erinevatest hinnangutest ja tõlgendamisest Konflikti osapooltel on küll sama informatsioon, kuid nad hindavad seda erinevalt ning jõuavad nii erinevate vaadeteni. -- erinevatest eesmärkidest Konflikti osapooltel on erinevad eesmärgid ja isiklikud ootused, millevahelised vastuolud viivad vastandlike seisukohtadeni. -- võimupiirkondade kattumisest mingi ala/probleemi seotus mitme funktsiooniga / otsustajaga -- erinevatest vahenditest
suuresti erineda sellest, mida teine aru saab. ,,Konflikt on mingi sekkumise või vastasseisu tulemusena tajutav sobimatu erinevus. Traditsioonilise seisukoha põhjal on konflikt halb ja seda peab vältima." (Alas, R. 1997: 206) Inimeste omavahelises suhtlemises on konflikt tavaline nähtus ja ka paratamatu. ,,Konfliktid võivad olla põhjustatud: - erinevast informeeritusest. Konflikti osapoolte erinevast informeeritusest, mis viib erinevate seisukohtadeni ning arvamusteni; - erinevatest hinnangutest ja tõlgendamisest. Konflikti osapooltel on küll sama informatsioon, kuid nad hindavad seda erinevalt ning jõuavad nii erinevate vaadeteni; - erinevatest eesmärkidest. Konflikti osapooltel on erinevad eesmärgid ja isiklikud ootused, millevahelised vastuolud viivad vastandlike seisukohtadeni; - võimupiirkondade kattumisest. Mingi probleemi seotus mitme otsustajaga; - erinevatest vahenditest
kerge segamini ajada Kuidas konfliktidega toime tulla? Kuna konfliktid on paratamatud, siis tuleks meil õppida nendega võimalikult hästi toime tulema. Konfliktide põhitõed: Ükski konflikt ei lahene iseenesest. Iga lahendamata vana konflikt genereerib uusi konflikte. Iga lahendamata vana konflikt kerkib üles uue konflikti tausta Konfliktide võivad olla põhjustatud: Erinevast informeeritusest- Konflikti osapoolte erinevast informeeritusest, mis viib erinevate seisukohtadeni ning arvamusteni Erinevatest hinnangutest ja tõlgendamisest- Konflikti osapooltel on küll sama informatsioon, kuid nad hindavad seda erinevalt ning jõuavad nii erinevate vaadeteni. Erinevatest eesmärkidest- Konflikti osapooltel on erinevad eesmärgid ja isiklikud ootused, millevahelised vastuolud viivad vastandlike seisukohtadeni. Võimupiirkondade kattumisest- Mingi ala/probleemi seotus mitme funktsiooniga / otsustajaga Erinevatest vahenditest-
seisukohti, arvamusi, huvisid või eesmärke, püüavad üksteist nende realiseerimisel võita. 43. Konfliktide põhjused Mis on arusaamatuste taga? Lühidalt öeldes ressursid, millest kõigile ei piisa ning erinevused vajadustes, väärtustes, hoiakutes, huvides või eesmärkides. Konfliktide võivad olla põhjustatud:*erinevast informeeritusest-Konflikti osapoolte erinevast informeeritusest, mis viib erinevate seisukohtadeni ning arvamusteni*erinevatest hinnangutest ja tõlgendamisest-Konflikti osapooltel on küll sama informatsioon, kuid nad hindavad seda erinevalt ning jõuavad nii erinevate vaadeteni.*erinevatest eesmärkidest-Konflikti osapooltel on erinevad eesmärgid ja isiklikud ootused, millevahelised vastuolud viivad vastandlike seisukohtadeni. *võimupiirkondade kattumisest-mingi ala/probleemi seotus mitme funktsiooniga / otsustajaga *erinevatest
Enamasti tajutakse konflikti negatiivsena, seetõttu polegi midagi imestada kui konfliktsesse olukorda sattunud inimesed tunnevad ebamugavust ja ärevust. Nad ei taha olla seotud millegi negatiivsega ega paista ise negatiivses valguses. Kuid mitte iga arusaamatus ei pruugi olla läbinisti negatiivne. Konfliktid võivad olla põhjustatud: · erinevast informeeritusest - konflikti osapoolte erinevast informeeritusest, mis viib erinevate seisukohtadeni ning arvamusteni · erinevatest hinnangutest ja tõlgendamisest - konflikti osapooltel on küll sama informatsioon, kuid nad hindavad seda erinevalt ning jõuavad nii erinevate vaadeteni. · erinevatest eesmärkidest - konflikti osapooltel on erinevad eesmärgid ja isiklikud ootused, millevahelised vastuolud viivad vastandlike seisukohtadeni. · võimupiirkondade kattumisest - mingi ala/probleemi seotus mitme
Kui vaatleme konflikti kui võimalust, siis võime teda näha kui probleemi, mis vajab lahendamist. Konflikt iseenesest ei ole hea ega halb ning võib viia nii negatiivsete kui ka positiivsete tagajärgedeni. Siit tulenevalt on peamiseks, millele tähelepanu pöörata, konflikti lahendamine.(Lehtsaar. T, 2002) 1.1 Mis põhjustel konflikt tekib ? 1. Erinevast informeeritusest- konflikti osapoolte erinevast informeeritusest, mis viib erinevate seisukohtadeni ning arvamusteni 2. Erinevatest hinnangutest ja tõlgendamisest 3. Erinevatest eesmärkidest- 4. Erinev kasvatus, raske lapsepõlv 5. Erinevad poliitilised ja usulised vaated 6. Teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid 7. Kokkuleppeni mittejõudmine 8. Loogika või arusaama viga- teine ei käitu vastavalt ootustele (Randmann. L) 1.2 Konflikti tunnused 1. Kõrgendatakse häält 2. Süüdistatakse teisi 3
organiseerimise. Enamus inimese teadmisi põhjuslikest suhetest on tegelikult vaid korrelatsioon. Inimene näeb kahte ideed lumi ja külm koos ning seostab neid üksteisega. Analoogiliselt seostab inimene ideed - laip ja ebameeldiv. Faktiteadmised on empiirilised (päike paistab). Moraali väljaspool inimest (ega inimese üle) ei ole. Hume uuris, kuidas inimesed teatud veendumusteni/arvamusteni/uskumusteni on jõudnud. Kuidas moraal üldse välja kujunes. · Mõistus allub tunnetele (on tunnete ori). Tunnetest tuleneb käitumise motiiv ning kogemuste põhjal kujuneb moraal. Inimene kogeb midagi mitu korda ning alles seejärel viib kogemused mõistuse abiga omavahel kokku ning niimoodi kujunevad välja inimese väärtushinnangud. Analoogiliselt kujuneb ka riik välja pikaajaliste kogemuste käigus - riik ei teki mitte äkki ja
annaabi.ee 
