·Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise ·Joosep - Rehepapi kratt ·Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab ·Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga ·Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne ·Liina - Reinu tütar ·Luise - on môisas teenija ·Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada ·Moosel kirikuôpetaja Mida autor õelda tahtis A.Kivirähk tahab minu arvades oma teosega seda lugejatele õelda millised me eestlased tegelikult oleme. Kogu see jutt mis antud teosest lugesin vastab kohe täitsa tõele. Tegelt ju ongi niimodi ,et iga üks üritab teisest võimalikult parem olla. Kogu teoses oli see teema kui lollid me eestlased tegelt oleme ja kui ahne tegelt keegi meist ikka on. Suhtumise eestlastesse, kes ei oskagi elult midagi enamat tahta, vôtab kôige paremini kokku raamatu üks viimastest lôikudest:"Mida edasi teha
Autor küll puududab Eestit, kuid see on ka seotud sama meeleavaldusega. Samas postiivne on teema valik, kuna tegu on aktuaalse teemaga. Autoril on häid mõtteid, kuid paraku jäävad need ainult üksikute lausete tasemele, ilma järgneva analüüsita. Essees on küll palju tähelepanu pööratud meeleavadusele, kuid autor ei jõua kuidagi selle mõjuni. See tõttu jääb kogu teema arendus poolikuks. Oleks oodanud autori poolt näiteid Araabia kevadest, kuid seda ei tulnud. Minu arvades on Araabia kevad palju parem näide, kuidas kirjeldada ja analüüsida meeleavalduse algust, käiku ja mõju riigile ning tavakodanikule. Sellest sündmusest oleks saanud selgemad ja lihtsamad näited tuua lugejale. Ma nõustun autoriga selles osas, et meeleavaldused pevad olema selgelt suunatud kindla probleemi vastu. Meeleavadusel peab olema kogu rahval üks eesmärk ja probleem, millele lahendust saada loodetakse. Samuti ma usun, et ühtsuses peitub jõud ehk mida rohkem on
Autor küll puududab Eestit, kuid see on ka seotud sama meeleavaldusega. Samas postiivne on teema valik, kuna tegu on aktuaalse teemaga. Autoril on häid mõtteid, kuid paraku jäävad need ainult üksikute lausete tasemele, ilma järgneva analüüsita. Essees on küll palju tähelepanu pööratud meeleavadusele, kuid autor ei jõua kuidagi selle mõjuni. See tõttu jääb kogu teema arendus poolikuks. Oleks oodanud autori poolt näiteid Araabia kevadest, kuid seda ei tulnud. Minu arvades on Araabia kevad palju parem näide, kuidas kirjeldada ja analüüsida meeleavalduse algust, käiku ja mõju riigile ning tavakodanikule. Sellest sündmusest oleks saanud selgemad ja lihtsamad näited tuua lugejale. Ma nõustun autoriga selles osas, et meeleavaldused pevad olema selgelt suunatud kindla probleemi vastu. Meeleavadusel peab olema kogu rahval üks eesmärk ja probleem, millele lahendust saada loodetakse. Samuti ma usun, et ühtsuses peitub jõud ehk mida rohkem on
Ta tajub meeste võimu kuid hakkab sellele vastu. Tal oli palju eneseväärikust ta ei lubanud ennast pilgata ja käskida. Mari oli mässajaliku iseloomuga. Prillup- prillupit huvitasid ainult raha rikkus ja võim. Selle nimel oli ta nõus isegi oma naise mõsahärrale andma.raamatu lõpupoole ta siiski hakkas oma tegusi kahetsema ja tundus et tema südametunnistus piinas teda Kremer-üksik vanapoisist mõisahärra natuke häbelik Mida autor õelda tahtis Minu arvades tahab autor selle teosega seda väljendada,et milline oli elu kunagi ja mis moodi ültse naistega ümber käidi võrreldes praeguse ajaga. Kuidas ültse tegelt mõisates see elu käis ja kuidas erinevate viisidega üritada raha kokku saada jne... Hinnang Antud raamat mida ma lugesin ja läbi töötlesin oli vägagi huvitav ja hariv. Huvitav oli ta kohe selle pärast,et rääkis kunagisest meie vanavanemate ajast ja kuidas elu ,siis ültse käis.
49. Kui harivad on teie arust tänapäeva arvutimängud ? * 1 2 3 4 5 üldse mitte väga harivad 50. Kuidas suhtuksid vanemasse inimesse kes mängib täiskasvanu eas endiselt arvutimänge ? * 1 2 3 4 5 väga halvasti väga hästi 51. Kui palju teeb sinu arvades sõjamängude mängimine inimest vägivaldsemaks ? * 1 2 3 4 5 üldse mitte väga palju 52. Kui suurel määral suudaksid arvutimänguriga kaasa rääkida nii uuematest kui ka vanematest mängudest ? * 1 2 3 4 5 üldse mitte väga palju 53
reklaami selle kohta et kutsutakse noori liituma oma kodukandi omavalitsuste erakondadega jne. Aga enamusi jätab kogu see teema ikka sügavalt kohe täiesti külmaks.Tegelt peaks küll noori huvitama kas või natukenegi poliitikat. Ja põhjuseks see,et enamus poliitilised teemad ju puudutavad noorte õigusi jne... Kohe tuua näiteks see ,et tahetakse gümnaasiumi osi ära kaotada paljudes koolides või siis soodustada kõrghariduse omandamist. Kõike selle tulemusena üritavad tegelt minu arvades poliitikud lihtsalt noori enda küüsi meelitada et noored lihtsalt liituks mingi teatud erakonnaga ja selle tulemusena lubatakse ja antakse liikmele tasuta asju. Nagu näiteks tooksin selle et umbes kuu aega tagasi oli Kuressaares mingit sorti reformierakonna korraldatud üritus kuhu kutsuti lihtsalt noori vanuses 18 ,et rääkida neile miks peaks just nendega liituma ja mida kõike nad muudaksid ja kõik kes käisid said endale pudeli Liviki Likööri. No kuulge see pole
“ "Üks on loll ja teine on laisk ja mina pean üksipäini rabama. Kui sa ise ei tee, on tegemata kõik!" ,,Eks ikka mõisas! Ikka mõisas, kus mujal! Mõis on see neetud hädaorg!" „Vanadest pole üldse mõtet rääkida, nad varastaksid sipelgapesast okkad ka ära, kui saaksid.“ ,,Lõhnas nagu roos? No mis sa sellest siis suhu ahmisid! Kas sa's suvel lilli sööd? Justkui lehm!" Minu arvamus romaanist ja romaani kirjanikust: A.Kivirähk tahab minu arvades oma teosega seda lugejatele öelda millised me eestlased tegelikult oleme. Kogu see jutt mis antud teosest lugesin vastab kohe täitsa tõele. Tegelt ju ongi niimodi ,et iga üks üritab ja püüab teisest võimalikult parem olla. Kogu teoses oli see teema kui lollid me eestlased tegelt oleme ja kui ahne tegelt keegi meist ikka on. Suhtumise eestlastesse, kes ei oskagi elult midagi enamat tahta, vôtab kôige paremini kokku raamatu üks viimastest lôikudest:”Mida edasi teha
Taastuvenergia kasutusele on pühendatud Eestis viimastel aastatel suurt tähelepanu Uurimustöös uurisin alternatiivenergia teadlikkust Eesti elanikkonna seas küsitluse abil. Küsitluse analüüsimisel sain teada, et Eesti inimestel on teadmine alternatiivenergiast kõrge. Küsitletutest ainult 10% ei teadnud, mis on alternatiivenergia. Eestlased tunnevad huvi Eesti enrgiamajanduses asetleidvate tegevuste kohta. Eestlaste arvades on alternatiivenergia osakaal energiamajanduses väike. Alternatiivenergiat peetakse tähtsaks, kuna praegune põlevkivil seisnev energiamajandus saastab keskkonda suurel määral. Eestis on alternatiivenergial tulevikku avamere tuuleparkide ja biomassi energia baasil. Suurt tulevikku ei ole hüdroenergial, kuna Eesti on tasane maa ja jõgede vooluhulk on väike. 20 KASUTATUD KIRJANDUS
annaabi.ee 
