PÄRNU HANSAGÜMNAASIUM Väike Prints Referaat 8.klass PÄRNU 2009 Väike Prints Lugesime selle raamatu klassis läbi ning arutlesime raamatu peatükkide üle. Antoine de Saint-Exupéry (29. juunil 1900, Lyon, Prantsusmaa 31. juuli 1944) oli lendur sõjaväes ja lennukompaniides ning sai maailmakuulsaks oma romaanilaadsete jutustuste ja mõtisklustega. Tähtsamad tema raamatud on "Lõunapost" (1928), "Öine lend" (1931), "Tuul, liiv ja tähed" (1939), "Lend Arrasse" (1942). Aasta enne surma kirjutas ta kujunditerohke muinasjutu "Väike prints" (1944. Ta hukkus, kui ta lennuk luurelennul alla tulistati)
laua peale. Antud toote kasutamine tagab selle, et telefon mitte ei ripuks juhtmetpidi, vaid oleks šampoonipudelist valmistatud hoidiku küljes, mida hoiab vastu seina laadijaadapter. Samas leidsime tootele ka muid otstarbeid. Kuna toodet saab riputada ükskõik kuhu, siis sobib see väga hästi ka näiteks kööki köögiriistade, vannituppa hambaharjade ja hambapasta ning miks mitte ka kirjutuslaua kohale kirjutusvahendite hoidmiseks. Toote hind kujunes välja nii, et koosolekul arutlesime, millist summat oleksime me ise valmis sellise toote eest välja käima. Tegime järeldused ja kinnitasime toote hinna, milleks kujunes 2,5 eurot. Kõik õpilasfirma liikmed tootsid taskuid individuaalselt oma kodudes. Kõigile sai esmaseks ülesandeks koguda piisavalt šampoonipudeleid, mida sai ka tuttavatelt juurde küsitud. Järgnevalt oli vaja markeriga peale märkida piirjooned, mille järgi õige tootekuju välja lõigata kas siis noa või kääridega
kahvleid taldrikuid ja salvrätikuid. Seega pakume et 3000-3500 läheb ühe korraliku suguvõsa kokkutuleku pidamiseks raha vaja kus on ligikaudu 100 inimest. Saime teada et kõik teemad mis esmapilgul tunduvad nii lihtsad tegelikkuses seda ei pruugigi olla kui seda tööd kirjutasime siis oli väga palju vaja mõtelda ja kaalutleda kas seda on vaja või toda pole vaja. Kokku saime mitmeid kordi ja koostöö sujus väga edukalt mõlemad arutlesime oma kogemustest ja siis kirjutasime kõik kokku üheks projektiks. Õppisime ka palju rühmatööst ja kui oluline on kohusetunne kui see ei toimiks poleks me ka seda tööd valmis ilmselt sellisel tasemel saanud ise jäime selle tööga rahule ja õppisime palju ka hetke hindadest kuna käisime poes uurimas ka toidukaupade hindu et töö tuleks võimalikult tõetruu.
Matuste tegemiseks peab igasuguseid kulutusi tegema. Selleks, et matuseid korraldada on vaja igale poole minna, et näiteks peab ju kusagilt matuse auto tellima ja pärast matuseid tuleb ka väike istumine tavaliselt teha koos sõprade ja sugulastega, siis tuleb selline koht leida kuss tehakse matuse laudasi. Matuste tegemine on ikkagi aega ja raha nõudev tegevus. Et kõige kallim sarkofaag on tamme puidust ja maksab 35000 Krooni. Kokku saime 6 korral, arutlesime teemasid ja analüüsisime informatsioon. Juhti ei olnud, tegime kõike koos ja tööd olid jaotatud: 2 info otsijat ja üks trükkija. Analüüsisime eelnevalt info ja valisime vaid olulise. 13 Kasutatud kirjandus http://www.eesti.ee/est/teemad/perekond/surma_registreerimine_ja_matused/ http://www.matus.ee/ 14
saab kile vastu ääri kinnitada. 19.06.17 Puhastasime siloauku, mis asub maisipõllu juures ning hiljem jälgisime Jaaguga silotegu. 20.06.17 Käisime Arega vaatamas silopätsil olevat tööjõudu, kes sai juurde tellitud abijõuks. Käisime põldudel finantsjuhiga ning Põlva agro … 21.06.17 Jälgisin Are toimetusi, käisime põldudel, töö sujuvust vaatlesime ja arutlesime 22.06.17 Kuna oli vihmane ilm siis esialgu jälgisime kuidas silotegu sujub, käisime põldudel ja ka lauda juures ning õhtul olin abis silopätsi sulgemisel. 10.07.17 Raamatupidamine – palgad 11.07.17 Raamatupidamine 24.07.17 Are ja Jaaguga käisime vaatamas rohumaid, et milline kõige esimesena niita. Peale seda läksin kaasa rohumaa vaalutamisele ning sain ise ka vaalutada. 25.07.17 Vaalutamas ning heinapressi demonstratsioonil. 27.07
kätekõverdusi jne. Selleks, et lapsel kujuneks välja harjumus ise aktiivselt ennast liigutada, tuleb teda meie arvates selleks suunata ja õpetada. Liikumisharjumuse tekitamiseks ei piisa pelgalt rääkimisest, kuidas toimida, vaid asjaga tuleb regulaarselt tegeleda. Kuna selle aasta loovtöö üldteema on ,,Oma kool", hakkasime mõtlema probleemidele meie koolis. Uurisime asja lähemalt ning leidsime, et suureks probleemiks on Eesti laste vähene liikumisaktiivsus. Arutlesime, kuidas saaks praeguseid kehalise kasvatuse tunde läbi viia nii, et need oleksid meeldivad kõigile ja kuidas muuta laste liikumisaktiivsust tõusu suunas. Me koostasime küsimustiku ,,Kehalise kasvatuse tunnid läbi õpilaste silmade", mis oli suunatud 7. 9. klasside õpilastele (vt Lisa 1). Küsitluse eesmärgiks oli uurida õpilaste arvamust praeguste kehalise kasvatuse tundide kohta. Samuti küsisime, millised võiksid olla tunnid nende arvates
väga elastne, on nn säsituum. Kettad moodustavad jätkukohad lülidele, mis võimaldavad seljale erinevaid liikumisi. Nende ülesanne on neelata ka vertikaalsed 4 löögid olles surutud: need lähevad löögi mõjul korraks lömmi, suurenedes ja jaotudes ära oma lülidevahelistes ruumides. On teada, et kõhreline kude sisaldab kuni 100mg räni 1kg-s värskes koes. Keha ränisisaldus väheneb (nagu me varem arutlesime) tänu selle halvale biosaadavusele inimese jaoks. Kuid meil on vaja oma kõhredes räni uuendada. See tagab meie kõhrelistes kudedes terviklikkuse, toidab neid ja stimuleerib kollageeni tootmist. Kiud-kõhr on rikas kollageenikiudude võrgustiku poolest, samas koosneb tuum elastiinikiududest. Orgaaniline räni oma kõrge biosaadavusega toimib tõhusalt lülivaheketaste regenereerimisel (taasloomisel). Nahk võlgneb oma elastsuse erilistele kollageenikiudude sisaldusele, mis on
omas ajas ning teisest küljest rakendatav ka tänapäeval, mil hariduse keskmesse on taas tõusnud laps/õpilane ning tema vajadused. Maria Montessori keskendus pigem hariduse eesmärgile kui meetoditele. Tema lähenemine oli keskendunud lastele ja nende vajaduste vaatlemisele. Ta uskus, et lastes peituv inimkonna oskus ennast edukalt uuendada generatsiooni vältel kujundab nende oskuseid õppida ja areneda. (Polk Lillard 1996). Kooperatiivse projekti algusfaasis arutlesime, mida peaks meie projekt sisaldama, omavahelise arutluse käigus leidsime, et me ei saa käsitleda Montessori pedagoogikat ja filosoofiat, kui me ei tunne Maria Montessori elulugu, mis on suuresti mõjutanud tema vaateid, tõekspidamisi ja didaktilisi printsiipe. Jagasime töö alateemadeks: Maria Montessori elukäik; Maria Montessori pedagoogilise lähenemise filosoofia; Montessori metoodika: lugema-, kirjutama- ja arvutama õppimine;
väidet ei saa mingil moel tõestada. Samas mõtles ta, et mõni tõsine usutegelane võiks öelda, et kuidas saab universumeid olla mitu, kui Jumalat saab olla ainult üks. Pool naljaga mõeldud vastus sai tegelikult tõesti sügavama mõtte, kui võtta seda nii, et mõni inimene, kes sügavalt Jumala olemasolu usub, võibki väita, et teisi universumeid pole olemas, sest Jumalaid on ainult üks ning tema on meie omas. Hiljem arutlesime ka teema aktuaalsuse üle. Sain teada, et Eestis ei ole kedagi, kes sellega tegeleks, kuid on neid, kes tegelevad tumeenergia uurimisega, mis on seotud erinevate faktidega, kuna on oletatud, et tumeenergia piirid võivad olla teiste universumite piirid. Kui me kasutasime Elmo tööarvutit, et vaadata sealt selle populaarsust maailmas, saime NASA infosüsteemist ADS teada, et seal leidub lausa 289 vastet, mis olid teaduslikud artiklid ja enamus neist avaldatud mõnes teadus
“ või „oled Ma arutlesin ühe õpetajate rühmaga korrigeeriva keelekasutuse (distsiplineerimise) üle. Me või?“ (vt allpool lk 87). käsitlesime positiivse keelekasutuse teemat ja keegi tõstatas järgmise küsimuse: „Aga see keel • vältige korrigeerimisel või kehtestamisel sõrmega osutamist ja žestikuleerimist – rõhuta- pole mina“. Me arutlesime negatiivsete sõnumite mõtestatud ümbersõnastamise üle: „Kui..., miseks või kinnitamiseks kasutage „avatud kätt“. siis...“ selle asemel, et öelda „Ei, sa ei saa..., sest...“, või pigem „Küsimuste esitamiseks käsi püsti...“ kui „Ära hõigu...“
Kusjuures võibolla on ka oluline lisada, et konkreetsed siin tehtud valikud pole just parimad – neid kasutades võime integreerida ainult üsna ilusaid funktsioone, kõik keerulisem toob juba kaasa probleeme. Viimaks, kui siiski definitsiooni puudumine teeb tõesti tuska, võib integraali defi- neerida tuletise ja integraali vahelise seose toel. Nii teeme seda juba tuletise ja integraali peatükis [lk 352]. Integraal ja üldisemad pindalad Arutlesime, et integraalist võib mõelda ka kui mingi kindla joone ja -telje vahele jääva ala pindalast. Tegelikult võime pisut kavaldades leida integreerimise abil ka paljude teiste kujundite pindalad. Üks viis kavaldada polegi nii väga keeruline. Vaatame näiteks üht kena väljavenita- tud ringjoont ehk ellipsit. 347 integraal Kuidas integraali abil selle ellipsi pindala leida
annaabi.ee 
