- vägivaldsuse kasutamine kunstilise vahendina, hoogne jutustuslaad - teemad: elupõletamine, illegaalsed tegevused NULLINDATE SOTSIAALNE LUULE: ROOSTE, VIIDING, KIVISILDNIK Võimendunud jooned luules - vabavärss (st rütmi ja riimi puudumine) *suurem osa luulest oli vabavärsis - luule keskmes sotsiaalne luule (kõrghetk 2003-2005) *ühiskonnas aktuaalsete teemade vahetu, otsesõnaline käsitlemine *luulega sekkutakse avalikku arutelusse *reageeritakse kiiresti kodumaal ja maailmas toimuvasse *autor on emotsionaalne, sageli irooniline või suisa sarkastiline Jürgen Rooste (1979) - sõjakus koos südamevaluga - iroonia koos eneseirooniaga *ühiskonna vaim on lamedaks muutunud, aga tunnistab, et ka ta ise on ebatäiuslik - kõrvuti ühiskonnakriitikaga on temas ka romantilist meelt Elo Viiding (1979) - Roostest teistsugune lähenemine: lahkab
Arutelus tuuakse välja järeldused ja üldistused ning arutletakse nende kehtivuse üle. Arutluse käigus peavad selguma autori isiklikud seisukohad uurimistulemuste kohta. Tehakse soovitusi uurimistulemuste rakendamiseks või täiendavateks uuringuteks. Kui uurimuses olid püstitatud hüpoteesid, analüüsitakse siin seda, kas hüpoteesid leidsid kinnitust või mitte. Ka hüpoteese vaid osaliselt toetanud või koguni neid eitanud tulemused tuleb esitada. Arutelusse uut teavet ei tohi esitada. Arutelus tuuakse välja ka piirangud, mis võisid takistada või mõjutada töö tulemusi. 12 2.9. Kokkuvõte Kokkuvõte peegeldab sissejuhatust, sellest peab saama välja lugeda, kas püstitatud eesmärgid täideti ning hüpoteesid leidsid kinnitust. Kokkuvõte peab olema arusaadav ja andma piisava ülevaate tööst ka ilma ülejäänud osasid lugemata.
et tõlgendaja arusaam ei ole ainult tema subjektiivsete mõtete tulemus. Valitsevat arvamust ei võeta siis kui autoriteeti. Kolmas võimalus on, et valitsev arvamus kui tõlgenduse alus sisaldub juristide poolt üldiselt heakskiidetud mõistmisviisis. Selle mõtte aluseks on teadmine, et õigusteadusel on arusaamisi kujundavat jõudu ühiskonnas. Õigusteadusel on tegelikus tõlgendamistegevuses ennekõike nõuandev väärtus. Õigusteaduse roll selles, et see toob põhjenduste abil arutelusse usutavust ja välistab (osalt) võimaluse, et tõlgendusettepanek on vaid tõlgendaja subjektiivne arusaam. Teleoloogiline argument (jur).Seadusesätetel, samuti kui haldusotsustel on alati vahendi väärtus. Need on meetmed, instrumendid mingite muude asjaolude teokstegemiseks. Selles mõttes on õigus alati eesmärki otsiv, teleoloogiline (telos- 13 14 eesmärk)
nüüd tavad/tavaõigus ja loodus/loomus, millest vaid viimane on universaalne. · Filosoofias: antiik-kreeklaste mõtlemises liikus kõigi nende muutuste tulemusena rõhuasetus reaalteadustelt, kunstilt ja muusikalt üle psühholoogiale, loogikale, religioonile, eetikale ja poliitikale. Sest just viimaseid oli vaja avalikus karjääris. Usk ratsionaalsesse arutelusse (vt allpool poliitilised ideaalid p. 3), kui millessegi, mille võime on vaid kreeklastel, oli kindlasti ka üks põhjustest, miks just Ateenas arenes välja poliitikafilosoofia. Ekskurss2: Vana-Kreeka polis Polised olid suhteliselt väikesed linnriigid mägisel mere-äärsel maal, inimesed olid valdavalt paiksed, kuid meresõitjatena suhtlesid nad ka teiste tsivilisatsioonidega. Erinevad linnriigid korraldasid oma elu suhteliselt erineval viisil.
Õppige nn. sildu moodustama, s.t. vastake küsimusele, seejärel annate kommentaari, mis on seotud sellise teemaga, mis näitab teie firma usaldusväärsust. Muutke negatiivne positiivseks. Kui ajakirjanik sõnastab küsimuse negatiivselt, siis ärge korrake seda. Vastake, kuid sõnastage küsimus ümber. Nt. Kas keegi oleks võinud surma saada? Ma ei usu seda. Meie ohutusnõuded on tuntud... · Ole aus ja vasta küsimustele otse ja lühidalt. Ära lasku arutelusse, mis viib sind küsimusest kaugele. Vasta lühidalt ja räägi asjast. Tekkiv vaikus pole sinu probleem, kui sa ei saa küsimusele vastata, ütle seda. · Kui sa ei tea vastust, luba asja uurida. · Püüa luua siirast õhkkonda, kuid ära avalda selliseid seisukohti, mida sa ei tahaks avalikkusele esitada; s.t. ära usalda ajakirjanikku liigselt, kui ta pole just su hea tuttav ja sa oled kindel, et võid teda usaldada.
aastal tsiviilvalitsuses (küll peamiselt kohtus). Ateena traditsioonis keegi ei sündinud ametisse, ei ostud endale ameteid, vaid kõigil on võrdne võimalus ametitesse jõuda, sh ka vastavalt tema loomulikele võimetele. Vabadus ja seaduskuulekus olid võimalikud vaid koos, vabadus sisaldas austust seaduse suhtes. Türanniat (valitsemist jõu, mitte seaduste läbi) peeti halvimaks võimalikest valitsustest. Ateenlased uskusid ka arutelusse kui parimasse vahendisse poliitika loomiseks ja elluviimiseks. See on kindlasti üks põhjus, miks just Ateenas arenes välja poliitfilosoofia. Samas uskusid kreeklased ka seda, et vaid nendel on selline arutlemise and ja ratsionaalne võime, teised rahvad olid loomult orjad (Aristoteles). Ateenlased pidasid ka lugu tavadest, kuid need polnud väärtuseks iseendas. Enne Platoni Suure poliitfilosoofia aeg jõudis tegelikult kätte alles siis, kui Ateena oli langenud Spartale.
• Parem TS olulisem! – pedantne kõne, 53 – egotsentrilisus,kalduvus isiklike probleemide arutelusse • emotsioonidele: hirm (liigile kasulik) – usuhullus, • hüpotaalamuse kaudu – agressiivsuspuhangud (p>v), – paranoia PARIETAALSAGAR=kiirusagar=PS