See olevat vana jumala kättemaks Märdile, tema tegude eest. Kogu tema raha põles sinna majja, noor Märt küll läks seda isa käsul päästma, kuid rahakapi peal olnud piiritusepudel plahvatas ja mees hukkus. Nüüd oli Mogri Märt oma mõlemad lapsed kaotanud. Lisaks sellele oli läinud tema jumal raha. Vanamees läks hulluks. Ka tema abikaasa suri suurde kurbusesse. Lõpuks oli vana Mogri Märt üksi, ilma kõigest. Nii juhtub kui olla südametu ja nii kinni enda arusaamistes. Ka see lugu lõppeb õnnetult, kuna niipalju on süütuid inimesi hukkunud. Minu arvates on see vale, et isa valib oma lastele sobivad partnerid. Lõppude lõpuks ei ole ju tähtis varandus ja veri vaid siiski armastus. Mõlema teose puhul on selgelt aru saada, et tegu oli ebaõiglusega, sest kedagi ei saa sundida armastama ja kui ollakse sunniviisiliselt abielus, kuna nii soovis su isa või ema, siis ei tule armastus tavaliselt kusagilt. Mul on väga hea meel, et ma ise ei
Iga toimingut lapsega saatku täiskasvanu kõne, olgu see riietumine, magamaminek, raamatute vaatamine, mängude mängimine või mis iganes; Lapsele tuleb esitada ka küsimusi, juba aastaselt lapselt võib küsida: "Kus?"; Lapsele tuleb võimaldada mitmesuguseid kogemusi, kus ta saab oma kõneoskust kasutada ja sõnaliselt oma tegevusi kinnitada; Seletused lapsele olgu selged ja täpsed, sest pikast jutust ei oska laps olulist eraldada ja tema arusaamistes tekib sagadus. Kui lapse keeleline areng on puudulik või hilinenud, mõjub see lapse suhtlemisele eakaaslaste ja täiskasvanutega ja pidurdub tema vaimne areng. 5 3. Süsteemid, mida kasutada. Kõnelema õpib laps põhiliselt igapäevastes tegevustes- olgu see söömine, riidessepanek, pesemine või jalutuskäik. Mitmesuguste esemete ja nähtustega tutvub
Hitler leidis, et asialgu tuleb leida see miski, mis asendaks raha ning samas puhuks majandusele hoo sisse. Selleks tuleb eelkõige taastada töölise usk oma kodumaasse ning tekitada töölises tunne, et ta pole lihtsalt mingi tööriist, vaid temast sõltub, et ka temal on hing ning ta on osake ühtsest riigist ja rahvast. Töö on asi, millest sõltub kõik- töö loob selle, millest me elame. Eesmärgiks polnud seega pelgalt kuue miljoni inimese tööle sokutamine, vaid saavutada inimeste arusaamistes täielik revolutsioon. ,,Inimesed pole siia Maale pandud majanduse tarvis ja majandus ei eksisteeri raha jaoks. Vastupidi- raha on määratud teenima majandust ja majandus on määratud teenima rahvast," ütles Hitler. Ei oleks piisanud ainult tuhandete suletud tehaste avamisest ja nende täitmisest töölistega. Vaja oleks luua moraalne ja emotsionaalne side töötajate ja tööliste vahel, mis teeniks riigi ja rahva huve, mitte üksikute inimeste huve
Hitler leidis, et asialgu tuleb leida see miski, mis asendaks raha ning samas puhuks majandusele hoo sisse. Selleks tuleb eelkõige taastada töölise usk oma kodumaasse ning tekitada töölises tunne, et ta pole lihtsalt mingi tööriist, vaid temast sõltub, et ka temal on hing ning ta on osake ühtsest riigist ja rahvast. Töö on asi, millest sõltub kõik- töö loob selle, millest me elame. Eesmärgiks polnud seega pelgalt kuue miljoni inimese tööle sokutamine, vaid saavutada inimeste arusaamistes täielik revolutsioon. ,,Inimesed pole siia Maale pandud majanduse tarvis ja majandus ei eksisteeri raha jaoks. Vastupidi- raha on määratud teenima 10 majandust ja majandus on määratud teenima rahvast," ütles Hitler. Ei oleks piisanud ainult tuhandete suletud tehaste avamisest ja nende täitmisest töölistega. Vaja oleks luua moraalne ja emotsionaalne side töötajate ja tööliste vahel, mis teeniks riigi ja rahva huve, mitte üksikute
süsteemi. Oluliseks tuleb pidada ka kolmanda tee filosoofias toimunud nihet sotsiaalse võrdsusprintsiibi käsitlemisel. Võrdsust ei mõisteta enam mehaaniliselt vaid seda defineeritakse kui osalust ühiskonna ja riigiasjade ajamises. 19.sajandi lõpul tekkis nn. Teadusliku sotsialismi eri voolude revisionismi (Eduard Bernstein 1850-1932), tsentrismi (Karl Kautsky 1854-1938) ja bolsevismi (Vladimir Lenin 1870-1924) vahelises võitluses kommunistlik ideoloogia, mis oli oma arusaamistes ühiskonnas toimuvatest protsessidest ja nende seaduspärasustest tunduvalt dogmaatilisem ning tegevus taktikas äärmiselt radikaalne. Kommunismiideoloogia rajajaks peetakse Vladimir Leninit, kuigi tema eelkäijad K.Marx ja F. Engels nimetasid tulevast ühiskonda, mis peaks jagunema kapitalistlikule kommunistlikuks ühiskonnaks. Komideoloogiat iseloomustab ja eristab kodanluse ja töölisklassi vaheliste vastuolude käsitamine lepitamatutena (antagonistlikena). Nende
Võrdsust ei mõisteta enam mehaaniliselt (võrdsusena sotsiaalsetes standardites), vaid seda defineeritakse kui osalust ühiskonna ja riigiasjade ajamises ning võrdsete võimalustena. Ebavõrdsust käsitletakse aga kui sotsiaalset tõrjutust. Kommunistlik ideoloogia. See ühiskonnakäsitlus ei erine oma põhimõtteis sotsialismi- ideoloogiast, kuid on oma arusaamistes ühiskonnas toimivatest printsiipidest ja seadus- pärasustest tunduvalt dogmaatilisem. Kommunistlikku ideoloogiat (marksism-leninism) iseloomustab ja eristab sotsialistliku ideoloogia teistest vormidest kodanluse ja töölisklassi vaheliste vastuolude käsitamine lepitamatutena (antagonistlikena). Sellest tingituna ei peeta võimalikuks ühiskondlike vastuolude ületamist rahulikus evolutsioonilises arengus (kokku- lepete ja reformide teel)
läbi mille tegelikult aktualiseeruvad ja omandavad subjektse sisu fundamentaalsed, kultuuri süvakihistusse kuuluvad ja säärastena vahetult kaemusele kättesaamatud tähendused. Niinimetatud väärtuste ümberhindamist, uute väärtusideaalide esiletõusu ja kinnistumist normikujutlustes vanade taandumise taustal pole sellepärast õige käsitada pelgalt muutusena inimeste individuaalsetes arusaamistes ja tõekspidamistes. Reaalselt peegeldab see protsess sügavamaid muutusi ühiskondlikus olemises. Samas muutuste subjektne (individuaalne) retseptsioon ja subjektiivne kohandumine nendega tagab inimesele jätkusuutliku osaluse muutuvas ruumis. Läbi kohandumise indiviid n.ö taastoodab ja uuendab oma subjektsust. Kohanematus muutustega sotsiaalses ruumis või tahtmatus nendega kaasa minna toob kaasa irdumise aktiivsest suhtlusest ja lõppastmes
annaabi.ee 
