§2.2 Eesti parlamentaarne demokraatia · Parlamentaarne demokraatia = Riigkogu (seadusandlik võim) · Riigikogu nimetab ametisse valitsuse (täidesaatev võim) · Eesti Vabariigi Valitsus on aruandekohuslane Riigikogu ees (järelpärimised + usaldushääletus) · Võimude lahusus - üks võim ei sõltu teisest · neljas võim = meedia =ajakirjandus (demokraatia valvur) · Demokraatlik valitsemine · Võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte · Võim on avalik ja kontrollitav · Võim seisab rhavale võimalikult lähedal · Võimude lahususe teooria - Charles Montesquieu · Kaks erinevat demokraatiat:
Revisjon, revisjonikomisjon, revident revisjon on minevikus tehtule hinnangu andmine. Vandeaudiitor saab olla ainult vastava kutsetunnistuse saanud isik, revident võib olla igaüks praktiliselt. Riigikontroll Eestis tähistab see konkreetset riigi institutsiooni, mille peamine funktsioon on majanduskontrolli kaudu anda Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori ressursse kasutatakse seaduslikult ja tulemuslikult. Riigikontroll on sõltumatu, aruandekohuslane on ta ainult Riigikogu ees. SISEKONTROLLI MÕISTE JA LIIGID (Sisekontroll on sisekontrollisüsteemi tähenduses) Sisekontroll on organisatsiooni juhtkonna ja kõigi töötajate poolt loodud dünaamilised integreeritud protsessid, mis võimaldavad luua küllaldase kindlustunde selles, et 1) Tehingud ja tegevused on efektiivsed ja ökonoomsed, mis tähendab, et tegevusest kogutav, säilitatav ja avaldatav info on tõene, õigeaegne ja usaldusväärne
tegemisel. Tsentraliseerituse eeliseks on erinevate struktuuriüksuste töö ühtlustamine. 24. Detsentraliseeritus 25. Eristatus (separation) Vertikaalne eristatus hõlmab võimutasemete arvu organisatsiooni struktuuris. Horisontaalne eristatus hõlmab eriala järgi jagatud osakondade arvu organisatsiooni struktuuris. Kõrgelt on eristatud organisatsioon, kus on palju võimutasemeid, kusjuures iga tase on aruandekohuslane järgmise ees, ning kus on palju eri toote- või teenusevaldkondi. Väikse töötajate arvuga organ.-s, kus tootenimetusi on ainult üks, võib vertikaalselt eristuda kolm taset (tippjuhid, keskastmejuhid ja kontrollijad), kuid horisontaalselt ei pruugi eristust olla. 26. Lõimitus (integration) tähistab, mil määral koordineeritakse hierarhia erinevaid tasemeid (vertikaalne lõimitus) ning mil määral koordineeritakse funktsionaalseid osakondi (horisontaalne lõimitus). Mida suurem on
osalemist oma tööd puudutavate otsuste tegemisel. Tsentraliseerituse eeliseks on erinevate struktuuriüksuste töö ühtlustamine. 24. Detsentraliseeritus hajumine 25. Eristatus (separation) Vertikaalne eristatus hõlmab võimutasemete arvu organisatsiooni struktuuris. Horisontaalne eristatus hõlmab eriala järgi jagatud osakondade arvu organisatsiooni struktuuris. Kõrgelt on eristatud organisatsioon, kus on palju võimutasemeid, kusjuures iga tase on aruandekohuslane järgmise ees, ning kus on palju eri toote- või teenusevaldkondi. Väikse töötajate arvuga organ.-s, kus tootenimetusi on ainult üks, võib vertikaalselt eristuda kolm taset (tippjuhid, keskastmejuhid ja kontrollijad), kuid horisontaalselt ei pruugi eristust olla. 26. Lõimitus (integration) tähistab, mil määral koordineeritakse hierarhia erinevaid tasemeid (vertikaalne lõimitus) ning mil määral koordineeritakse funktsionaalseid osakondi (horisontaalne lõimitus)
Piirkonna haridusministeerium vastutab hariduse korralduse eest eel-, põhi- ja keskkoolis. Siin valmistatakse ette haridusseaduste raamistik, planeeritakse nii sisulisi kui korralduslikke muutusi, töötatakse välja eelarved, vastutatakse õpetajate täiendkoolituse eest. Selliseid piirkondi on Ühendkuningriigis üheksa. Kohalik kooliringkond (Local Education Authorities, lüh. LEA) vastutab hariduse korralduse eest vastavas piirkonnas ja on aruandekohuslane piirkondliku haridusministeeriumi ees. Kohalikke kooliringkondi on Ühendatud Kuningriigis kokku 150. (uk_kool) Kohalikud omavalitsused kontrollivad koolide tulemuslikkust kontrollivad koolide arengu- ja tegevusplaanide elluviimist, sisekontrolli aruandeid ning saadavad kohapeale ka oma kontrolle. Kohalik omavalitsus vastutab, et koolidele oleks kättesaadav nõu ja abi, et riiklike standarditega kursis olla ning seada õigeid eesmärke.
Tagamaks teatud valdkondades kiirem areng Ministeeriumid olid arengujärgus ja nõrgad või kandsid endas nõukogude pärandit Nad olid juba loomuliku arengu käigus tekkinud, alternatiiv oleks olnud likvideerimine Ametite tunnused: Täidesaatva riigivõimu asutus, § 38 Valitsusasutus, § 39 lg 3 Teostab täidesaatvat riigivõimu § 39 lg 1 Luuakse jms seaduse alusel, § 40 lg 1 Aruandekohuslane ministri ees, § 41 lg 1 Põhimäärus, eelarve, pitsat, sümboolika, § 41 lg 2 Ainujuhtimine – peadirektor § 41 lg 4, allub ministrile § 73 Pädevus seaduses või põhimääruses, § 42 Peadirektoril õigus anda teenistusalastes küsimustes käskkirju, § 74 Miks ameteid moodustatakse, ümber korraldatakse, lõpetatakse? Uus tegevusvaldkond Vajadus mingit tegevusvaldkonda eelisarendada
ametist lahkumisel, mis tähendab võimukoalitsiooni lagunemist. Ministrid üksikult võetuna lahkuvad umbusalduse tulemusel või tagasiastumisel omal soovil. Peaministril on õigus oma kabineti liikmed ametist vabastada ühepoolselt vastava ettepaneku tegemisega Vabariigi Presidendile. Vabariigi President ei ole aga kohustatud ministri tagasikutsumist aktsepteerima. 36.Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu suhted. Vabariigi Valitsus on aruandekohuslane Riigikogu ees. Vabariigi Valitsusele, Peaministrile ja ministritele võib Riigikogu avaldada umbusaldust, samuti võib Valitsus siduda oma eelnõud usaldushääletusega. (PS §98). Umbusaldusavaldust ja usaldushääletuse läbikukkumist käsitletakse Vabariigi Valitsuse, Peaministri või ministri poliitilise vastutusena. Riigikogu poolt heaks kiidetud seadused või muud aktid on Vabariigi Valitsusele täitmiseks kohustuslikud. Vabariigi
võimaldab arendada nii indiviide, gruppe kui ka organisatsiooni ning tõhusamalt täita koostööd nõudvaid keerukaid ülesandeid. Selles väljendubki meeskonnatöö roll organisatsioonilises kontekstis. Vaadeldes organisatsiooni kui gruppide kogumit, tuleb välja, kui paljude gruppide hulgas saab rakendada meeskonnatööd (joonis 3.5.). Likert on esile toonud mõtte, et sageli vaadatakse organisatsiooniskeemi ja arutletakse, kes kellele oma tegevusest aru annab ehk kelle ees on aruandekohuslane. See on indiviidikeskne lähenemine. 44 ORGANISATSIOONI KÄITUMINE. M. VADI EESMÄRKIDE ÜKSMEEL GRUPI TASAND SUHTLEMISE TASAND toimimisnormide arvestamine kuulatakse üksteist ressursside parem kasutamine ollakse huvitatud teistest rollide tasakaal võimeline pingetega tagasiside sooritusest konstruktiivselt tegelema